Riskikäitumise uuring
20.08.2017

Möödunud aasta lõpus viidi läbi kaks avaliku arvamuse ja riskikäitumise uuringut. Ühes uuringus võeti vaatluse alla täiskasvanud elanikkonna hinnangud ning teises õpetajate ja õpilaste arvamused vägivalla, sõltuvusainete tarbimise, liikluses käitumise ning üldise turvatunde kohta.

Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas viidi avaliku arvamuse uuring läbi 2.11.-22.12.2015 ning selles osales 3850 inimest. Koolides viidi uuring läbi ajavahemikul 2.11.2015-4.02.2016 ning selles osales 4203 õpilast ja 208 klassijuhatajat.

 

Rahulolu kohaliku politsei ja piirivalvurite tööga
Selgus, et kohaliku politsei tööga on rahul 63% elanikkonnast ja rahulolematuid on 23%. Kõrgeim on rahulolu Kärdla, Põlva ja Jõgeva politseijaoskondades, madalam aga seevastu Jõhvi ja Narva politseijaoskondades. Üldine rahulolu politseinike tööga sõltub ka sellest, kas vastaja on isiklikult politseinikega kokku puutunud. Positiivsemalt on hinnanud just need, kes kokkupuuteid ei oma - 64% neist on rahul ja 18% ei ole. Vastajatest, kes omavad isiklikke kokkupuuteid, pole aga rahul 29%. Rahulolematuse peamiste põhjustena toodi välja seda, et kohalikke politseinikke (enam) ei ole, jaoskonnad on suletud, politseinikke pole kusagil näha, neid on liiga vähe või et nad asuvad liiga kaugel ning politseitööl pole tulemust.

Ka piirivalvurite tööga on rahul 63% elanikkonnast, kuid rahulolematuid on 6%. Samal ajal on viimase aasta jooksul piirivalvuritega kokku puutunud kolmandik elanikkonnast, kes jäid enam rahule Luhamaa piiripunkti piirivalvurite tööga (91%).

Ohutunnetus ja liikluskäitumine
Rääkides ohtudest, mida elanikud igapäevaselt tunnetavad, osutus olulisimaks mure liiklusega seonduvate ohtude ja õnnetuste ees, seejärel kardetakse vargusi, narkokuritegusid, arvutikuritegusid ja tänavakuritegevust. Vähemturvaliselt tunnevad end Põhja ja Ida prefektuuri piirkonnas elavad inimesed. Turvatunne on kõige kõrgem Kärdla, Lääne-Harju ja Kuressaare politseijaoskondade piirkonna elanikel.

Internetiohtude üldine teadlikkus on uuritud teemade osas küllaltki hea. Tähelepanu väärib, et veebikonstaablit teab 66% sihtrühmast, 9% noortest on ka veebikonstaabli poole pöördunud ning abi on saanud 62% pöördujatest. Internetiohtudest informeerivad nooremaid õpilasi peamiselt vanemad - 60%, seejärel õpetajad (56%) ning kolmandana politsei esindajad koolides (31%). Laste kasvades aga vanemate osakaal informeerijana väheneb ning esikohale reastuvad õpetajad. Politsei esindajate osakaal õpilaste informeerijana on viimase kahe aastaga tuntavalt suurenenud.

Vaadates aga elanike riskikäitumist liikluses selgus, et kõige ohtlikumaks peetakse valgusfoori alt autoga läbi sõitmist just süttinud punase tulega ja sõiduki rooli istumist peale ühe klaasi veini ära joomist. Kõige vähem tuntakse aga ohtu sõidukiiruse ületamisest maanteel kuni 20 km tunnis. Autojuhtide ohutunnetus on muude liiklejatega võrreldes madalam. Kõige kõrgemat ohutunnet omavad aga need vastajad, kes enamasti viibivad autos kaassõitjana.

