Info seoses sõjaga Ukrainas

Eesti-Läti piiril avati piiripunktid Ukraina põgenike abistamiseks

Vabariigi valitsuse määrusega kehtib täna 3. märtsi  pärastlõunast ajutine kontroll Eesti-Läti piiril, mille eesmärk on Ukrainast sõja eest põgenevate inimeste riiki sisenemist ning esmast kontakti riigiga sujuvamalt korraldada.

Ajutine kontrollpunkt taastatakse Eesti ja Läti vahel neljas ajutises kontrollpunktis, millest kolm on Valgas ja üks Iklas, esialgu kümneks päevaks. Kontrollpunktis tuleb ka Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel valmis olla, et neilt küsitakse isikuttõendavat dokumenti. Eesti ja Läti vahel on piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ajal lubatud piiripunktide vahelisel alal riigipiiri ületamine tavapärasel viisil.

Dokument:

Miks piirikontroll taastatakse?

Politsei eesmärgiks on saada ülevaade sellest, kui palju Ukraina kodanikke Eestisse siseneb, kes nad täpsemalt on ja kuhu suunduvad. Soovime saada abivajavate inimestega võimalikult vara kontakt. Samuti edastame neile piiril värsket infot Eestis elamise ja töötamise võimaluste kohta. Samuti saame piiril tuvastada need inimesed, kellel ei ole õigus Eestisse siseneda.

Kuhu piiripunktid luuakse?

Piiripunktid luuakse Eesti ja Läti vahel neljas piiripunktis, millest kolm on Valgas ja üks Iklas. Eesti ja Läti vahel on piirikontrolli taaskehtestamise ajal lubatud piiripunktide vahelisel alal riigipiiri ületamine tavapärasel viisil.

Mida tähendab kontroll Eesti-Läti piiril?

See tähendab piiripunktide, sh politseinikele ajutiste töökohtade loomist, ja suuremat politsei väljapanekut piiril, misläbi on meil võimalus paremini Ukraina kodanikke aidata. Kontrollime riiki sisenejaid, talletame abivajajate andmed piiriinfosüsteemi (PIKO) ning jagame neile esmast informatsiooni selle kohta, kuidas Eesti riik neid aidata saab. Samuti saame piiril tuvastada need inimesed, kellel ei ole õigus Eestisse siseneda.

Keda Eesti-Läti piiril kontrollima hakatakse?

Kontrollitakse kõiki riiki sisenejaid. Põhjalikumalt kontrollitakse kolmandatest riikidest tulijaid. Eesti ja teised Euroopa Liidu kodanikud saavad piiri ületada kiiremini.

Kuidas teete kindlaks, et riiki siseneja on kolmandate riikide kodanik?

Politsei peatab piiriületaja, et kontrollida tema kodakondsust reisidokumentide alusel. Kui reisidokumendid puuduvad, siis tehakse kodakondsus või päritolu kindlaks muude dokumentide või inimese enda ütluste põhjal.

Kui pikaks ajaks esialgu plaanitakse sellist kontrolli?

Esialgu planeeritakse kontroll kümneks päevaks. Vajadusel pikendatakse seda perioodi.

Kas appi kaasatakse ka Kaitseliit?

Ei kaasata.

Kas piirile paigutatakse tõkked?

Hetkel tõkete paigaldamist ei planeerita.

Kas PPA sulgeb ka väiksemad teed?

Ei. Piiriüleseid väiksemaid teid ei suleta, kuid patrullid võivad ka väiksematel teedel riiki sisenejaid peatada, inimeste andmed talletada ja abivajajaid aidata.

Kas piiri saab ületada dokumentideta laps, kes tuleb Eestisse koos vanemaga, kel Ukraina kodakondsus?

Eesti riik võtab vastu kõik Ukraina kodanike lapsed, olenemata sellest, kas neil on olemas dokumendid või mitte. Pärast riiki sisenemist tuleb sõjapõgenikel mõne aja jooksul pöörduda Ukraina saatkonda Eestis, kus lapse andmed kantakse vanema passi või väljastatakse isikuandmetega sertifikaat.

Kas piiri saab ületada dokumentideta laps, kes tuleb Eestisse täiskasvanud saatjaga, kes pole lapse ema ega isa?

Eesti riik võtab vastu kõik Ukrainas toimuva sõja eest põgenema pidanud lapsed. Pärast Eestisse saabumist tuleb täiskasvanud saatjal koos lapsega mõne aja jooksul pöörduda Ukraina saatkonda Eestis, kus lapsele väljastatakse isikuandmetega sertifikaat.

Kas Eesti võtab vastu lapsed, kes saabuvad piirile ilma dokumentide ja täiskasvanud saatjata?

Eesti riik võtab vastu kõik Ukrainas toimuva sõja eest põgenema pidanud lapsed. Politsei, Sotsiaalkindlustusamet ja teised asutused teevad kõik selle nimel, et lapsed oleksid hoitud ja neil oleks siin turvaline.

Kas välismaalane, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, saab Eestis taotleda rahvusvahelist kaitset?

Kui inimesel on sissesõidukeeld, siis ta võib taotleda sissesõidukeelu kehtestanud riigilt selle tühistamist. Kui sissesõidukeeld tühistatakse, saab välismaalane taotleda tavapäraselt viisat. Samuti võib ta Euroopa Liidu liikmesriigi välispiirile jõudes esitada rahvusvahelise kaitse taotluse.

Ukraina kodaniku pereliige on VF kodanik ja ta suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld – kas ja kuidas saab ta Eestisse tulla?

Kui inimene, kelle suhtes on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi poolt kehtestatud sissesõidukeeld, jõuab piirile, konsulteerib PPA vastava riigi esindajaga. Vajadusel on õigus otsustada humaansetel kaalutlustel inimene erandina riiki lubada.