2012. aastal aegub korraga ca pool miljonit passi ja ID-kaarti. Seoses sellega on praegu PPA teenindussaalides järjekorrad tavapärasest tunduvalt pikemad, ulatudes Tallinnas kohati kahe-kolme tunnini. Siit leiad infot sellest, kuidas dokumenti võimalikult mugavalt taotleda ja pikka järjekorras ootamist vältida.
Pass ei ole kohustuslik dokument!
Passi on Eesti kodanikul tarvis vaid Euroopa Liidust väljapoole reisides, kõik muud toimingud saab edukalt ära teha ID-kaardiga (ka ELi siseselt reisida). Iga inimene saab ise hinnata ja valida kas plaanib mõnda kaugemat välisreisi ja peab passi taotlemist vajalikuks või mitte.
ID-kaarti soovitame taotleda posti või e-posti teel!
Vanem kui 15-aastane Eesti kodanik, kellele on varem välja antud pass või ID-kaart saab endale uut ID-kaarti taotleda ka posti või e-posti teel. See on lihtsaim viis vältida teenindussaalis järjekorras ootamist ning kohale on vaja tulla vaid ID-kaardi kättesaamiseks, mis võtab taotlemisest juba tunduvalt vähem aega.
Passi posti või e-posti teel taotleda ei saa, kuna Eesti pass on biomeetriline ning selleks tuleb teenindajal hõivata isiku sõrmejäljed, mida on võimalik teha vaid PPA teenindussaalides.
Mida teha, et teenindussaalis dokumenditaotlemine võimalikult kiirelt läheks?
Ajalist võitu annab see, kui dokumendi riigilõiv eelnevalt pangas või internetipangas ära maksta. Seda tehes tuleks väga tähelepanelikult vaadata, et tasutakse kindlasti õige dokumendi riigilõiv.
Ka dokumendifoto on võimalik eelnevalt ise või piltniku juures ära teha. Kindlasti tasub teha eelnevalt pilti väikelapsele dokumendi taotlemise puhul. Informatsiooni nõuetest, millele dokumendifoto peab vastama, saab vaadata siit.
Kui pika järjekorraga peaks dokumenti taotledes arvestama?
Kõige pikemad järjekorrad on praegu PPA Tallinna ja Tartu teenindussaalides, kus kohati tuleb arvestada kuni kahetunnise ooteajaga. Väiksemates linnades on järjekorrad praegu lühemad. Infot teenindussaalide asukohtadest ja lahtiolekuaegadest saab vaadata siit.
Mis on järjekordade põhjus?
Kuna uute dokumentide väljastamine on taasiseseisvunud Eestis toimunud lainetena, siis aeguvad nad samuti suures osas samaaegselt. Käesoleval aastal langeb ajaliselt kokku nii 5- kui ka 10aastase kehtivusajaga dokumentide aegumine – kokku ligi pool miljonit passi ja ID-kaarti. 2013. aastal suureneb dokumenditaotluste arv veelgi ning hakkab taas langema alates 2014. aastast
Korduma kippuvad küsimused
1. Kas võib juhtuda, et seaduses ettenähtud 30-päevane dokumendi väljastamise tähtaeg venib pikemaks?
PPA tööprotsessid on korraldatud selliselt, et seaduses ettenähtud isikut tõendava dokumendi väljaandmise tähtaeg (30 päeva jooksul) on piisav taotluse läbivaatamiseks, dokumendi tootmiseks ning väljastuskohta jõudmiseks. Taotluste arvu kasv ei tohiks väljastamise aega pikendada.
2. Kuidas saan infot oma taotluse hetkeseisust?
Dokumenditaotluse menetluse hetkeseisu ja taotletud dokumendi kohta saab iga soovija esitada reaalajas päringu.
Dokumendi jõudmisel väljastuskohta saadetakse taotleja e-posti aadressile (kui e-posti aadress oli taotlusele märgitud) selle kohta automaatne teavitus.
3. Kas ma kiirdokumendid saan taotluste tõusu ajal ikka kiiresti kätte?
Kiirkorras ID-kaarti väljastatakse viie tööpäeva jooksul, kiirpass kahe tööpäeva jooksul, taotluste suur arv ei tohiks seda protsessi pikendada. (NB! Tähtaega hakatakse arvestama taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast).
4. Kas ma võin dokumenti taotleda ka mujal kui oma kodukohajärgses teeninduses?
Jah, võib küll ja võimaluse korral on see isegi soovitatav – väiksemates teenindustes on üldjuhul ka väiksemad koormused ja seega lühemad ootejärjekorrad.
5. Miks uut dokumenti postiga koju ei tooda, kui eelmine aeguma hakkab?
Kuritarvitamise vältimise antakse dokument kätte ainult isikule, kellel on õigus seda saada. See on eriti oluline ID-kaardi ja elamisloakaardi puhul, mis väljastatakse koos PIN koodidega ning millega on võimalik digitaalselt allkirjastada dokumente. Posti teel taotletud dokumendi puhul on isiklik kohaletulek ainus võimalus veenduda taotleja isikusamasuses.
6. Millal on teeninduste nii-öelda tipptunnid?
Üldjuhul esitatakse kuu alguses rohkem taotlusi, kuna siis laekuvad inimeste sissetulekud. Veel käib rohkem rahvast nädala alguses (aastaid on kõige rohkem külastajaid esmaspäeviti) ja pärast riigipühi. Pikemad kipuvad järjekorrad olema ka enne pikki riigipühi (jõulud, jaanipäev) ja enne koolivaheaegade algust. Päeva lõikes on rohkem kliente lõuna ajal ning tööpäeva lõpus.
7. Kui palju ja milliseid dokumente järgnevatel aastatel kõige rohkem taotletakse?
Prognoosi kohaselt taotletakse lähiaastatel kõige rohkem Eesti kodanike passe ning ID-kaarte. 2012. aastal väljastatakse umbes 236 000 Eesti kodaniku passi ja 225 000 ID-kaarti, 2013. aastal 295 000 passi ja 306 000 ID-kaarti, 2014. aastal 242 000 passi ja 311 000 ID-kaarti.
8. Kas lapsele saab dokumendi taotleda posti teel?
Jah, kuni 15-aastasel lapsele saab ID-kaarti ja kuni 6-aastasele lapsele saab passi taotleda posti teel, kui lapsevanemale on Eestis varem välja antud isikut tõendav dokument.
9. Kas PPA ei võiks hakata väljastama erineva kehtivusajaga dokumente, et tulevikus kehtivusaja lõpu samale aastale langemist vältida?
Passi ja ID-kaardi maksimaalne kehtivusaeg (viis aastat) tuleneb rahvusvahelistest turvanõuetest ning peame mõistlikuks väljastada inimestele nii pika kehtivusajaga dokumente kui võimalik.
10. Kas suure taotluste arvuga teenib riik ka riigilõivudelt suurema summa raha?
Isikut tõendavate dokumentide riigilõivud on Eestis kulupõhised ehk arvutatud selliselt, et kataks täpselt kulud, mis riigil dokumendi menetlemisele ja tootmisele kuluvad.
