Narkootikumide kuritarvitamise üldtunnused
20.04.2014


Iga inimese areng noorusaastatel on erinev ja algfaasis on raske märgata narkootikumide kuritarvitamisele viitavaid tunnuseid. Väikesed asjad, mis võivad tekitada kahtlust, et midagi on valesti, ei pruugi tähendada midagi muud, kui et laps vabastab end vanemate mõju alt, hakkab täiskasvanuks saama ja soovib ise otsustada.

Tuleb siiski vahet teha, mis on normaalne käitumine ja mis ilmne normist kõrvalekalle. Narkootikumide kuritarvitamist on väga raske pikka aega varjata, sest inimese käitumine muutub oluliselt.

Tavaliselt jagatakse narkootikumide pruukimisele viitavad tunnused nelja rühma:
    1) järsud muutused käitumises ja tavades;
    2) füüsilised muutused;
    3) esemelised leiud;
    4) sotsiaalsed probleemid.

Neid tunnuseid ei ole siin nimetatud mitte selleks, et igaüks peab ringi käima ja kahtlustama või oma lähedasi (perekonda, sõpru või töökaaslasi) uurima, vaid selleks, et narkoteadmised võivad aidata ennetada probleeme või sekkuda võimalikult varajases faasis.


1. Järsud muutused käitumises ja tavades

Võimalikud tunnused seoses inimese käitumise ja tavadega, mis võivad viidata kuritarvitamise alustamisele või kuritarvitamisele:

  • halb hügieen, lohakas/määrdunud riietus. Üldine mulje inimesest viitab üha rohkem ja rohkem allakäigule;
  • ootamatu, võib-olla järsk huvikaotus töö ja kooli vastu, kaob soov osaleda ühisüritustes ning veeta vaba aega koos harjumuspärase tutvusringkonnaga;
  • raskused hommikuse ülestõusmisega;
  • muidu püsivate sõprade ootamatu või silmatorkav väljavahetamine juhuslike tuttavate vastu, millele isik ei soovi seletust anda. Senise keskkonna vahetus ebamäärase vastu;
  • sagedasemad ja pikaajalisemad kodust eemalolekud ka õhtuti/öösiti ilma mõistliku põhjenduseta;
  • üldine mulje, et usaldus vanemate/tööandjate/kolleegide vastu on vähenenud;
  • päikeseprillide kasutamine (ka toas), et varjata muutusi pupillides ja kaitsta silmi valguse eest;
  • suurem äkilisus ja närvilisus kui see, mida saab pidada normaalseks teatud eas ja millega oli varem harjutud;
  • tavapärasest jutukam, kuid hüppab seosetult teemalt teemale;
  • motiveerimata itsitamine ja naerukrambid, nagu isik oleks joobes, ilma et ta lõhnaks alkoholi järele;
  • üldiselt halb söögiisu, samas aga kommide, kookide ja magusate jookide ülemäärane söömine/joomine.



2. Füüsilised muutused

Füüsilised muutused, mis võivad esineda uimastite sõltuvuse alguses või juba väljakujunenud kuritarvitajal:

  • senisest sagedamini nohu;
  • punased (verd täisvalgunud) ja vesised silmad;
  • köhahood näiliselt tervel inimesel;
  • iiveldus ja oksendamine;
  • üldiselt halb enesetunne;
  • seletamatu väsimus, ükskõiksus ja liigne haigutamine igal ajal;
  • sageli tugev, põhjendamatu sügelus, kratsimisjäljed ihul;
  • ahenenud või laienenud pupillid, motiveerimata ja kontrollimatute grimassidega ebatavaline miimika või lihaste tõmblemine vestluse ajal;
  • süstimisjäljed, armid ja sinikad, eriti küünarliigese piirkonnas või küünarvarrel.



3. Esemelised leiud

Narkomaani riietes või ruumides, kus isik viibib, võivad paljastavateks osutuda mitmed jäljed ja esemed:

  • vereplekid, võimalikud jäljed nende eemaldamisest särgivarrukatel;
  • vatitupsud ja süstlad või süstlanõelad, painutatud ja tahmased lusikad, tahmased metallkaaned, askorbiinhape (C-vitamiin), imeliku lõhnaga väikesed metallkarbid;
  • pruunid/mustad tükid, millel on magusapoolne, vürtsiga sarnanev lõhn, alumiiniumfoolium, pakketoorkile, piibu puhastusharjad, kaalud, metallvõrega maisipiibud, sigaretipaber ja sigaretirullija; tahmase teraga, tumedad, kleepuvad noad või teised lõikevahendid;
  • väga väikestesse pakenditesse, sageli alumiiniumfooliumisse (hõbepaberisse) ja/või kilesse pakitud pulber;
  • erilise värvi, märgistuse või logoga tabletid;
  • spetsiaalsete motiividega väikesed paberitükid;
  • narkootikume hoitakse sageli eri liiki metallkarpides, üllatusmunades, filmikarpides, tikutoosides või sigaretipakkides;
  • hašiši suitsetamise korral esinevad tavaliselt mitmed asjad koos. Toas peaks olema vähem valgust ning rahulik ja müstiline atmosfäär. Et magusapoolset hašišisuitsu lõhna varjata, põletatakse sageli samal ajal viirukit;
  • suured rahasummad, mida isik põhjendab tavaliselt sellega, et hoiab teiste raha.

 


4. Sotsiaalsed probleemid


Narkootikumide kuritarvitajate elu muutub sageli kiiresti. Elu erineb paljudel juhtudel sellest, mida peetakse normaalseks, ning tekkida võivad sotsiaalsed probleemid:

  • tugevnev eetiline allakäik; isikut saab üha vähem usaldada;
  • ei pea kokkulepetest kinni; teda võib tabada väikestelt ja suurtelt valedelt;
  • alavääristab konflikte koolis, kodus, tööandjaga, sõpradega, politseiga jt;
  • ilmselge huvi uimastite tarbimise ja teiste uimastite tarvitajate kaitsmise vastu;
  • suhtleb tuntud kuritarvitajatega;
  • tabatakse pisivargustelt, sageli on tegemist kergesti müüdavate esemetega;
  • kasvav ükskõiksus ja negatiivne suhtumine üldistesse ühiskonnanormidesse, mis on tugevam kui tavaliselt selles vanuserühmas.



Kasulikud lingid: