Kelmused
28.08.2014

Kelmus ehk pettus on toime pandud juhul, kui teile on teadlikult loodud vale arusaam tegelikest asjaoludest ning sellise tegevusega on saadud varalist kasu.

Igapäevaelus on enam levinuks kelmus ja arvutikelmus.

Kelmuse alla liigituvad ka teod, kus pettusega seotud tehing toimus virtuaalkeskkonnas (nt ost - müük internetis).

Kelmuse ja tsiviilõigusliku lepingu rikkumise/mittetäitmise vahe on tihti raskesti määratletav.

Näide: teil on X firmaga leping ning mingil põhjusel lepingut ei täideta (ei tarnita tellitud kaupa, ei maksta teenuse eest raha ära). Sellisel juhul on tegemist lepingu rikkumisega ja välistada ei saa ka kelmust ehk pettust. Antud näite puhul on oluline teada, mis põhjustel lepingut rikuti. Kas allakirjutamise hetkel oli lepingupartneril koheselt plaan lepingut mitte täita või põhjustasid seda muud hilisemad asjaolud. Oluline on teada kas lepingu mittetäitmise põhjuseks on varalise kasu saamine või mitte.
Otsuse langetamiseks, kas tegemist on kelmusega või mitte, tuleb igale konkreetsele juhtumile lähenda individuaalselt.


Arvutikelmus
Arvutikelmus eeldav varalise kasu saamist arvutiprogrammide andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikku sekkumise teel.

Enamlevinud arvutikelmused:

  • krediitkaardi pettused ning manipulatsioonid arvelduskontoga - inimese teadmata ja nõusolekuta on tema arvelduskontolt tehtud rahalisi tehinguid (teostatud ülekandeid, krediitkaardi makseid vms);
  • manipulatsioonid virtuaalkontodega/telefonidega - inimese mobiiltelefonilt on tellitud tasulisi teenuseid või laetud mõnele virtuaalkontole raha (näiteks Rate SOL, aga ka tasulised teenused nagu "Surmatest", "IQ test", helinate-ja mängude tellimine jne).

 
Kõiki arvutikelmuse eriliike ei ole võimalik kirjeldada, tähtis on teada, et arvutikelmus eeldab arvutisüsteemi eksitusse viimist ehk arvutisüsteemile jääb läbi identifitseerimisemulje, et tegemist on õige konto omanikuga (näit. kolmanda isiku poolt võõra ID kaardiga logimine/allkirjastamine kelmuse eesmärgil).

Enne, kui hakkad kas reaal- või virtuaalkekskonnas rahalist tehingut sooritama, otsi interneti otsingumootoreid (nt google, neti) kasutades tehingu teise osapoole kohta infot. Tihti võib sealt leida varem petta saanud inimeste kommentaare ja vihjeid. Kui leidub viiteid, et tehingu teise poolega on varem olnud probleeme, peata tehing ning teavita isiku tegevusest politseid ja portaali haldajat.

Pangakontoga manipulatsioonide ära hoidmiseks:

  • ära avalikusta oma PIN koodi ja /või internetipanga paroole; ära anna neid edasi kolmandatel isikutele;
  • ära hoia pangakaarti ja internetipanga parooli kaarti koos PIN-koodi/salasõnaga. Hoia need alati teine-teisest rangelt lahus, kõige parem kui PIN kood ja salasõna oleksid sul peas. Sama reegel ka ID-kaardi PIN 1 ja PIN2 kohta;
  • ära sisesta kergekäeliselt oma krediitkaardi numbrit/panga paroole, kui sul neid küsitakse. Pank ei küsi neid sinult kunagi e-maili teel - tal on need tavaliselt olemas. Kui kahtled - helista oma panka ja küsi kas nad koguvad e-mailide teel krediitkaardi numbreid/paroole;
  • enne kui hakkad mobiiltelefoniga mingit teenust tellima võta mõni minut aega ja süvene pakutud teenuse sisusse. Kas tasud teenuse eest ühekordselt või hakkad igakuiselt selle eest maksma.
  • ära anna oma mobiiltelefoni võõrastele (aga ka nt klassikaaslastele) niisama kasutada! Kunagi ei või teada kuhu helistatakse või mida selle telefoniga tehakse.


Teadmiseks kelmuse ohvrile
Kui oled langenud kelmuse ohvriks, teata sellest kindlasti politseid. Sellega kaitsed ennast ja teisi. Mida varem politsei kelmusest teada saab ja kelmi suhtes menetlust alustab, seda väiksem on ohvrite arv.

Avalduses politseile pane kindlasti kirja järgmised asjaolud:

  • enda isiku andmed - eesnimi, perenimi, isikukood, postiaadress, kontakt number;
  • sündmuse toimumise aeg ja koht - kirjelda kuidas kelmiga "tutvusid", millise tehinguga said petta ja kui suur oli kahju summa. Kui tegemist on internetis tegutseva kelmiga, siis millises portaalis suhtlesite;
  • info võimaliku kelmi kohta - kui tehingu tegemise asjaolud lepiti kokku interneti teel, siis võimalikult täpselt kelmi kasutajanimi portaalis, pakutav kaup, kuulutus, oksjon, võimalusel oksjoni ID, e-maili aadress, telefoni number jne;
  • Reaalsuses toimunud kelmuse puhul kirjutage nii palju andmeid kelmi kohta kui teile teada on. Kellena viimane end esitles, millise dokumendi esitas jne.

 

Avalduse juurde esitage lisamaterjal:

  • juhul kui on kelmiga sõlmitud leping, siis selle koopia;
  • arve koopia;
  • pangatehingu(te) väljavõte, mis kinnitaks raha väljamakset kelmi või tema poolt nimetatud isiku arvelduskontole;
  • väljatrükid/pildid oksjoni või müügi portaalist, e-mailid kirjavahetusest, telefoni kõnede väljavõte, SMS-id jne.


Virtuaalkeskkonnas toimunud kelmuse korral teavita sellest koheselt ka portaali pidajat, võimaluse korral anna teada ka müüja reitingu juures. Kui sa ei ole kelmile veel raha välja maksnud või on raha nn vahekontol (so broneeritud) ja väljamakset ei ole veel teostatud, teavita probleemist koheselt deposiidi hoidjat (panka, väljamakse teostajat).

Kindlasti ei tohi alluda kelmide poolt sageli kasutatavale võttele, mil küsitaks mingil põhjusel (näiteks kaup läks kallimaks vms) raha juurde.

Kui on toimunud manipulatsioonid pangakontoga või on sinu teadmata sinu pangakontolt võetud välja sularaha, siis teavita sellest koheselt panka. Pangaülekannete ja krediitkaardi tehingute puhul on kiire teavitamise puhul lootust, et tehingut ei jõuta lõpuni viia ja pank peatab tehingu/väljamakse.