Kuidas taotleda dokumenti mugavamalt?
31.10.2014

Broneeri veebis endale sobiv külastuse aeg
Dokumendi taotlemiseks või kättesaamiseks saab endale eelnevalt teeninduse külastuseks aja broneerida. Broneeringuga külastaja jaoks sujub teenindus mugavamalt ning kiiremini. Broneerida saad omale aega siit.

Peale aja broneerimist veebilehel saab klient broneerimisteate, mille võib arvutisse alla laadida, välja printida või vajadusel saata endale e-posti aadressile. Teade tuleb teenindusse kaasa võtta või sellel olev numbrikood meelde jätta. Teenindustes olevates järjekorrapultide menüüst tuleb valida „broneeritud aeg“ ja seejärel sisestada numbrikood või skaneerida QR-kood, mis asub teate parempoolses nurgas.

ID-kaarti soovitame taotleda posti või e-posti teel!
Eesti kodanik, kellele on varem välja antud pass või ID-kaart saab endale uut ID-kaarti taotleda ka posti või e-posti teel. See on lihtsaim viis vältida teenindussaalis järjekorras ootamist ning kohale on vaja tulla vaid ID-kaardi kättesaamiseks, mis võtab taotlemisest juba tunduvalt vähem aega.

 

Pass ei ole kohustuslik dokument!
Passi on Eesti kodanikul tarvis vaid Euroopa Liidust väljapoole reisides, kõik muud toimingud saab edukalt ära teha ID-kaardiga (ka ELi siseselt reisida). Iga inimene saab ise hinnata ja valida kas plaanib mõnda kaugemat välisreisi ja peab passi taotlemist vajalikuks või mitte.

Pass on biomeetriline dokument ning selleks tuleb teenindajal hõivata kasutaja sõrmejäljed, mida on võimalik teha vaid PPA teenindussaalides. Passi saab taotleda posti või e-posti teel vaid juhul, kui sõrmejälgede hõivamisest on möödunud vähem kui kaks aastat.

Mida teha, et teenindussaalis dokumenditaotlemine võimalikult kiirelt läheks?
Ajalist võitu annab see, kui dokumendi riigilõiv eelnevalt pangas või internetipangas ära maksta. Seda tehes tuleks väga tähelepanelikult vaadata, et tasutakse kindlasti õige dokumendi riigilõiv.

Ka dokumendifoto on võimalik eelnevalt ise või piltniku juures ära teha.  Kindlasti tasub teha eelnevalt pilti väikelapsele dokumendi taotlemise puhul. Informatsiooni nõuetest, millele dokumendifoto peab vastama, saab vaadata siit.


Korduma kippuvad küsimused


1. Kuidas saan infot oma taotluse hetkeseisust?
Dokumenditaotluse menetluse hetkeseisu ja taotletud dokumendi kohta saab iga soovija esitada reaalajas päringu.

Dokumendi jõudmisel väljastuskohta saadetakse taotleja e-posti aadressile (kui e-posti aadress oli taotlusele märgitud) selle kohta automaatne teavitus.

2. Kas ma võin dokumenti taotleda ka mujal kui oma kodukohajärgses teeninduses?
Jah, võib küll ja võimaluse korral on see isegi soovitatav – väiksemates teenindustes on üldjuhul ka väiksemad koormused ja seega lühemad ootejärjekorrad.

3. Kas sarnaselt ID-kaardile on võimalik ka passi taotleda posti teel?
Pass on biomeetriline dokument ning selleks tuleb teenindajal hõivata kasutaja sõrmejäljed, mida on võimalik teha vaid PPA teenindussaalides. Passi saab taotleda posti või e-posti teel vaid juhul, kui sõrmejälgede hõivamisest on möödunud vähem kui kaks aastat.

4. Kas lapsele saab dokumendi taotleda posti teel?
Jah, kuni 15-aastasel lapsele saab ID-kaarti ja kuni 12-aastasele lapsele saab passi taotleda posti teel, kui lapsevanemale on Eestis varem välja antud isikut tõendav dokument.

