Piiriehitus

Idapiiri arendustööd

Idapiiri arendusvisioon

2014. aastal valmis idapiiri arendusvisioon, milles esitati erinevad lahendused piiritaristu väljaehitamiseks. Samas alustas tegevust idapiiri ehituse töörühm, kuhu kaasati kõik huvigrupid. Koostöös kirjeldati idapiiri programmi vajadused ning projekteeriti arendustegevused, mida hakati järk-järgult ellu viima.

Piiripostide asukohtade tähistamine

2015. aastal pandi Vabariigi valitsuse määrusega paika Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone koordinaadid, soetati Eesti Vabariigi piiripostid ning märgistati kogu maismaapiiri ulatuses nende tulevased asukohad.

Esimene EV piiripost

2015. aastal paigaldati idapiirile piiripost number 2, mis tähistas Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel ehitustööde algust.

Projekteerimise hange

2015. aastal viidi läbi maismaapiiri ja Narva jõe patrullradade projekteerimise hange ning alustati geodeetiliste uuringutega.

Piiririba puhastustööd

2014. aastal alustab RMK Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril puhastustöid, mis lõpetatakse 2016. aastaks. Korrastamis- ja hooldustööd ligi 136 km pikkusel ja 366 hektari suurusel alal seisnesid maa-ala heakorrastamises ja metsa raadamises, mis hõlmas puude ja põõsaste langetamist, taimkatte niitmist, piiriribale langenud puude kõrvaldamist ja puuokste kärpimist ning piirikraavide puhastamist ja taastamist. Keskmiselt puhastati piiriala 10m laiuselt, kuid vastavalt vajadusele kohati ka kuni 300m laiusel alal. Raadatud piiririba hooldamiseks on läbi viidud piirijõgede puhastamine ja piiririba niitmise hanked, mis on väljaehitatud piiririba hooldamise iga-aastased tegevused, et hoida valvatav keskkond puhtana.

Kolmikpunkti ehitus

2016. aastal lõpetati piiririba korrastus- ja ehitustööd Eesti, Läti ja Venemaa kolmikpunktis, kuhu ühtlasi paigaldati piiripost number 1.

Maade hindamine ja võõrandamine

2015. aastal viiakse läbi hange võõrandatavate maade hindamiseks ning alustatakse läbirääkimisi eramaaomanikega. Projekteerimise käigus selgub, et maastiku eripära ja ehitamise otstarbekuse tõttu tuleb piiritaristu kohati ehitada väljapoole piiririba, mistõttu tekib vajadus maad osaliselt juurde võõrandada. Läbirääkimised maaomanikega on poolepeal ning kestavad praeguse prognoosi kohaselt 2019. aasta lõpuni.

Elektri liitumispunktid

Kogu idapiiri maismaaosa väljaarendamiseks algatatakse 2017. aastal piiriäärsel alal elektrivõrgu liitumispunktide rajamist. Liitumispunktidest olid 2018. aastal 16 ehituses ja 11 projekteerimises.

Juhtimispunktid

2017. aastal valmisid Piusa kordoni, Luhamaa ja Värska teenistuste juhtimispunktid, kuhu loodi võimekus töödelda seiresüsteemidest laekuvat infot.

Katselõikude valmimine

2018. aastal valmisid lõplikult kagupiiril kaks 1,6 km pikkust seiresüsteemidega varustatud katselõiku, millest üks rajati soisele alale ning teine kuivemale alale. Katselõikude rajamise eesmärk oli erinevatel maastikutüüpidel testida alternatiivseid võimalusi, katsetada projekteerijate pakutud lahendusi maastikul ning leida seeläbi parimad lahendused piiritaristu lõplikuks väljaehituseks. Ehitustööd katselõigul näitasid, et 10m piiriribast taristu töökindluse tagamiseks ei piisa, mistõttu jätkati läbirääkimisi maaomanikega. Kokku puudutab piiririba laiendamine 234 eramaaomanikku.

Droonid

2018. aastal hangiti piiriturvalisuse tagamiseks üheksa militaardrooni.

