Registreerimise võimalused
Registreerimiseks vajalikud dokumendid
Lühiajaliselt võib ilma tööloata Eestis töötada kuni 6 kuud aasta jooksul. Eestis võib tööloata töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimist võib tööandja taotleda:
- välismaalasele, kes saabub Eestisse viisa alusel või viisavabalt (kui välisleping ei sätesta teisiti);
- Eestis viisa alusel või viisavabalt viibivale välismaalasele (kui välisleping ei sätesta teisiti).
*Kui välismaalane vajab Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks viisat, peab ta lühiajaliseks töötamiseks taotlema siseriiklikku ehk pikaajalist D-liiki viisat. Enne viisa taotlemist peab lühiajaline töötamine olema registreeritud.
Lühiajalist töötamist ei saa registreerida välismaalasele, kes viibib Eestis elamisloa alusel. Lühiajalist töötamist ei pea registreerima Euroopa Liidu kodanikud.
Lühiajalise töötamise registreerimiseks saab taotluse esitada järgmistel juhtudel:
- loominguline töötaja etendusasutuse seaduse tähenduses, kes töötab etendusasutuses;
- õpetaja või õppejõuna töötamiseks Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
- teaduslikuks tegevuseks, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus;
- sportlane, treener, spordikohtunik või sporditöötaja erialaseks tegevuseks vastava spordialaliidu kutsel;
- töötamiseks kutseõppe eesmärgil praktika korras välisriigis asuva õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktika eesmärgil või välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui see on õppeprogrammi osa;
- välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamiseks Välisministeeriumi loal;
- töötamiseks lapsehoidjana;
- ekspert, nõustaja, konsultant, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
- seadmete paigaldaja või oskustööline, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
- töötamiseks põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel;
- töötamine noorteprojekti või -programmi raames, kui noorteprojekt või -programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud.
Ilma tööloata ja elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
Vastavalt välismaalaste seadusele on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise bruto kuupalgaga, kuid mitte väiksem kui Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1.24 korrutis.
Kui tööandjaks on füüsiline isik kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, võetakse välismaalasele makstava tasu maksmise aluseks tööandja põhitegevusala asemel põhitegevusala, millel välismaalane tööle asub.
Põhitegevusala määratlemise aluseks on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. Keskmise brutopalga andmetega põhitegevusala järgi saab tutvuda siin.
Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise hetkel viimati Statistikaameti poolt avaldatud andmetele.
Ametikohad, millele laieneb palga nõue:
- lapsehoidja;
- ekspert, nõustaja või konsultant;
- seadmete paigaldaja või oskustööline;
- põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatööd.
