Eksinud ja teadmata kadunud

Soovitused

Kui kadunud inimese käitumismuster erineb tavapärasest ning sul on tunne, et ta võib olla ohus, anna sest esimese asjana kohe politseile teada. Iga mööduv tund on üksnes võimaliku abivajaja kahjuks. Politsei käivitab otsingu kogudes olemasoleva info tema asukoha selgitamiseks. Samas on sinulgi võimalus aidata kaasa, kui mõtled hädaabinumbril kõne tehes järgmisele:

  • Ajaaken: millal, kus ja kes viimati otsitavat inimest nägi, kuhu ja millal ta pidanuks jõudma

  • Asjaolud: kas kadumise eel oli konflikte või teisi probleeme (sassis suhted, võlad, muud pinged või sõltuvusprobleemid), mis võisid tingida ootamatu lahkumise

  • Korduvus: kas otsitav on varem kodust sõna jätmata lahkunud. Millisel põhjusel ja kus teadaolevalt viibis

  • Isikukirjeldus: millise riietusega otsitav võis lahkuda. Vajadusel vaata üle koju jäänud üleriided hindamaks, mis ta selga võis panna

  • Terviseseisund: milline on otsitava inimese füüsiline ja vaimne tervis, kas ta vajab ravimeid ning kas need ravimid on tal kaasas

  • Kontaktid: kellega otsitav läbi käib, kelle juures viibida võib – võimalusel koonda võimalik nimekiri kontaktidest ja aadressidest

  • Telefon: kas otsitaval võib kaasas olla telefon, mille asukohta positsioneerida. Kui telefon jäi koju, kellele on tehtud viimased kõned või saadetud sõnumid

  • Muud sidevahendid: kas otsitaval võib olla kaasas teisi tehnilisi seadmed nagu süle- või tahvelarvuti

  • Sotsiaalmeedia: milliseid kontosid otsitav omab ning kas ta on neid lahkumise järgselt kasutanud

  • Rutiin: milline on otsitava tavapärane päevarutiin, sealhulgas töökoht, hobid ja muud päevaplaanid

  • Arutelud: kas otsitav on varem rääkinud kohtadest, kuhu tahab minna või plaanidest, mida ellu viia

  • Lemmikkohad: kas otsitaval on meelispaiku, kus mõtteid settida – sünnikoht, mõni matkarada, veesilm, mäetipp või muu koht

  • Sõiduk: kas otsitav võis lahkuda sõidukiga. Mis on masina mark, mudel, registreerimisnumber ja enamlevinud sõidusihid

  • Ohtlikkus: kas otsitav võib olla endale või teistele mingil moel ohtlik

Väldi olukordi, kus avaldad selliseid andmeid kõrvalistele inimestele. Vabatahtlikele jagab vajaminevat infot ahelikuotsinguks politsei ning tagab, et niigi raskes seisu oleva pere privaatsus säiliks kogu otsingute vältel.

Kui appi tulnud inimesed küsivad otsingute eest tasu, keeldu sellest: politseitöö, kaasatud tehnika ja vabatahtlike panus on abivajajale igal hetkel tasuta.

Eksimise vältimiseks looduses või maastikul:

  • Teavitage alati lähedasi või naabreid, kuhu plaanite minna ja millal tagasi tulla

  • Kui lähedastel on ligipääs teie elukohale, jätke koju nähtavasse kohta teade, kuhu täpselt ja millal läksite

  • Riietuge vastavalt ilmastikule ning kandke võimalikult erksavärvilisi riideid

  • Võtke kaasa laetud akuga mobiiltelefon ning pange see suletavasse taskusse või nööriga kaela, kust see kaduma ei lähe

  • Võtke kaasa pisut söögi- ja joogitagavara (näiteks vesi, kommid, küpsised)

  • Võtke kaasa taskulamp ja tikud

  • Kui kasutate ravimeid, võtke kaasa ravimid

  • Jätke meelde metsa sisenemise koht ning võimalusel märgistage see mõne riideriba või lindiga.

Looduses eksides:

  • Kutsu abi hädaabinumbril 112. Abi kutsumiseks ei pea olema kõneaega – hädaabinumbrile helistamine on tasuta.

  • Kui telefon näitab, et levi ei ole, eemaldage telefonist SIM kaart. Sellisel juhul otsib telefon lähimat kõneoperaatorit.

  • Kui olete väsinud või ei tunne ennast hästi, ärge liikuge pikemalt ringi. Istuge lagedamale alale, siis on ka otsijatel teid kergem leida.

Kui teie eakal lähedasel on mäluprobleeme, mis võivad tingida eksimise, mõelge ennetavalt järgmisele:

Tugiisik. Mäluhäiretega inimesel võiks toeks olla lähedane, kes saab teda aidata igapäevatoimingute juures, aga võimalusel hoida eemal ka ohtudest või ohtu sattumisest. Kui lähedased ei saa mäluprobleemidega inimest pidevalt aidata, saab abi otsida erinevate tugisüsteemide, näiteks omavalitsuse sotsiaaltöötaja kaudu.

Positsioneerimine. Ohu ennetamiseks ja ootamatult kodust lahkunud eaka lähedase turvalisuse tagamiseks on üheks võimaluseks panna tema üleriiete taskusse positsioneerimisseade (nt https://www.medi.ee/muud-abivahendid/positsioneerija-yepzon/), mille plussiks on nädalaid kestev aku. Kui eakale inimesele on soetatud mobiiltelefon, mis netivõrgus ja GPSiga, saab vastava äpiga selle telefoni ja telefoni omaniku liikumist samamoodi jälgida. Seda aga üksnes siis, kui eakas märkab ekslema minnes telefoni kaasa võtta. Positsioneerimisvõimalus ei välista küll eksimist, ent võimaldab vähemasti kiirelt lähedastel endil selgusele saada, kus abivajaja võib liikuda. Olgugi, et eakate puhul hinnatakse nende liikumisvõimekust tihti madalaks, on politsei kogemused kinnitanud, et nad võivad väga vapralt võtta pikki vahemaid, isegi kümneid kilomeetreid.

Kogukond ja märkamine. Paljud vanurid saavad aru, et nende mälu on halvenenud. See ei ole neile uhkuseasi, nad häbenevad seda ja oskavad ka oma puudusi varjata. Kui politsei saab sellise terviseprobleemiga inimese kohta teate, arvestatakse abivajaja liikumiskiirust ja muid asjaolusid ning saadetakse piirkonda kontrollima patrullid. Suur abi seejuures on olnud jalakäijatest, jalutajatest, autojuhtidest ja teistest, kes ekslevat eakat märgates pole jäänud ükskõikseks, vaid sekkuvad ning teavitavad vajadusel ka politseid. Iga abistav silmapaar loeb.