Meediasuhtluse põhimõtted
30.08.2014

Politsei- ja Piirivalveameti meediasuhtluse põhimõtted lähtuvad asutuse põhiväärtustest, ajakirjanduse ja suhtekorraldajate eetikakoodeksitest ning kehtivatest õigusaktidest.

Meediasuhtlust Politsei- ja Piirivalveametis korraldab kommunikatsioonibüroo, kes aitab leida ajakirjanike küsimustele vastuseid, vahendab intervjuusoove ja on ajakirjanike esmane infokontakt.
Sündmuste või kuriteoteate kohta antav esmane info sisaldab üldjuhul sündmuse lühikirjeldust, selle toimumise kohta (maakonna, küla/asula, suuremates asulates tänava nimetus) ja aega; andmeid vigastatu või hukkunu kohta, kuid hukkunute puhul mitte enne, kui lähedasi on surmast teavitatud ning andmed sündmuskohal kinni peetud kahtlustatava kohta (sugu, vanus/sünniaasta). Konkreetse õiguserikkumise menetlejal või sündmuse lahendajal on õigus täpsemalt piiritleda esmase infona avaldamisele kuuluva informatsiooni mahtu.

Kriminaalmenetlust juhib prokuratuur, seetõttu saab kriminaalmenetluste kohta täiendavat infot eelkõige vastava ringkonnaprokuratuuri pressiesindajalt. Teised osapooled, sh politsei, võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ning menetlust juhtiva prokuröri loal.

Info edastamisel sündmuses osalejate kohta avaldame inimese soo ja vanuse (sünniaasta). Inimese eesnime avalikustame vaid juhul, kui tema isik ei ole sellega kolmandatele isikutele tuvastatav. Alaealise puhul märgime ainult tema soo ja vanuse.

Joobeseisundis sõidukit juhtinud inimese puhul ei avaldata detailset infot joobeseisundi kohta, kuna tegemist on isiku terviseseisundit puudutava delikaatse infoga, mille avaldamine eeldab isikuandmete kaitse seaduse kohaselt inimese enda nõusolekut.

Pommiähvardust või äkkrünnakut puudutava info avalikustamisel peame silmas, et nende teemade kajastamine võib kaasa tuua analoogsete ähvarduste sagenemise.

Eetilistel kaalutlustel ei avalda Politsei- ja Piirivalveamet detailset infot enesetappude, vägistamisjuhtumite ja teiste seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude kohta.

Teise riigi menetluses oleva süüteoasja edastame infot vaid selle riigi õiguskaitseorgani nõusolekul.

Vastavalt Karistusregistri seadusele ei avalikusta politsei inimese karistusregistri andmeid kolmandatele isikutele. Inimeste piltide väljastamise keelab Isikuandmete kaitse seadus.

Ajakirjanike kaasamine sündmusele või Politsei- ja Piirivalveameti ametialaste ülesannete täitmise juurde tuleb kokku leppida Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibürooga ning vajalik on ka sündmuse lahendamise eest vastutava ametniku luba. Sündmuskohal eeldame ajakirjanikult, et ta eranditult järgib politseiametnike korraldusi ning kommunikatsioonitöötaja, prokuröri või politseiametniku nõudmisel kooskõlastab salvestatud materjalidest avalikustamisele mineva osa. Samuti eeldame ajakirjanikult, et ta järgiks sündmuskohal Eesti ajakirjanduseetika koodeksit, Isikuandmete kaitse seaduse ning muid õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

Kriminaalstatistikat avalikustab vastavalt kehtivale Kriminaalstatistika avalikustamise korrale Justiitsministeerium

Politsei- ja Piirivalveameti töövaldkonnale omaselt on ameti valvepressiesindajad erakorraliste sündmuste kohta info andmiseks ajakirjanikele kättesaadavad ka nädalavahetuseti.