Püsivalt elava

Püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Eesti kodanikust abikaasa puhul ei nõuta püsivalt Eestis elamist, kui perekond asub koos Eestisse elama.

Euroopa Liidu kodanik

Euroopa Liidu kodanikuks loetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide, kes ei ole Eesti kodanik, ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku.

Eesti Vabariigi välisesindusse

Võtke välisesindusse kaasa taotlemiseks vajalikud dokumendid. Välisesinduses võetakse taotlejalt sõrmejäljed.

Erandina

Erandina saate taotlust esitada teeninduses, kui taotleja on:

• Eesti kodaniku abikaasa;
• välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel;
• välisriigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud viisavaba liikumise lepingu või on viisanõudest loobutud (info www.vm.ee);
• Ameerika Ühendriikide või Jaapani kodanik ning tema abikaasa ja alaealine laps;
• teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omav välismaalane, kes taotleb Eestis EL sinist kaarti;
• teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud EL sinist kaarti omava välismaalase abikaasa, kellel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud elamisluba kui EL sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele, kes taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde. Nimetatud taotleja peab hiljemalt ühe kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates taotlema elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde.

Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase abikaasa Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde.

Värvifoto mõõtmetega 40x50 mm

Nõuded fotole

• Foto alusel peab olema võimalik isikut üheselt tuvastada.
• Fotol peab isik olema:
  • otsevaates,
  • neutraalse ilme ja suletud suuga,
  • peakatteta,
  • avatud silmadega ning vaade peab olema suunatud objektiivi.
• Foto peab olema värviline, mõõtmetega 40×50 mm.  
• Lõua ja pealae vaheline ala peab moodustama 70-80% foto vertikaalsest kõrgusest
• Prillid on lubatud, kui silmad ei ole varjatud prilliraamidega ning prilliklaaside peegeldusest ei ole fotol "valguslaike".
• Foto peab olema tehtud taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul.
• Juuksed ei tohi varjata nägu ega tekitada näole varje.
• Fotol ei tohi olla sõrmejälgi, kriimustusi ega muid defekte.
• Foto värvigamma peab olema loomuliku spektriga (ei tohi olla ülevalgustatud ega alavalgustatud).
• Foto taust peab olema tasapinnaline, ühetooniline, heleda värvusega (soovitatavad on helesinine, beež, helepruun, helehall või valge) ning kontrastne näo ja juuste värviga.  
• Fotol ei ole lubatud punasilmsus ning keelatud on selle eemaldamine tarkvara abil.

Täpsemate fotole esitatavate nõuetega saab tutvuda Vabariigi Valitsuse määruses.

Tehtud fotode proportsioone on võimalik kontrollida šablooniga, mille leiate siit. Šablooni printimisel palume mõõtkava mitte muuta.

Fotot on võimalik fotoboksis teha järgmistes teenindustes:

• Narva mnt teenindus, Tallinn
• Sõle teenindus, Tallinn
• Vilmsi teenindus, Tallinn
• Tartu teenindus
• Pärnu teenindus
• Jõhvi teenindus
• Narva teenindus

Fotoboksis tehtud foto on digitaalne ning seda on võimalik kasutada kõikides teenindustes, posti või e-posti teel esitatud taotlustel 14 päeva jooksul.

Fotoboksis on foto tegemine kliendile tasuta.

Väikelapsele dokumenti taotledes saate foto lihtsamalt teha fotograafi juures kui fotoboksis. Vajadusel küsige täiendavat informatsiooni või abi klienditeenindajalt.

Riigilõiv

Riigilõivu saab tasuda:

• pangaülekandega;
• teenindustes panga deebetkaardiga (kaardimaksele lisandub panga teenustasu. Täpsemalt saate sellekohast informatsiooni oma pangast) või sularahas;
• välisesinduses sularahas.pangaülekandega.

