Küsimusi piiriületusest
31.07.2014

1. Mis vahe on välis- või sisepiiri ületamisel?
Isikud, kes soovivad ületada välispiiri, peavad piiri ületama vaid rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende kindlaks määratud lahtiolekuaegade. Välispiiri ületamine mujalt kui piiripunkti kaudu või väljaspool selle lahtiolekuaegu loetakse riigipiiri ebaseaduslikuks ületamiseks.

Vaata lisaks: Eesti rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid. Välispiiri ületuseks on vajalik kehtiv reisidokument (pass).

Sisepiiri võivad isikud ületada igas kohas piirikontrolli läbimata. Kuigi sisepiiridel ei toimu piirikontrolli on isikul kohustus kanda endaga kaasas isikut tõendavat dokumenti (isikutunnistus või pass)

2. Millise dokumendiga saab välispiiri ületada?
Välispiiri ületuseks on vajalik kehtiv reisidokument (pass).

Eesti kodanike reisidokumentideks on:

  • kodaniku pass;
  • diplomaatiline pass;
  • meremehe teenistusraamat;
  • Eestisse tagasipöördumistunnistus.


Eesti Vabariigi poolt välismaalastele antavateks reisidokumentideks on:

  • välismaalase pass;
  • ajutine reisidokument;
  • pagulase reisidokument;
  • meresõidutunnistus;
  • Eesti Vabariiki tagasipöördumise luba.


Välismaal reisidokumendi kaotuse või varguse korral väljastab Eesti välisesindus (saatkond, konsul) Eestisse tagasipöördumiseks isikule ajutise reisidokumendi. Eesti kodanikele väljastatakse tagasipöördumise tunnistus ning välismaalastele väljastatakse tagasipöördumise luba. Eelpoolnimetatud dokumendid on mõeldud Eestisse naasmiseks, pooleli olevat reisi nende dokumentidega jätkata ei saa. Eestisse saabumisel võetakse  tagasipöördumise tunnistus/ luba piiripunktis politseiametnike poolt hoiule.

Välismaal reisidokumendi kaotamisel väljastavad saatkonnad Eesti kodanikele tagasipöördumise tunnistuse või Eesti välismaalasele tagasipöördumise loa. Tagasipöördumise dokument on mõeldud naasmiseks Eestisse. Eestisse saabumisel võetakse tagasipöördumise tunnistus või -luba piiripunktis politseiametnike poolt hoiule.

3. Kas ma vajan Eestisse sisenemiseks viisat?
Informatsiooni viisavaba reisimise kohta saate Eesti Välisministeeriumi kodulehelt.

4. Milline on dokumendikohustus välispiiri ületamisel?
Välispiiri ületuseks on vajalik kehtiv reisidokument (pass). Kolmandate riikide kodanike kehtiv reisidokument peab kehtima vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt lahkumise kavandatavat kuupäeva ning dokument on väljastatud viimase kümne aasta jooksul (Schengeni piirieeskirjade artikkel 5).

Riigipiiri ületaval välismaalasel peab olema kehtiv välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument, Eesti Vabariigi poolt välja antud välismaalase reisidokument või tagasipöördumise luba, kuhu on kantud viisa või elamisloa andmed, kui seadus või välisleping ei sätesta teisiti. Elamisloa andmed ei pea olema kantud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumenti, kui välismaalane esitab riigipiiri ületamisel lisaks nimetatud dokumendile ka Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistuse (ID-kaardi) või elamisloa kaardi.

Eesti kodanikul peab Eestist lahkudes välispiiri ületamisel kaasas olema kehtiv reisidokument. Eestisse saabudes välispiiri ületaval Eesti kodanikul peab kaasas olema kehtiv reisidokument, tagasipöördumistunnistus või muu dokument, mis on välislepinguga ette nähtud välisriigi külastamiseks.

Eestisse saabudes lubatakse riigipiiri ületada ka Eesti kodanikul, kellel ei ole eelpool nimetatud dokumenti, kui tema isik ja kodakondsus on tõendatud muude dokumentide alusel.

5. Millised dokumendid peavad sõidukijuhil kaasas olema Eestist väljumisel?

Eestist riigipiiri ületamisel sõiduautoga või kuni 3500 kilogrammise registrimassiga veoautoga peavad mootorsõidukijuhil kaasas olema:

  • juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument;
  • mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus NB! Olenemata mootorsõiduki tüübist on piiriületusel aktsepteeritav ainult registreerimistunnistus, mitte selle koopia.;
  • kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele, peab eelpool nimetatud dokumentidele lisaks juhil kaasas olema mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek Kirjalikku nõusolekut ei pea olema, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja.
  • kirjalikku nõusolekut asendab mootorsõiduki kasutusleping, kui mootorsõiduki omanik ja kasutuseleandja on Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mootorsõidukite rentimine, liisimine või üürimine.
  • Mootorsõiduki ja selle haagise kasutamise kirjalikus nõusolekus peavad sisalduma järgmised andmed:
    • kirjaliku nõusoleku koostamise koht ja kuupäev;
    • mootorsõiduki või selle haagise omaniku nimi ja aadress;
    • mootorsõiduki või selle haagise mark ja mudel ning valmistajatehase tähis;
    • registreerimistunnistuse ja riikliku registreerimismärgi number;
    • sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, juhiloa number, sünniaeg või isikukood;
    • kirjaliku nõusoleku kehtivuse aeg.
    • omaniku allkiri kirjalikul nõusolekul peab olema ametlikult või notariaalselt kinnitatud.
  • kohustuslik liikluskindlustuse poliis.


