Kiiruskaamerate kasutuselevõtt on Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti ühine projekt Eesti rahvusliku liiklusohutuse programmi raames. 2009. aasta novembri lõpus paigaldas Maanteeamet Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele 16 kiiruskaamerat, mida esmalt testiti. Paarikuine testperiood lõppes edukalt ning need kiiruskaamerad alustasid tööd 10. mail 2010. Aasta lõpus paigaldati täiendavad 8 kiiruskaamera mõõtekabiini Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele ning lubatud sõidukiiruse ületamiste fikseerimist alustati 22. detsembril. Ajavahemikus maist kuni 2010 aasta lõpuni saadeti välja 32 181 hoiatustrahviteadet. 2011 aastal paigaldas Maanteeamet Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele täiendavalt 6 uut kiiruskaamera mõõtekabiini ning aastaga saadeti lubatud sõidukiiruse ületajatele 60 985 trahviteadet. 2012 aasta augustist fikseeritakse kiiruskaamerate poolt lubatud sõidukiiruse ületamisi ka Tallinn-Narva maanteel, kuhu on paigaldatud 10 mõõtekabiini. 2012 aastal saadeti kiiruskaamerate poolt fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületajatele 45 644 hoiatustrahviteadet. Kokku on maanteedele paigaldatud 40 statsionaarset kiirusmõõtekabiini.
Kiiruskaamerate eesmärk on tõsta iga liikleja turvalisust Eesti teedel. Euroopas põhjustab suur kiirus umbes 20% liiklussurmadest ja kihutamise tagajärjel hukkub ca 8500 inimest aastas. Inimelude säästmiseks on vaja tõhusat liiklusjärelevalvet, mille üks osa on ka tehnilised vahendid - kiiruskaamerad. Teiste riikide kogemus näitab, et kaamerate kasutuselevõtt aitab vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu 17-20% ja kõikide liiklusõnnetuste arvu ca 10% võrra. Kuna kaamera jäädvustab iga kiiruse ületamise, soodustab see oluliselt liikluseeskirja järgimist, mis omakorda aitab vähendada liiklusõnnetuste arvu ja parandab tervikuna liikluskultuuri.
Automaatse kiiruskaamera eelis politseipatrulli kasutatavate kiiruse mõõtmise seadmete ees on efektiivsus rikkumise avastamisel ja ajavõit selle vormistamisel. Tänu kaamera tehtud fotole ei pea politseinik sõidukijuhti pärast lubatud kiiruse ületamise fikseerimist enam peatama ja menetlust rikkumise kohas ei toimu. Kiiruskaamera mõju liiklejate käitumisele on tõhus ja otsene, sest seade salvestab kõik kaamera tööpiirkonnas toimuvad rikkumised ööpäev läbi, sõltumata ilmast. Kiiruskaamera puhul koheldakse kõiki kiiruseületajaid võrdselt ja välistatakse olukord, kus ühe kiiruseületaja avastamise varjus saab järgmine sõidukijuht takistamatult edasi kihutada, lootuses, et teda ei tabata.
Kiiruskaamerate kasutuselevõtt ehk automaatne kiirusjärelevalve on osa Eesti rahvuslikust liiklusohutuse programmist aastateks 2003-2015, mille eesmärk on vähendada 2015. aastaks liikluses hukkunute arvu 100-ni.
Automaatse kiirusjärelevalve plussid:
- efektiivsus - kiiruse ületajate avastamise tõenäosus on väga suur;
- kiirus - trahviotsus koos vaidlustusvormiga saadetakse sõiduki vastutavale kasutajale koheselt peale tuvastamist;
- ökonoomsus - tööprotsessid on maksimaalselt automatiseeritud ja menetlusega tegelevate inimeste arv on minimaalne. Kiiruseületamiste tavapärase menetlemise arvelt võidetud aega ja tööjõudu saab rakendada teiste liiklusrikkumiste avastamisel ja ennetamisel;
- usaldusväärsus - kiiruseületajast tehakse alati foto, eksimuse risk on minimaalne;
- võrdne kohtlemine - fikseeritakse kõik juhtumid. Igale ülekilomeetrile vastab alati ja kõigi jaoks üks seadusega kehtestatud muutumatu summa (1 km/h = 3 eurot).
Vaata Maanteeameti infolehelt