Tasumine pangaülekandega välisriigis asuvast pangast
Sooritades riigilõivu ülekannet välisriigis asuvast pangast, on lisaks eelnevale vaja teada ka Eestis asuva panga BIC ehk SWIFT koodi ning Rahandusministeeriumi riigilõivu konto rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN).
SEB BIC ehk SWIFT-kood on EEUHEE2X
Swedbank BIC ehk SWIFT-kood on HABAEE2X
Danske Bank A/S Eesti filiaali BIC ehk SWIFT-kood on FOREEE2X
Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali BIC ehk SWIFT-kood on NDEAEE2X

Rahandusministeeriumi riigilõivu kontode IBAN-id (International Bank Account Number) on:

• SEB: EE 89 1010 2200 3479 6011
• Swedbank: EE 93 2200 2210 2377 8606
• Danske Bank A/S Eesti filiaal: EE 40 3300 3334 1611 0002
• Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal: EE 701700017001577198.

Välisriigis

Taotlusankeedile lisatud välisriigis välja antud dokument peab olema tõlgitud eesti, inglise või vene keelde ning tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Dokument peab olema kinnitatud apostille'ga (tunnistusega) või legaliseeritud v.a juhul kui see on välja antud riigis:

• kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu: Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Venemaa.
• kes kuuluvad Viini 1976. aasta perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooni: Austria, Belgia, Bosnia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Šveits ja Türgi.

Täiendavat infot leiate välisministeeriumi kodulehelt.

Legaalne sissetulek

Legaalne sissetulek peab võimaldama välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis.

Legaalne sissetulek on:

• seaduslikult teenitud töötasu;
• vanemahüvitis;
• töötuskindlustushüvitis;
• seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu;
• pension;
• stipendium;
• elatis;
• välisriigis makstav toetus;
• legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine:
  • vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist;
  • vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
  • vanema poolt täiskoormusega õppiva täisealise lapse ülalpidamist;
  • abikaasa poolt ülalpidamist;
  • täisealise lapse või lapselapse poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ja
  • eestkostja poolt eestkostetava ülalpidamist.

Tõendada tuleb taotluse esitamisele eelnenud 6 kuu sissetulekute suurust. Sissetuleku suurust arvestatakse kõigi perekonnaliikmete arvu järgi.

Vabariigi Valitsuse 17.juuni 2010. a määrus nr 82 Legaalse sissetuleku määrade kehtestamine.

Juhul, kui taotletakse tähtajalist elamisluba välislepingu alusel, peab sissetulek olema järgmine:

Juhul, kui taotletakse pikaajalise elaniku elamisluba või tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, peavad kutsuja perekonna ja taotleja sissetulekud kokku olema järgmised:

Juhul, kui taotletakse tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elava abikaasa juurde ning tähtajalist elamisluba Eestis õppimiseks, peab sissetulek olema järgmine:

*Antud summad kehtivad alates 1. oktoobrist 2010.
 
Juhul, kui Te taotlete tähtajalist elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolul või tähtajalist elamisluba ettevõtluseks, on legaalse sissetuleku määraks Eesti Vabariigi kaheksateistkordne keskmine kalendrikuu brutopalk elamisloa taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku. Nõutava legaalse sissetuleku suurus tuleneb Statistikaameti poolt arvestatavast eelmise kvartali keskmisest brutopalgast ja muutub seega kord kvartalis.

Kindlustusleping

Välismaalasel peab olema kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal.

Kui nõuetele vastavat kindlustuslepingut ei ole võimalik sõlmida enne elamisloa saamist, siis peab välismaalane esitama:

• kirjaliku kinnituse, et sõlmib vajaliku kindlustuslepingu hiljemalt 2 kuu jooksul pärast Eestisse elama asumist;
• kindlustuslepingu, mis katab isiku ravikulud kuni nõuetekohase lepingu sõlmimiseni (nt reisikindlustusleping).

Kindlustuslepingut ei pea esitama, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse kohaselt või välislepingus sätestatud juhul kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik.

Posti teel

Saatke taotlemiseks vajalikud dokumendid ja koopiad originaaldokumentidest aadressile:

ELAMISLOA PIKENDAMISE TAOTLUS
Politsei- ja Piirvalveamet
Sõle 61a
10313 Tallinn

Taotlusankeedile lisatavate dokumentide nõudeid saate täpsemalt lugeda siit. Koopia vastavust originaaldokumendile kinnitage oma nime, allkirja ja kuupäevaga koopia igal andmetega leheküljel.