Dokumendivahetuse kampaania KKK
26.10.2014

1. Kui pikki järjekordi on oodata ja kui kaua selline olukord kestab?
Päris konkreetset ooteaja kujunemist ette ennustada on väga raske, sest ooteaeg sõltub klientide arvust, kuid suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas) teenindusse tulles soovitame kindlasti mõned tunnid aega varuda. Väiksemaid maakonnakeskusi pikad järjekorrad nii ei ohusta. Taotluste mahud püsivad järgneval kolmel aastal kõrged, kuna lisaks 10-aastase kehtivusega isikut tõendavate dokumentide aegumisele aeguvad ka 5-aastase kehtivusega dokumendid.

2. Kui palju ja milliseid dokumente järgnevatel aastatel kõige rohkem taotletakse?
Prognoosi kohaselt taotletakse lähiaastatel kõige rohkem Eesti kodanike passe ning ID-kaarte. 2012. aastal väljastatakse umbes 236 000 Eesti kodaniku passi ja 225 000 ID-kaarti, 2013. aastal 295 000 passi ja 306 000 ID-kaarti, 2014. aastal 242 000 passi ja 311 000 ID-kaarti.

3. Kas 5 aasta pärast esineb jälle sama probleem?

Inimeste dokumenteerimine käib Eestis lainetena. 1990. aastate alguses anti suurele osale elanikkonnast välja kümneaastase kehtivusajaga passe ning sama tehti 2000. aastate alguses. 2007. aastast hakati väljastama viieaastase kehtivusajaga dokumente, mille kehtivusaeg saabki nüüd läbi. Seega on järgmist dokumendivahetuse lainet oodata aastatel 2017-2019.

4. Kas ma kiirdokumendid saan taotluste tõusu ajal ikka kiiresti kätte?
Niiöelda kiirID-kaart väljastatakse viie tööpäeva jooksul, kiirpass kahe tööpäeva jooksul, taotluste suur arv ei tohiks seda protsessi pikendada. (NB! Tähtaega hakatakse arvestama taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast).

5. Kas võib juhtuda, et seaduses ettenähtud 30-päevane dokumendi väljastamise tähtaeg venib pikemaks?
PPA tööprotsessid on korraldatud selliselt, et seaduses ettenähtud isikut tõendava dokumendi välja andmise tähtaeg (30 päeva jooksul) on piisav taotluse läbivaatamiseks, dokumendi tootmiseks ning väljastuskohta jõudmiseks.

Taotluste arvu kasv ei tohiks väljastamise aega pikendada.

Oma taotluse menetluse hetkeseisu ja taotletud dokumendi kohta saab iga soovija esitada reaalajas päringu.

Dokumendi jõudmisel väljastuskohta saadetakse taotleja e-posti aadressile (kui e-posti aadress oli taotlusele märgitud) selle kohta automaatne teavitus.

6. Millised on PPA käitumissoovitused klientidele?

  • Soovitame taotlejal hoolikalt mõelda, millist dokumenti üldse vajatakse, näiteks kas passi on kindlasti vaja või tehakse see niiöelda igaks juhuks. Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikides, pass on vajalik eeskätt reisimiseks väljapoole Euroopa Liitu.
  • Soovitame võimalusel esitada taotluse uue dokumendi saamiseks posti või e-posti teel (vt kindlasti vastust küsimusele „Kas ma saan dokumendi taotluse esitada posti teel?“).
  • Enne teenindusse tulemist soovitame riigilõivu internetipangas ära maksta, siis kulub teeninduses sellevõrra vähem aega.
  • Kui teeninduses on fotoboks, tuleb esimese toiminguna teha endast foto ning alles seejärel teenindaja poole pöörduda. Fotoboksi puudumisel tuleb kaasa võtta foto, mis vastab dokumendifoto nõuetele. (Fotoboksidega on plaanis varustada kõik teenindused 2012. aasta esimesel poolaastal).
  • Lapsele dokumendi taotlemisel ja ka dokumendi kättesaamisel ei pea mõlemad vanemad teenindusse tulema, piisab ühe vanema kohaleolekust.
  • Kuni 15-aastase lapse dokumendid väljastatakse lapsevanemale ja last ennast ei ole vaja dokumentide kättesaamiseks kaasa võtta.


7. Millal on teeninduste nii-öelda tipptunnid?
Üldjuhul esitatakse kuu alguses rohkem taotlusi, kuna siis laekuvad inimeste sissetulekud. Veel käib rohkem rahvast nädala alguses (aastaid on kõige rohkem külastajaid esmaspäeviti) ja pärast riigipühi. Pikemad kipuvad järjekorrad olema ka enne pikki riigipühi (jõulud, jaanipäev) ja enne koolivaheaegade algust. Päeva lõikes on rohkem kliente lõuna ajal ning tööpäeva lõpus.

8. Kas ma saan järjekorranumbri broneerida?

Ei, järjekorranumbrit broneerida ei ole võimalik.