6. Millised dokumendid peavad olema väikelaevnikul Eestist väljumisel?

Väikelaevnikul peavad kaasas olema:

  • kehtiv reisidokument;
  • väikelaevajuhi tunnistus;
  • väikelaeva registreerimistunnistus
  • reisijate nimekiri (väikelaeval viibivate isikute nimekiri).


Eesti Vabariigis kehtivate õigusnormide kohaselt on reisijate nimekiri (crew list) laeva dokument.

NB! Väikelaeva juhil on kolmandast riigist saabudes kohustus esitada politseiametnikele väikelaevadel viibivate isikute (reisijate) nimekiri.

Vaata: Meresõit välisriikidesse

7. Kuidas ületavad välispiiri alaealised lapsed?

Alaealise dokumendikohustus riigipiiri ületamisel:

  • Euroopa Liidus (EL) on välispiiri ületamisel laste dokumendikohustuse osas kehtestatud sarnased nõuded täiskasvanutega st EL ja Schengeni liikmesriikides kehtib põhimõte „igal inimesel oma reisidokument“. Alaealise isikliku reisidokumendi kohustus ei laiene Euroopa Liidu liikmesriikidest Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile ning Iirimaale. Samuti ei puuduta see reisidokumente, mille on välja andnud riigid väljaspool Euroopa Liitu;
  • Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt Eesti riigipiiri ületamiseks ei ole vaja omada täiendavaid dokumente (volikirju), kuid tulenevalt alaealise piiratud teovõimest  võib piirikontrolli teostav ametnik kontrollida piiril tema vanema (seadusliku esindaja) nõusoleku olemasolu. Vanem võib oma nõusoleku esitada lihtkirjalikus vormis. Ka võivad mõne teise riigi piirivalvurid nõuda täiendavaid dokumente. Soovitame alaealisele lapsele kaasa anda käsikirjas loa, kus on kirjas vanemate kontaktandmed ning enne välismaale reisimist pöörduda sihtriigi välisesindusse ja täpsustada nõuded dokumentidele.
  • Alla 15-aastasel välismaalasel ei pea olema reisidokumenti, kui ta sõidab Eestisse, viibib Eestis ja sõidab Eestist välja isiku saatel, kelle reisidokumenti on kantud tema nimi, sünniaeg, viisa või elamisloa või elamisõiguse andmed, juhul kui välismaalasele kehtib Eestis viisakohustus, elamisloa või elamisõiguse omandamise kohustus ja foto. Foto ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealine on alla seitsmeaastane. Elamisloa või elamisõiguse andmed ei pea olema kantud saatja reisidokumenti, kui alaealisel on kehtiv Eesti Vabariigi poolt väljaantud isikutunnistus (ID-kaart) või elamisluba tõendav dokument;
  • Alaealisel välismaalasel, kellel puudub seaduslik alus või kehtiv reisidokument Eestisse sisenemiseks ning kes soovib taotleda Eestis varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba, lubatakse Eestisse siseneda pärast varjupaigataotluse või ajutise kaitse alusel elamisloa taotluse politseiasutusele esitamist.
  • Saatjaga reisivatel alaealiste puhul kontrollitakse, et alaealisi saatev isik on nende vanemlik hooldaja. Et kontroll sujuks, soovitame endaga kaasas omada dokumente, mis tõendavad Teie, kui vanemliku hooldaja õigusi. Eestist välja reisides, teise vanema kinnitatud nõusolekut piiril ei nõuta. Samas juhime tähelepanu sellele, et seda võidakse nõuda transiit- ja/või sihtriigi piiril, seega soovitame enne reisi alustamist kindlasti pöörduda transiit- ja/või sihtriigi välisesinduse poole täpsema teabe hankimiseks.


8. Millised on riiki saabumise ja riigis viibimise seaduslikud alused?

Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on:

  • Eesti pädeva asutuse antud viisa;
  • Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust;
  • välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida;
  • Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;
  • vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida;
  • Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba ja
  • Välisministeeriumi antud diplomaadi- või teenistuskaart välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile.


NB! Üldkorraldus välismaalase õigusliku seisundi kohta pärast Eestis viibimise seadusliku aluse lõppemist piiripunkti saabumisel.

9. Millistesse riikidesse saab viisavabalt Eesti välismaalase passiga?
Viisavabadus kehtib Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega isikutele, kellel on välismaalase pass ja Eesti elamisluba. Vaata Välisministeeriumi kodulehelt.

10. Millisel juhtudel võib politseiametnik välismaalast Eestisse mitte lubada?

Politseiametnikul on õigus tõkestada riiki sisenemine, kui:

  • välismaalane rikub piirirežiimi või tollieeskirju;
  • välismaalane keeldub piiripunktis esitamast andmeid enda ja oma sõidu kohta;
  • välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude katmiseks ning puudub vastuvõtja, kes need kulutused kannaks;
  • välismaalasel puudub nõutav tervisekindlustuspoliis;
  • välismaalane kujutab ohtu ühe või mitme EL liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele;
  • muudel Eesti õigusaktidega ettenähtud juhtudel.


11. Milliseid küsimusi võidakse välispiiri ületajalt küsida?
Välispiiril võivad politseiametnikud  küsida kõike reisi eesmärkide, viibimis- ja elamisvahendite jne kohta ning nõuda ütlusi kinnitavaid dokumente.

12. Kust leiab informatsiooni piirijärjekordade kohta?
Infot piirijärjekordade kohta leiab GoSwifti elektroonilise piirijärjekorra broneerimise keskkonnast.

13. Millised piirangud on kehtestatud kaupade sisseveole?
Informatsiooni reisijaga kaasasoleva kauba sisseveo piirangute ja keeldude kohta leiab Eesti Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.