Taotlemise võimalused
Taotlemiseks vajalikud dokumendid

Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks (edaspidi perekonnaliige) loetakse isikut, kes ei ole Euroopa Liidu ega Eesti kodanik, kuid on:

• Euroopa Liidu kodaniku abikaasa ,
• Euroopa Liidu kodaniku või abikaasa alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps,
• Euroopa Liidu kodaniku või abikaasa ülalpeetav vanem või
• punktides 1-3 nimetamata isik, kes on Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et Euroopa Liidu kodanik teda isiklikult hooldab.

Ülalpeetavaks loetakse isikut, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek.

Leibkonnaliikmeks loetakse isikut, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek.

Viibimisõigus
Perekonnaliikmel on õigus viibida koos Euroopa Liidu kodanikuga Eestis kehtiva reisidokumendi ja viisa alusel kuni 3 kuud.

Viisat ei pea olema perekonnaliikmel, kellel on välismaalaste seaduses sätestatud muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Perekonnaliikmele võib anda viisa, kui:

1. tal on kehtiv reisidokument;
2. on tõendatud, et ta reisib koos Euroopa Liidu kodanikuga või ühineb temaga ja
3. on tõendatud tema perekonnaliime staatus.

Perekonnaliikmel ei pea olema tervisekindlustuslepingut.

Eestis viibimise ja tähtajalise elamisõiguse esitamise ajal ei ole perekonnaliikmel lubatud Eestis töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE).

Tähtajaline elamisõigus
Kui perekonnaliige soovib elama asuda Euroopa Liidu kodaniku juurde Eestis, peab ta esitama tähtajalise elamisõiguse taotluse.

Perekonnaliige saab taotleda tähtajalist elamisõigust omava EL kodaniku juurde:

• kes töötab või tegutseb FIE-na
• kellel on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja kes omab ravikindlustust; 
• kes õpib Eestis ning kellel on enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja kes omab ravikindlustust.

Eestis tähtajalise elamisõigusega perekonnaliikme alla 1-aastasel lapsel on õigus tähtajalisele elamisõigusele.

Tähtajaline elamisõigus antakse perekonnaliikmele kuni 5 aastaks, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Liidu kodaniku Eestis elamise ajaks. Perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust pikendatakse Euroopa Liidu kodaniku Eestis elamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks korraga.

Perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitama vähemalt 1 kuu enne tähtajalise elamisõiguse lõppemist või lahkuma Eestist 2 kuu jooksul tähtajalise elamisõiguse lõppemisest arvates.

Perekonnaliikme alla 15-aastase lapse eest esitab taotluse tema seaduslik esindaja.

NB! Loe ka lisainfot taotluse menetlemise protseduuri kohta