Elamisloakaardist
30.10.2014

Kuni 31.12.2010 kanti välismaalase elamisloa andmed välismaalasele väljaantavale isikutunnistusele (ID-kaardile) ning kleebisena tema reisidokumenti. Alates 01.01.2011 väljastatakse Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ID-kaardi  asemel elamisloakaart, kuhu kantakse välismaalase elamisloa andmed.

Mis on elamisloakaart ja kellele seda antakse?
Elamisloakaart on kohustuslik isikut tõendav dokument, mida hakatakse välja andma välismaalastele, kes taotlevad Eesti elamisluba või elamisõigust või kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ning kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud. Elamisloakaart sisaldab kasutaja isikuandmeid, elamisloa andmeid, fotot ja sõrmejäljekujutisi.

Mis vahe on ID-kaardil ja elamisloakaardil?
ID-kaardi ja elamisloakaardi funktsionaalsus elektrooniliste teenuste kasutamiseks on sama. Ka elamisloakaardiga saab digitaalselt isikut tuvastada ning allkirja anda. Peamine erinevus seisneb selles, et Eesti kodanikele välja antava ID-kaardiga saab Euroopa Liidu piires reisida, elamisloakaardiga väljaspool Eestit reisida ei saa. Teise erinevusena sisaldab elamisloakaart kontaktivaba kiipi, kuhu on salvestatud kasutaja sõrmejäljekujutised ja näokujutis. ID-kaardil kontaktivaba kiip puudub.

Mis muutub elamisloa taotlemisel?
Elamisloa ning elamisõiguse taotlemisel hakatakse Eestis elavatelt välismaalastelt, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, võtma sõrmejälgi, mille kujutised kantakse elamisloakaardi kontaktivaba kiibile. Sõrmejäljekujutiste andmiseks peab taotleja isiklikult pöörduma  kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse või Eesti Vabariigi välisesindusse.

Millega peab arvestama sõrmejälgede võtmisel?

  • Biomeetrilise dokumendi:
    • reisidokumendi taotlemisel võetakse sõrmejäljed alates 12-ndast eluaastast;
    • elamisloakaardi, elamisloa või elamisõiguse taotlemisel võetakse sõrmejäljed alates 6-ndast eluaastast
  • Sõrmejäljekujutiste andmiseks peab taotleja isiklikult tulema prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse või Eesti Vabariigi välisesindusse. Sõrmejälgi ei võeta, kui isik on reisidokumendi taotlemisel alla 12-aastane ja elamisloakaardi, elamisloa või elamisõiguse taotlemisel alla 6-aastane või kui sõrmejälgede andmisest reisidokumendi, elamisloa/elamisõiguse või elamisloakaardi taotlemisel on möödunud vähem kui 2 aastat või kui isikul on eelnevalt tuvastatud sõrmejälgede andmise püsiv võimatus. Sõrmejälgede andmise võimatust tuleb vajadusel tõendada.
  • Biomeetrilise dokumendi taotlemisel võetakse sõrmejäljed taotleja kahelt sõrmelt, reeglina mõlema käe nimetissõrmelt. Kui nimetissõrme jälge ei ole võimalik võtta (nt nimetissõrm on puudu või sidemes, kujutise kvaliteet ei vasta nõuetele), võetakse jälg muult sõrmelt (va väikeselt sõrmelt, kuna väikeselt sõrmelt võetud kujutise kvaliteet ei vasta nõuetele). Kui ühelt käelt ei ole võimalik sõrmejälge võtta, võetakse sõrmejäljed teise käe kahelt erinevalt sõrmelt.
  • Klienditeenindaja juhendab taotlejat sõrmejälje võtmise jooksul – millal sõrm skännerile asetada, kas sõrm on asetatud õigesti jne.


Kuhu salvestatakse elamisloakaardi taotlemisel võetud sõrmejäljed? Kas selleks on eraldi andmebaas?
Sõrmejäljekujutiste failid salvestatakse elamisloakaardi kontaktivabale kiibile, riiklikusse elamislubade ja töölubade registrisse ning isikut tõendavate dokumentide andmekogusse nagu teisedki dokumenti kantavad andmed: foto, allkiri jne. Eraldi andmebaasi sõrmejälgede jaoks ei ole.

Kuidas sõrmejäljekujutisi hiljem kasutama hakatakse? Kas minu sõrmejälgi hakatakse kurjategijate omadega võrdlema?
Ligipääs isikuandmetele ning kogutud sõrmejäljekujutiste töötlemine, avalikustamine ja kolmandatele isikutele edastamine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. Isikut tõendavatesse dokumentidesse kantud sõrmejäljekujutisi kasutatakse vajadusel ainult dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks ja dokumendivõltsingute avastamiseks üks-ühele võrdluse abil.

Kui kaua elamisloakaart kehtib?
Elamisloakaart kehtib kuni 5 aastat, kuid mitte kauem kui kehtib isikule välja antud elamisluba või elamisõigus.

Kas elamisloakaardiga saab reisida?
Elamisloakaardiga väljaspool Eestit reisida ei saa. Reisimiseks vajab isik lisaks elamisloakaardile ka reisidokumenti.

Kas minu praegune ID-kaart kaotab uuest aastast kehtivuse?
Ei, elamisloakaardi väljaandmine ei mõjuta varem väljastatud dokumentide kehtivust – kõik varem välismaalastele välja antud ID-kaardid ja reisidokumenti kantud elamisloakleebised kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

Kuidas toimub elamisloakaardi ja elamisloa pikendamise taotluse esitamine nendel isikutel, kes on voodihaiged või liikumispuudega ning kodunt väljas ei käi? Sõrmejälgi nad saavad anda, aga teenindusse kohale tulla ei saa.
Juhul, kui isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal elamisloakaardi või elamisloa pikendamise taotluse esitamiseks isiklikult teenindusse pöörduda, võib Politsei- ja Piirivalveamet võtta taotluse vastu, kontrollida taotleja isikusamasust ja võtta tema sõrmejäljekujutised isiku elukohas või viibimiskohas Eestis.
 
Kui praegu on välismaalasel kehtiv ID-kaart ja ta soovib esitada elamisloakaardi taotluse, siis kas tema ID-kaart tunnistatakse kehtetuks või ei?
Isikule elamisloakaardi väljastamisel tunnistatakse varem välja antud ID-kaart kehtetuks. Välismaalastele välja antud ID-kaardid kehtivad nende kehtivusaja lõpuni ja isikutel ei ole kohustust neid varem välja vahetada.

Kui Eesti elamisloaga välismaalane on välisriigis, kuidas ta siis saab elamisloakaarti taotleda?
Üldjuhul tuleb taotlus esitada isiklikult kodakondsus- ja migratsiooni teeninduses, kuid erandjuhtudel on seda võimalik teha ka Eesti Vabariigi välisesinduses.