Ujuvmärgid Peipsi järvistule

2018. aastal veeskati Peipsi järvistul viimased kollased toodrid, millega jõudis lõpule režiimiala tähistamine. Peipsi järvistul lasti märgistustööde raames 126 kilomeetri ulatuses vette 130 kollast toodrit. Kui Piirissaarest lõuna suunas Lämmi- ja Pihkva järvel olevad 51 toodrit ning Narva veehoidlal olevad 45 toodrit on vees aasta läbi, siis Piirissaarest põhja suunas olevad 79 toodrit on hooajalised ning tuleb jäätumisperioodiks veest välja võtta. Ühtlasi paigaldati 2018.aastal Peipsi järvistule piirirežiimi alasse testimiseks 11 valgustusega aastaringset jääklassi poid.

Piiririba tähistamine piiripostidega

2018. aastal jõudsid lõpusirgele tööd Eesti ja Venemaa vahelisel kontrolljoonel, kuhu paigaldati 780 Eesti Vabariigi piiriposti ja vahepiiriposti. Täiendavalt plaanitakse tulevikus lisada kagupiirile veel 76 piiriposti nendele maadele, mis kuuluvad piirilepingu järgi väljavahetamisele Venemaaga.

Piiririba tähistamine hoiatussiltidega

2018. aastal jõudis lõpusirgele piirirežiimi ala tähistamine uute hoiatussiltidega, et ennetada keerulistes looduslikes tingimustes eksitusest tingitud piiriületusi. Kokku paigaldati idapiiri maismaale 1130 hoiatussilti, millest suurem osa jäävad Piusa ja Luhamaa piirilõikudesse. Uued sildid on ilmastikukindlad ja vastupidavad ning kumeral pinnal infotahvel kaugele ja ka pimedas nähtav.

Vaniku paisjärve renoveerimine

Piiri tähistamiseks ja valvamiseks tuli korrastada piiriveekogu Vanigõjärv. Aastal 2017 sai tehisjärve Eesti poolne põhi puhastatud, tamm ja vee ülevoolu regulaator renoveeritud ning sellega ühes tõstetud oluliselt veekogu elukeskkonna kvaliteeti ja järve üldist olukorda. Lisaks võimaldavad need paisjärve renoveerimistööd nüüd ka kohalikel ja külalistel looduskaunis kohas vaba aega veeta.

Seirevõimekus Narva jõel

2019. aastal hangiti Narva jõele Vasknarva ja Permisküla piirkonda kolm uut kaameratega varustatud radaritorni, mis võimaldavad hõlpsamini reageerida piiriveekogul aset leidvatele vahejuhtumitele. Lisaks plaanitakse edasiselt katta kogu Narva jõgi kaasaegse valve- ja seiretehnikaga, mis tähendab täiendavalt veel 15 radaripositsiooni rajamist. Hange järgmise viie radaripositsiooni rajamiseks kuulutatakse välja 2019. aasta sügisel.

Permisküla uus radaritorn

Infosüsteemi KILP arendus

2015. aastal valmistati ette piiriinfosüsteemi KILP projekteerimise hange. Aastal 2017 alustati süsteemi esimeste moodulite testimisega. Nutikas riigipiiri valve korraldamise infosüsteem KILP annab piirist reaalajas ülevaate, suudab koostada ise riskianalüüse ja muudab infovahetuse kiiremaks.

Kagupiiri ehitushange

2019. aastal kuulutati välja kagupiiri esimese etapi ehitushange leidmaks pakkujat, kes ehitab välja piiritaristu 23,5 km pikkusel piirilõigul kolmikpunktist Luhamaa piiripunktini. Kui hange kulgeb plaanipäraselt, jõutakse eduka pakkuja selgumiseni 2019.aasta sügisel ning ehitustegevuseni hiljemalt 2020.aasta alguses. Selle piirilõigu ehitustööde kestuseks on prognoositud 2-2,5 aastat.

Järgmiste piirilõikude ehitushanked

Jooksvalt valmistatakse ette järgmiste piirilõikude ehitushankeid. Iga piirilõigu lõplik hind selgub ehitushangete tulemusel.

Juhtimispunktid

2018. aastal alustatakse Saatse kordoni rekonstrueerimist ja Narva kordoni projekteerimist, et luua võimekus seiresüsteemidest laekuva info töötlemiseks.