5. Kui pika järjekorraga peaks dokumenti taotledes arvestama?
Kõige pikemad järjekorrad on praegu PPA Tallinna ja Tartu teenindussaalides, kus kohati tuleb arvestada kuni tunnise ooteajaga. Väiksemates linnades on järjekorrad praegu lühemad. Infot teenindussaalide asukohtadest ja lahtiolekuaegadest saab vaadata siit. Soovi korral broneeri endale aeg siin.

6. Miks uut dokumenti postiga koju ei tooda, kui eelmine aeguma hakkab?
Kuritarvitamise vältimise antakse dokument kätte ainult isikule, kellel on õigus seda saada. See on eriti oluline ID-kaardi ja elamisloakaardi puhul, mis väljastatakse koos PIN koodidega ning millega on võimalik digitaalselt allkirjastada dokumente. Posti teel taotletud dokumendi puhul on isiklik kohaletulek ainus võimalus veenduda taotleja isikusamasuses.

7. Mis on järjekordade põhjus?
Kuna uute dokumentide väljastamine on taasiseseisvunud Eestis toimunud lainetena, siis aeguvad nad samuti suures osas samaaegselt. Lähiaastatel langeb ajaliselt kokku nii 5- kui ka 10aastase kehtivusajaga dokumentide aegumine.

8. Kas võib juhtuda, et seaduses ettenähtud 30-päevane dokumendi väljastamise tähtaeg venib pikemaks?
PPA tööprotsessid on korraldatud selliselt, et seaduses ettenähtud isikut tõendava dokumendi väljaandmise tähtaeg (30 päeva jooksul) on ka suure taotluste arvu korral piisav taotluse läbivaatamiseks, dokumendi tootmiseks ning väljastuskohta jõudmiseks.

9. Kas ma kiirdokumendid saan ikka kiiresti kätte?
Kiirkorras ID-kaarti väljastatakse viie tööpäeva jooksul, kiirpass kahe tööpäeva jooksul, taotluste suur arv ei tohiks seda protsessi pikendada. (NB! Tähtaega hakatakse arvestama taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast).

10. Millal on teeninduste nii-öelda tipptunnid?
Üldjuhul esitatakse kuu alguses rohkem taotlusi, kuna siis laekuvad inimeste sissetulekud. Veel käib rohkem rahvast nädala alguses (aastaid on kõige rohkem külastajaid esmaspäeviti) ja pärast riigipühi. Pikemad kipuvad järjekorrad olema ka enne pikki riigipühi (jõulud, jaanipäev) ja enne koolivaheaegade algust. Päeva lõikes on rohkem kliente lõuna ajal ning tööpäeva lõpus.

11. Kui palju ja milliseid dokumente järgnevatel aastatel kõige rohkem taotletakse?
Prognoosi kohaselt taotletakse käesoleval aastal kõige rohkem Eesti kodanike ID-kaarte ning passe. 2014. aastal taotletakse umbes 267 000 ID-kaarti ja 179 000 passi.

12. Kas PPA ei võiks hakata väljastama erineva kehtivusajaga dokumente, et tulevikus kehtivusaja lõpu samale aastale langemist vältida?
Passi ja ID-kaardi maksimaalne kehtivusaeg (viis aastat) tuleneb rahvusvahelistest turvanõuetest ning peame mõistlikuks väljastada inimestele nii pika kehtivusajaga dokumente kui võimalik.

13. Kas suure taotluste arvuga teenib riik ka riigilõivudelt suurema summa raha?
Isikut tõendavate dokumentide riigilõivud on Eestis kulupõhised ehk arvutatud selliselt, et kataks täpselt kulud, mis riigil dokumendi menetlemisele ja tootmisele kuluvad. Kulupõhisuse põhimõtet ei rakendata ning riigilõivuseadusega on riigilõivumäär soodsam: alla 15-aastasele isikule, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule.