Liigu sisuni

Juhin sõidukit kainena

Suur osa liiklejaid teab, et alkohol ja sõiduki juhtimine ei käi kokku. Seda lihtsal põhjusel – purjus juht pole suuteline liikluses toimuvat hindama samaväärselt kaine juhiga. Kuid ikka on neid, kes istuvad pärast alkoholi tarvitamist rooli.

Joobes juhi osalusel toimus 2017. aastal 511 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mis on võrreldes kolme aasta (2014–2016) keskmisega samal tasemel. Joobes juhtimise tõttu hukkus eelmisel aastal 13 inimest.

Ennekõike on oluline teada, et ka klaas lahjat alkoholi pole sõidukijuhtimise seisukohalt lubatud ning tegeliku kainenemiseni kulub arvatust hoopis rohkem aega.

94% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht, kuid viiendik 8. ja 12. klasside õpilastest ning täiskasvanutest ei pea väikeses koguses alkoholi tarvitamist väga ohtlikuks ning ei usu, et inimese juhtimisoskused sellest halveneksid. 2014. aastal moodustas alkoholi tarvitamise tunnustega (0,2-0,49 mg/g) tabatud juhtide osakaal 19%, 2015. aastal oli see arv 23%. Eelmisel aastal oli sääraste juhtide osakaal 20%.

Tegelikkuses mõjutab ka nii vähene kogus kui 0,2 mg/g alkoholi autojuhi veres tema reaktsioonikiirust ja otsusevõimet. Tihtipeale ei pruugi inimene ise tunnetada, et ta on alkoholi tarvitanud: käitutakse vastupidiselt, arvates, et nende meeled on teravnenud ja inimeses tekib alusetu enesekindlus. Reaalselt on sellise roolikeeraja tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud, mis tekitavad probleeme kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaatevälja tajumisel. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskohtade suurust ja gabariite tajutakse valesti. Ainuüksi ühe joodud õlle järgselt pikeneb sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50km/h tähendab see pidurdusteekonna pikenemist vähemalt 5 meetri võrra. Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.

 

Tõsta teadlikkust, levita sõnumit, päästa elusid: #5VIISI