9. Kas ma saan dokumendi taotluse esitada posti teel?

Jah, 15-aastane ja vanem Eesti kodanik, kellele on varem välja antud Eesti kodaniku pass või ID-kaart, saab uue ID-kaardi taotluse esitada posti või e-posti teel (viimasel juhul on vajalik kehtiv ID-kaart, et taotlus digitaalselt allkirjastada). Passi taotlemiseks tuleb üldjuhul pöörduda teenindusse, sest seal hõivatakse taotleja sõrmejäljed. Kui eelmise passi taotlemisest ja sõrmejälgede andmisest on möödunud vähem kui 2 aastat, siis saate ka passi taotleda posti või e-posti teel (viimasel juhul on vajalik kehtiv ID-kaart). Dokumentide kättesaamiseks tuleb aga siiski pöörduda teenindusse.

10. Kas lapsele saab dokumendi taotleda posti teel?

Jah, kuni 6-aastasele lapsele saab passi taotleda posti teel, kui lapsevanemale on Eestis varem välja antud isikut tõendav dokument.

6-15 aastasele lapsele saab passi taotleda posti teel, kui tema eelmise passi taotlemisest ja sõrmejälgede andmisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kuni 15-aastasele lapsele saab ID-kaarti taotleda posti teel, kui lapsevanemale on Eestis varem välja antud isikut tõendav dokument.

Kui lapsevanemal on kehtiv ID-kaart, siis saab mõlema dokumendi taotluse esitada ka e-posti teel.
Dokumendi kättesaamiseks tuleb lapsevanemal pöörduda teenindusse.

11. Kas ma võin dokumenti taotleda ka mujal kui oma kodukohajärgses teeninduses?
Jah, võib küll ja võimaluse korral on see isegi soovitav – väiksemates teenindustes on üldjuhul ka väiksemad koormused ja seega lühemad ootejärjekorrad.

12. Miks uut dokumenti postiga koju ei tooda, kui eelmine aeguma hakkab?
Kuritarvitamise vältimise ning kulude kokkuhoiu eesmärgil antakse dokument kätte ainult isikule, kellel on õigus seda saada. See on eriti oluline ID-kaardi ja elamisloakaardi puhul, millega on võimalik digitaalselt allkirjastada dokumente. Posti teel taotletud dokumendi puhul on isiklik kohaletulek ainus võimalus veenduda taotleja isikusamasuses. Lisaks aitab see hoida kokku kulusid – postikulu suurendaks ka dokumendi riigilõivu.

13. Miks dokument ainult 5 aastat kehtib?
Isikut tõendavate dokumentide maksimaalse kehtivusaja määramisel lähtutakse eelkõige turvakaalutlustest (vt ka vastust järgmisele küsimusele). Reisidokumentide turvalisuse tagamise ja arendamise, sh kehtivusperioodi määramise osas lähtuvad riigid Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kirjeldustest, milles on samuti soovitatud anda välja kuni 5-aastase kehtivusega dokumente.

14. Miks üldse on dokumentidele kehtivusaeg määratud?
Dokumendi kuni 5-aastane kehtivusaeg tagab, et kasutaja on dokumenti kantud andmete põhjal lihtsalt ja tõsikindlalt tuvastatav (nt 8 aastat tagasi tehtud foto põhjal on oluliselt raskem isikut tuvastada). Lisaks muudab lühem kehtivusaeg dokumendi võltsimise keerulisemaks.

15. Miks dokumentide riigilõiv nii suur on?
Dokumentide riigilõiv arvestatakse kulupõhisena, st dokumendi taotluse läbivaatamise ja dokumendi väljaandmise eest nõutav summa peab katma selleks tehtud kulutused. Peamised kulud on menetluskulu (taotluse vastuvõtmine ja läbivaatamine, taotluse ja isikustatud dokumendi logistika) ning dokumendi tootmise ja isikustamisega seotud kulud. Riigilõivuseaduses on ette nähtud soodsamad riigilõivumäärad näiteks alla 15-aastastele ja vanaduspensioni ikka jõudnutele. Lisaks on võimalik taotleda riigilõivust vabastamist, sel juhul peab taotleja tõendama oma maksevõimetust.

16. Mul ei lähe ID-kaarti vaja – miks ma üldse pean seda taotlema? Kas ma ei või kasutada ainult passi?
Isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt on ID-kaart kohustuslik kõigile üle 15-aastastele Eesti kodanikele ning Eestis püsivalt elavatele EL kodanikele. Eestis püsivalt elaval kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart. Pass on mõeldud eelkõige reisimiseks väljapoole Euroopa Liitu, see ei ole kohustuslik dokument.

17. Kas dokumenditaotluste tõus mõjutab ka välisriigis viibivaid isikuid?

Jah, järgnevatel aastatel suureneb ka nende isikute arv, kes välisesinduste kaudu oma dokumenti vahetavad, kuid dokumenditaotluste tõus mõjutab neid inimesi vaid vähesel määral – suurema koormuse korral kulub dokumendi väljastuskohta jõudmiseks pisut rohkem aega.

18. Kuidas saab täpsemat infot dokumentide taotlemise kohta ja kuhu küsimustega pöörduda?
Dokumentide taotlemise kohta saab täpsemat infot Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel teenuste rubriigist. Küsimustega palume helistada infotelefonil 612 3000 (E-R 8.00-18.00).