Jalgrattakiivrit kannab 43% õpilastest, kuid alati teeb seda 23% ning mitte kunagi 36%. Õpilastest 31% arvab, et ka ilma kiivrita sõita pole ohtlik, ning 54% noortest arvab, et kiiver näeb tobe välja. 18% noortest ei näe erilist ohtu juhtida autot ka peale alkoholi tarvitamist. Siin on tulemus võrreldes eelmise uuringuga oluliselt paranenud. 7% noortest on äärmisel juhul nõus istuma ka autosse, mille juht on tarvitanud alkoholi. Noortele räägivad liiklusteemadel peamiselt nende vanemad, seejärel
õpetajad ja kolmandana politsei esindajad koolides.

Vägivallaga seotud teemad
Valdav osa elanikkonnast vägivada laste distsiplineerimisel ei poolda, kuid ühele osale on füüsilised karistusmeetodid jätkuvalt vastuväetavad, eriti tutistamine, mida peab lubatuks 31% vastanutest. Nurka seisma panemist pooldab 70%, kergemat löömist 20% ja vitsaandmist 14% vastanutest. Erinevaid karistusviise pooldavad sagedamini noorimad vastajad (15-24 aastased), mehed, mitte-eestlased ja need, kel endal lapsi ei ole.

Uuringu tulemusel teab 28% elanikest juhtumitest, kus viimase aasta jooksul tahtis tuttav joobes olekus autorooli istuda. Naiste väärkohtlemise juhtumeid teab 7%, laste väärkohtlemist 5% ning eelkooliealiste laste üksinda kojujätmist 6% vastanutest. Suhteliselt levinud on ka koolikiusamise juhtumite esinemine. Rohkem kui kolmandiku vastanute laste koolides tuleb seda ette ning 12% küsitletute oma laps on rääkinud, et teda kiusatakse kaaslaste poolt.

Koolides esineb jätkuvalt küllaltki palju narrimist, kiusamist, tagarääkimist ja ka füüsilist vägivalda. Kõige rohkem tuleb seda ette 6.-8. klasside õpilastel ja kõige vähem abiturientidel. Positiivne on asjaolu, et võrreldes aastaga 2013 on pea kõik vägivallailmingud õpilaste arvates veidi vähenenud. Lisaks koolidele (76%) kogevad õpilased vägivalda ka mujal, näiteks 30% kogeb seda tänaval/trennis ja 12% kodus.

Õpetajad on küllaltki aktiivsed koolis toimuvate vägivallajuhtumitega tegelema ning 80% klassijuhatajatest hindab heaks oma oskusi, teadmisi ja kogemusi selles osas midagi ette võtta. Politsei roll õpilastele vägivallaga seotud teemade kohta info jagajana on suhteliselt suur. 4. klasside õpilaste puhul on politsei osakaal kahe aastaga ka suurenenud. Kohtinguvägivalla osas on noorte informeerimisel küllaltki suuri puudujääke - sellest räägivad vaid vähesed lapsevanemad ja õpetajad ning 48% sihtrühma õpilastest pole antud teemal informatsiooni saanud. Samuti selgus, et väheminformeeritud sihtrühmaks on vene noored.

Sõltuvusained: narkootikumid, tubakas, alkohol
Narkootikumide tarvitamise osakaal elanikkonnas on 17%. Kõige sagedamini tarvitavad narkootikume noorimate vanuserühmade esindajad ning pigem madalama haridustasemega elanikud. Ülekaalukalt sagedamini tarbitavaks narkootikumiks on kanep. Suurem osa elanikest tajub aga selgelt ohte, mis kaasnevad narkootikumide tarvitamisega.

Uurides 7-aastaste ja vanemate laste vanematelt, kas nad on oma alaealisele lapsele kunagi andnud tubakatooteid või alkoholi selgus, et oma lapsele on tubakatooteid pakkunud 2% ja alkoholi 11% vastavas eas lastega vanematest. Alkoholi on keskmisest sagedamini oma lapsele pakkunud mehed, keskmiste vanuserühmade esindajad, eestlased ning kõrg- ja keskharidusega inimesed.

