Kui pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane soovib viibida väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul, peab ta oma Eestist eemalviibimise registreerima.
Pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui:
- välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või kasutanud pettust;
- välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule või
- välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud.
Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks:
- välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;
- kui välismaalane viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud;
- kui välismaalane on saanud pikaajalise elaniku staatuse teises Euroopa Liidu liikmesriigis või
- kui välismaalase eemalviibimine Eestist on kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat.
Välismaalane saab pikaajalise elaniku elamisloa taastada juhul, kui tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli:
- teise Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisloa saamine;
- eemalviibimine Eestist vähemalt kuus järjestikust aastat või
- viibimine väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike vähemalt kaksteist järjestikust kuud.
Elamisloa taastamiseks peab välismaalane vastama järgmistele tingimustele:
- ta on elanud Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja püsivalt vähemalt kaks aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist;
- tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
- tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
- ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses ja
- tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
Kui pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane soovib viibida väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul, peab ta oma Eestist eemalviibimise registreerima.
