Elamisõigused
04.02.2012

1. augustil 2006 jõustus uus Euroopa Liidu kodaniku seadus, mis muutis Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike (edaspidi EL kodanike) ning nende kolmandate riikide kodanikest pereliikmete Eestisse elamaasumise tingimusi ning selleks vajalikke toiminguid.

Seisuga 1. august 2006 Eestis elamisloa alusel elavad EL kodanikud loetakse elamisõigust omavateks EL kodanikeks ja tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavad Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmed loetakse tähtajalist elamisõigust omavateks Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeteks.

EL kodanike ja nende pereliikmete elamisõigus võib olla kas tähtajaline või alaline. Õigus alalisele elamisõigusele tekib reeglina pärast viieaastast püsivat tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elamist.

Elamisõiguse registreerimisel või pikendamisel väljastatakse EL kodaniku perekonnaliikmele elamisloakaart. Elamisloakaart sisaldab kasutaja isikuandmeid, elamisõiguse andmeid, fotot ja sõrmejäljekujutisi.

Elamisõiguse taotlemisel võetakse sõrmejälgi üle 6 aasta vanustelt dokumenditaotlejatelt. Sõrmejäljekujutiste andmiseks peab taotleja isiklikult tulema prefektuuri klienditeenindusse või Eesti Vabariigi välisesindusse. Sõrmejälgi ei võeta kui isik on alla 6-aastane, sõrmejälgede andmisest reisidokumendi, elamisloa/elamisõiguse või elamisloakaardi taotlemisel on möödunud vähem kui 2 aastat või kui isikul on eelnevalt tuvastatud sõrmejälgede andmise püsiv võimatus.