4.-8. klasside õpilastest tarvitas tubakatooteid rohkem kui ühel korral aasta jooksul ligikaudu 17%. Kõige sagedamini on tegemist siiski 8.klasside õpilastega, kus tarvitajaid on 33%. Ka alkoholi tarvitamine muutub noorte seas sagedasemaks 8. klassis, kus seda on korduvalt tarvitanud juba 31% õpilastest. Kokkuvõttes tarvitab alaealistest õpilastest alkoholi ligikaudu 15% ning see näitaja ei ole muutunud võrreldes eelmise uuringuga.

Poisid proovivad alkoholi 4. klassides tüdrukutest sagedamini, kuid vanemate õpilaste puhul soo lõikes enam erisust ei ole. Alkoholi tarvitajatest 22% väitis, et seda pakkusid neile vanemad, 21% sai sõpradelt, kuid näiteks 6% väitis, et ostis seda ise poest. Narkootikume on korduvalt tarvitanud 4% ning ühekordselt 5% 6.-12. klasside õpilastest. Kõige sagedamini on neid tarvitanud 12. klasside õpilased. Suhtumine alkoholi tarvitamisse alaealiste puhul on õpilaste seas küllaltki leebe lahja alkoholi osas, sh kolmandik noortest peab alkoholi tarbivaid koolikaaslasi populaarseks. Suuremaid ohte nähakse tubakatoodete, kange alkoholi ja kanepi tarvitamises. Õpetajate teadmised narkootilistest ainetest on pigem halvad.

Veeohutus
Viimase 12 kuu jooksul on ujuvvahendiga (väikelaev, jett, purjelaud) merel viibinud 18%, piiriveekogul 5% ning siseveekogul 14% elanikest. Mitte ühelgi veekogul ei ole viibinud 69% elanikest. Kalastamas on käinud 21% elanikest. Selgus, et vähemalt 43% elanikest ei tea, kuhu pöörduda veekogul viibides hätta sattumise korral. 57% on sellest omasõnul teadlik, kuid reaalne teadlikkus on siiski mõnevõrra madalam. Valdavalt loodavad veekogudel viibijad hädaolukordade puhul mobiiltelefonile, mis on neil ka enamasti kaasas. Enamasti ei ole veekogudel probleeme sellega, et sinna minnes oma lähedasi ei teavitata.

Päästevesti kasutamine on veekogudel küllalt hästi levinud, kuid selgus, et 23% sihtrühmast ei tee seda kunagi. Murekohana selgus aga uuringust suhteliselt suur alkoholi tarvitamine veekogudel - seda teeb 29% kõigist veekogudel viibijatest ning 34% kalastajatest. Lisaks selgus, et 34% piiriveekogudel viibijatest ei ole kursis seal kehtivate reeglitega. Pea pooled talvistest kalastajatest ei kasuta jää peal mingeid turvameetmeid.

Õpilaste seas on ujumisoskus 83% ringis, 4.klasside õpilaste seas on see veidi madalam - 78%. Õpilased peavad tähtsaks oma vanemaid ja tuttavaid veekogule minekust teavitada - seda on teinud 93%. Teavitamine on madalam abiturientide seas - neist jättis teavitamata 12% (keskmine tulemus 6%). Alati kannab päästevesti 33% ja mõnikord 14% veekogudel viibijatest, sagedamini kannavad vesti 4. klasside õpilased. Õpilased on veeohutuse teemadel küll informeeritud, kuid ilmnes, et peamiselt on sellest räägitud noorematele õpilastele. 6.-12. klassi õpilastest 23% ei ole viimase aasta jooksul veeohutuse teemadel lisainfot saanud ning abiturientide seas on vastav osakaal koguni 36%.