Ülevaade rahapesu andmebüroo järelevalvetegevusest
21.05.2012

Rahapesu andmebüroo on vastavalt oma ülesannetele ka riigi keskne autonoomne järelevalveasutus, mis tegutseb järelevalve teostamisel riigi nimel ning on oma tegevuses ja otsustes sõltumatu. Rahapesu andmebüroo üheks ülesandeks on tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) täitmine kõigi seaduse kohustatud subjektide poolt.

Järelevalvetegevus toimub RTRTS ja haldusmenetluse seaduse alusel ning ei erine oluliselt teiste järelevalveasutuste tegevusest. Väärteotunnuste ilmnemisel menetleb rahapesu andmebüroo RTRTS sätestatud väärtegusid kohtuvälise menetlejana.

Rahapesu andmebüroo teeb koostööd teiste järelevalveasutuste ja seaduse kohustatud subjektide gruppide katusorganisatsioonidega, kelleks on:

  • Finantsinspektsioon, järelevalvesubjektid (krediidi- ja finantseerimisasutused) määratakse Finantsinspektsiooni seaduse alusel;
  • Advokatuur kes teostab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast järelevalvet advokatuuri liikmete üle;
  • Justiitsministeerium, kes on oma järelevalvekohustuse notarite osas delegeeritud Notarite Kojale.


Rahapesu andmebüroo otsese järelevalve all on kõik kohustatud subjektid, kes ei kuulu vastavalt RTRTS-s sätestatule teiste, ülalnimetatud piiratud järelevalvepädevusega järelevalveasutuste järelevalve alla.

Rahapesu andmebüroo järelevalvesubjektid jagatakse seaduse alusel kolme põhirühma:

  • finantseerimisasutused, kes pole Finantsinspektsiooni järelevalve all, sealhulgas liisingu-, laenu-, valuutavahetuse, maksevahenduse ja alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad, pandimajad ja hoiu-laenuühistud;
  • professionaalid, kelle tegevus eeldab pidevat seadusandluse tundmist (audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad, raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri või muu õigusteenuse osutajad);
  • muud isikud, kelle hoolsuskohustuste määr on oluliselt väiksem (õnnemängude korraldajad, kinnisvaravahendajad ja –arendajad, kauplejad, kui arveldavad sularahas üle 15 000 euro).


Kuna järelevalvesubjektide hulk iga järelevalvetöötaja kohta ulatub mitme tuhandeni, on RAB järelevalvetöö korraldatud riskipõhiselt: rahapesu ning terrorismi rahastamise riskide kohta kogutakse teavet ning seda hinnatakse nii nimetatud põhirühmades, kohustatud subjektide gruppides ja grupisiseselt. Kohapealseid kontrolle teostatakse üldjuhul kas juhtumipõhiselt või kõrgema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga subjektide puhul.

Seaduseandja on rahapesu andmebüroole andnud ülesannete täitmiseks volitused, mille kohaselt võib RAB siseneda tööruumidesse, kontrollida kõiki asjassepuutuvaid dokumente, teha ettekirjutusi teabe saamiseks, puuduste kõrvaldamiseks või kahtlaste tehingute korral piirangute tegemiseks, rakendada sunniraha või määrata väärtegude eest karistusi.

Kontrolli seaduse täitmise üle teostatakse peamiselt kahel viisil: kohapealsete kontrollide kaudu või küsitakse ettekirjutusega teavet seaduse täitmise kohta (nn off-site ehk kaugkontroll). Viimast moodust kasutatakse tavaliselt professionaalide rühma kontrollimisel, kes on üldjuhul juriidilise haridusega ning seetõttu seaduste tundmises pädevad. Meetod on rahvusvaheliselt üldtuntud ning hoiab kokku nii kontrollijate kui kontrollitavate ressursse. Kohapealse kontrolli osana on järelevalveasutus sunnitud juhul, kui ettevõtja tegelikku asukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha, kutsuma ettevõtja juhi koos raamatupidamisdokumentidega järelevalveasutusse.

Kohapealset kontrolli teostavad koos vähemalt kaks järelevalvetöötajat, kes koostavad selle kohta ka kontrolli akti, mille koopia antakse ettevõtjale. Kui kontrolli käigus tuvastatakse puudused RTRTSi täitmisel, tehakse ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning antakse selle täitmiseks mõistlik tähtaeg. Väärteotunnuste esinemisel alustab järelevalvetöötaja väärteomenetlust. Juhul, kui tekib rahapesu kahtlus, vormistab järelevalvetöötaja selle kohta teate rahapesu andmebüroo teabesüsteemi. Igal järelevalvetöötajal on lisaks Politsei- ja Piirivalveameti töötõendile ka väärteo kohtuvälise menetleja tunnistus.