Veebruari teisel teisipäeval tähistatakse ülemaailmset Turvalise interneti päeva. Kuna eelmisel aastal said Eesti elanikud suure kahju eeskätt internetis tegutsevate kelmide tõttu, pöörab politsei tänavusel Turvalise interneti päeval erilist tähelepanu kelmuste ennetusele. „Eelmisel aastal langesid sajad Eesti elanikud internetis tegutsevate kelmide ohvriks. Raha väljapetmiseks kasutavad kurjategijad erinevaid skeeme, alates tasuta kutsika või päranduse pakkumisest ja lõpetades isikuandmeid õngitsevate e-kirjade ja tutvumisäppidega. Kuid kõige rohkem varalist kahju, üle 5,6 miljoni euro, tekitasid kelmid investeerimispakkumistega. Samuti jäid paljud inimesed oma säästudest ilma, langedes libapangatöötaja õnge,“ räägib Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas.
Kelmusi, kus inimestele pakuti võimalust panna oma raha tulusalt teenima aktsiaturgudel või krüptorahasse investeerides, registreeris politsei mullu kokku 170, kogukahju on üle 5,6 miljoni euro. Tänavu jaanuaris lisandus veel 19 juhtumit, kogukahju on ligi 136 000 eurot.
Mullu juulist hakkas levima ka skeem, kui inimestele helistavad kelmid Eestis tegutsevate pankade nimel, veenavad ohvreid, et nende pangakontodel on toimumas kahtlased mahhinatsioonid ning selle tõkestamiseks on vaja helistajale üle anda erinevaid andmed, sh kasutajatunnus või krediitkaardi number ja kaardi tagaküljel olev CVC-kood, ning sisestada libapangatöötaja palvel Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode, millega kinnitab ohver, seda ise aimamata, oma raha ülekandmise võõrale kontole.
Mullu pöördus sellise kelmuseskeemi tõttu politseisse 193 inimest, kellele tekitati kahju kogusummas üle 624 000 euro. Jaanuaris registreeris politsei veel 50 sellist kuritegu, kahju on üle 239 000.
Paul Pihelgas rõhutab, et selliste kelmuste ennetamise võtmesõnaks on oma andmete kaitsmine. „Nii, nagu me ei annaks võõrale inimesele oma rahakotti, ei tohi lasta võõrast ka oma arvutisse. Kelmid saavad arvutisse sisse, paludes alla laadida programmid nagu AnyDesk või TeamViewer, millega pääsevad ligi ohvri andmetele, e-pangale ja sellega ka rahale. Samuti ei tohi telefonivestluses võõrale inimestele öelda oma pangakonto andmeid ega kellegi palvel sisestada PIN-koode. Pole tähtis kelleks helistaja end nimetab või kui veenvat juttu räägib. PIN-koode tohib sisestada ainult tehingute puhul, mille algatajaks olete teie ise,“ lisab Pihelgas.
Pihelgas ütleb, et kelmuse ohvriks võivad langeda kõigi vanusegruppide esindajad, ent eakamatel inimestel on mõnikord keerulisem pealetükkivale helistajale ära öelda.
„Mõni inimene tunneb kohustust kelmi palvetele vastu tulla, eriti kui pakutakse „investeerimist“ või „lisakaitset pangakontole“. Sellised kõned on paraku kelmide leib ja nad on valmis inimesega suhtlema tunde, päevi ja isegi kuid, peaasi, et raha kätte saaks. Inimesed tunnevad siis, et inimene on nende peale aega kulutanud ja oleks ebaviisakas ära öelda,“ ütleb politseinik. „Seega oleks kindlasti paslik see teema pereringis veel kord läbi rääkida, vaadata üle pangaülekannete päevalimiidid ja hinnata, kas kõigi pereliikmete nutiseadmetes on Mobiil-ID või Smart-ID vajalikud, kuid seda igapäevaselt ei kasutata.“
Jälgi oma vara hoidmiseks lihtsaid nõuandeid:
- Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.
- Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
- Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
- Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
- Kui saad panga nimel kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe ja anna sellisest kõnest teada kas oma pangale või PPA infoliinile 612 3000.
- Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
Viktoria Korpan
Pressiesindaja
5111109
