Kuidas mõista rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) §32 lg 3 ehk millal tekib kohustus teavitada RAB-i 500 000 krooni ületavast sularahatehingust?
Seaduse kohaselt teatab kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, rahapesu andmebüroole igast tehingust, kus rahaline kohustus üle 500 000 krooni või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Krediidiasutus teatab rahapesu andmebüroole igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 500 000 krooni, kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet.
See tähendab, et rahapesu andmebürood tuleb tehingust teavitada, kui sularahasumma rahalise kohustuse täitmisel ühe lepingu raames ühe kliendiga ületab piirsumma. Teates tuleb märkida kindlasti kliendi ja tema esindaja andmed.
Kas ettevõttel, kellel ei ole Eestis ühtki klienti, on kohustus end majandustegevuse registris registreerida?
Vastus on jah. Juhul, kui ettevõte on registreeritud Eesti äriregistris, peab ettevõte järgima Eesti seadusi ja täitma neist tulenevaid kohustusi. Majandustegevuse registris registreerimise kohustus on reguleeritud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 6. peatükis.
Ettevõtte tegevuseks on käsundiandja nimel käsundiandja klientidelt käsundiandja teenuse eest raha kogumine ning raha käsundiandjale edastamine (käsundiandja kasutab klientidelt raha kogumiseks agente, kuna tegu on globaalselt tegutseva ettevõttega). Kas kirjeldatud juhul on tegemist tegevusega, mis liigitub arveldus-, sularaha siirdamise jm raha edastamise tehingute kategooriasse?
Kirjeldatud teenus vastab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) § 6 lg 2 p 3 sätestatule (makseteenuse pakkuja) ning sellest tulenevalt on ettevõte seaduse kohustatud subjekt. Makseteenuse pakkuja määratlus on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta. Teenuse osutamisel tuleb järgida nii RTRTSi kui nimetatud määruse nõudeid. Nõuete täitmise eest vastutab ettevõte vastavalt RTRTS-s sätestatule. MTR-s registreerimise kohustus tuleneb RTRTS § 52 lg 1 p 4.
Minu internetiportaalis avaldatud müügikuulutusele vastanud isik palus minu andmeid, mida ma ka tegin. Paar päeva hiljem võttis ta uuesti ühendust ning väitis, et on ostmisest huvitatud, kuid soovib saata raha Euroopas oleva isiku vahendusel rõhutades, et tegu on legaalse rahaga. Seejärel, uuesti ühendust võttes, väitis ta, et saadab raha diplomaadi kaudu. Paari päeva pärast võttiski minuga ühendust isik, kes väitis, et on diplomaat ja ütles, et edastas juhised raha saamise kohta mulle e-mailile. Ta väitis, et ta peeti Suurbritannias kinni kahtlustatuna terrorismi või narkootikumide müügist saadud raha smugeldamises, kuid politsei vabastab raha, kui makstakse riigilõiv. Kirjas mainitud summa paluti mul kanda Western Unioni kaudu isiku X nimele Londonisse. Olles veendunud, et tegu on pettusega, ei vastanud ma edasistele kirjadele. Kuidas sellises olukorras käituma peaks? Kas tuleks õiguskaitseorganeid teavitada või lihtsalt jätta need kirjad tähelepanuta?
Tegu on kelmuse ning võimaliku rahapesujuhtumiga, sellistest juhtumitest soovitame viivitamatult teavitada rahapesu andmebürood (e-mail rahapesu@politsei.ee).
Sain mailiga sõnumi, et olen võitnud loteriil suure summa, kuid kirjas mainitud e-maili aadressil ühendust võttes paluti mul võidu kättesaamiseks tasuda esmalt 2350 eurot. Kas tegu võib olla pettusega?
Jah, kirjeldatud skeemi puhul on suure tõenäosusega tegemist nn. Nigeeria kirjaga, tuntud kelmuseskeemiga. Kindlasti ei tohiks raha edastada ning juhtumist tuleks teavitada politseid.
Rohkem näiteid näete siit: http://www.jimloy.com/issues/nigeria5.htm.
Samadel teemadel veidi põhjalikumalt:http://www.jimloy.com/issues/issues.htm.
Kust leida Financial Action Task Force (FATF) poolt avaldatud riiki nimekirja, kus ei kehti piisavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed?
Hetkel ei ole FATFi nimekirjas küll ühtki riiki, kuid kuna nimekirju muudetakse vastavalt vajadusele, siis soovitame seda aeg-ajalt kontrollida.
Praktikas on oluline jälgida riigide nimekirja, kus kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise osas Euroopa Liiduga samaväärsed nõuded. Nimekiri on avaldatud rahapesu andmebüroo veebilehel (sektsioonis kasulikku).
Mis on off-site järelevalve?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamine kätkeb endas väga suuri riske kogu ühiskonnale, pandi seadusega kohustatud isikutele teatud hoolsuskohustused oma klientide tundmiseks ja kahtlastest tehingutest rahapesu andmebüroole teatamiseks.
Seaduse täitmist tuleb ka kontrollida. Alates 2004. aastast kuulub rahapesu andmebüroo ülesannete hulka ja järelevalve teostamine seaduses loetletud kohustatud subjektide üle. Järelevalvet teostatakse riskipõhiselt, kontrollides rohkem neid ärisektoreid, kus ohud on suuremad. Selleks tehakse kohapealne kontroll. Samal ajal on järelevalve eesmärgiks tagada, et kõik kohustatuid isikud (neid on aga üle 20 tuhande) seadust täidaksid. Selleks tuleb aga seaduse nõudeid meelde tuletada kõigile kohustatud isikutele.
Suur osa neist on seaduse kohustatud subjektideks tingimuslikult, st. kui nad teevad teatud liiki tehinguid. Kõiki ettevõtjaid RAB järelevalvetöötajad külastada ei jõua ning sel juhul teostatkse nö kaugkontroll (off-site), kus ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega (vastavalt RTRTS nõuetel) küsimused, mille vastustest selgub, kas ettevõtja teab ja täidab seaduse nõudeid. See on lihtsam ja vähem koormav viis nii ettevõtjale kui RAB töötajatele. Kohapealset kontrolli tehakse siis, kui vastustest selguvad puudujäägid seaduse täitmisel. Tegu on rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaga, mida rakendatakse paljudes riikides.
