Rally Estonia toob nädala teises pooles Lõuna-Eesti teedele sadu politseinikke, kes teevad liikluse rahustamiseks tavapärasest tihedamat kontrolli.
Möödunud aastate rallikogemus näitab, et siinne rallipublik on olnud igati mõistlik ning suuremalt jaolt liigutakse katselt katsele mõistlikke teid pidi ja liigselt kiirustamata. Kuna aga ralli nädalavahetus toob Lõuna-Eesti teedele kordades enam liiklejaid, siis on ka politsei sel ajal piirkonnas väljas suuremate jõududega, et rahustada liiklust ning tagada avalik kord.
Politsei poolne rallioperatsioonijuht Andrus Reimaa rääkis, et sagenev liiklustihedus paneb meile vastutuse olla nähtavad, olemas ja vajadusel kiirustavaid liiklejaid korrale kutsuda. „Kusjuures enim tööd pakuvadki rallipäevadel politseinikele just need sõidukijuhid, kes on ajaplaneerimisel teinud valearvestuse ning kipuvad siis järgmisele katsele jõudes gaasipedaali liialt uljalt tallama. Rallikorraldajad on aga kõik peensusteni läbi arvutanud ning selleks, et jõuda ühelt katselt teisele, ei ole vaja sugugi kiirustada,“ selgitas Reimaa.
Reimaa sõnul ei ole olukord Eesti liikluses läinud viimastel aastatel paremaks. „Vigastada saanud inimeste arv kasvab igal aastal ja on viimase viie aastaga kokku suurenenud kolmandiku võrra. Selle tendentsi ümberpööramiseks testime liikluses sellest suvest uusi lähenemisi. Ära ei kao mõistagi ka traditsiooniline liiklusjärelevalve töö, kuid tahame selle kõrval rohkem kasutada ka käitumisteaduste tarkust ning uusi algatusi, millega panna inimesi rohkem mõtlema oma liikluskäitumise peale,“ peegeldas ta.
Nii katsetatakse juba rallinädalavahetusel taaskord rahunemispeatust, mida on politsei seni rakendanud üksikutel juhtudel ning see on saanud head tagasisidet ka liiklejatelt. „Nii tuleb rallipublikul arvestada, et katsele kiirustades ja kiirust ületades võib ta sootuks sattuda teeserva mõneks ajaks rahunema ja ning katsele jõutakse alles siis, kui rahutud jalad on taltunud ning liikluses suudetakse taas turvaliselt ning kiirustamata osaleda,“ selgitas Reimaa. Teise meetmena mõõdavad juba juunikuust saati meie mobiilsed kiiruskaamerad ka kaugeneva sõiduki kiirust.
Reimaa märkis, et seni oleme politsei mobiilseid kiiruskaameraid kasutanud sarnaselt teeäärsete püsivate kiiruskaameratega ehk mõõtnud kiirust ainult ühes suunas. „Mõlemal suunal mõõtes kahekordistame aga kaamera mõjuala ning süsteem fikseerib ka mootorratta registrinumbri. Rahulikum liiklus on ohutum liiklus, sest sõidukiirus mõjutab otseselt nii õnnetuse juhtumise tõenäosust kui ka kokkupõrke tagajärgede raskust,“ ütles ta.
Kiiruseületamine on igapäevaselt meie liikluses laialt levinud probleem ning ka ralli vaates murekoht, millega igal aastal tegelema peame. Kiiruskaamerad aitavad kiirused alla tuua. Kui autojuhid märkavad kiiruskaamerat, siis võtab enamik juhte hoo maha. Nii tuleb ka eesootaval nädalavahetusel rallipublikul arvestada, et Lõuna-Eesti teedel on väljas nii tavapärasest enam politseipatrulle, aga ka mobiilseid kiiruskaameraid.
Politseijuhi sõnul on ühes Tartu ja Kagu jaoskonna politseinike ja meie vabatahtlikega eesoleval nädalavahetusel rallipiirkonnas liiklust rahustamas ja avalikku korda tagamas ka kolleegid Lätist ja Soomest. „Seda ikka eeskätt selleks, et ka naabritest rallipublikuga kiiremini ja kergemini kontakti saada,“ lisas politseijuht.
Rallipiirkonnas liiklejatel tuleb järgida liiklusreguleerijate korraldusi, sest ainult nii on võimalik ohuolukordi vältida. „Soovitame ralliüritusele saabujatel eelnevalt tutvuda programmiga ning teha selgeks, kuhu ja mis kellaks tahetakse jõuda rallit vaatama. Nii saab varuda piisavalt aega kohale jõudmiseks ja parkimiseks. Sõidukite parkimisel ja telkimisel tuleb jällegi järgida, kus see on lubatud ilma, et maaomanikele kahju tekitaks,“ sõnas Reimaa.
