Politsei praktika seoses valimiskampaaniatega

Mis on reklaam?

Poliitilised välireklaamid on lubatud kuni Riigikogu valimise aktiivse valimisagitatsiooni alguseni. Alates 23. jaanuarist kuni 3. märtsini 2019 (Riigikogu valimise päevani) on seaduse järgi keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam.

Näitena muu poliitilise reklaami kohta on Riigikohus nimetanud erakonna tunnuslauset. Poliitilise välireklaamina on hinnatav ka reklaam, millel olev logo või muu eraldusmärk on erakonna või valimisliidu logost või muust eraldusmärgist küll mõneti erinev, kui viimasega siiski äravahetamiseni sarnane.

Reklaam

Reklaam on seaduse järgi teave, mis on avalikustatud mistahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Välireklaam

Välireklaam on seaduse järgi avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam.

Välireklaam on reklaami, mis on paigutatud avalikku kohta (tänavatele, sellega külgnevatele aladele, väljakutele, hoonete välisseintele, rajatisele, ühistranspordivahendite sise- ja väliskülgedele jms).

Valimisreklaami näidis

Välireklaamina on käsitletav ka avalikust kohast jälgitav reklaam (näiteks aknale paigutatud tänavale suunatud reklaam).

Valimisreklaami näide

Valimisreklaami näide

Politsei ei pea pikaajalisest praktikast lähtuvalt välireklaamiks poliitilisi plakateid ja stende, mis asuvad avalikkusele avatud ruumides sees (näiteks kaupluse, teatri, kino vm ehitise ruumides) ning mis ei ole paigutatud aknale suunatult väljapoole.

Piiripealsel juhtumil (siseruumis olev reklaam on teatud määral nähtav tänavale) hindab olukorda politseiametnik, arvestades ka häirituid isikute arvamust.

Muu valimisreklaam Riigikogu valimiste ajal

Ka muu valimiste reklaam liigitub Riigikogu valimise aktiivse agitatsiooni ajal poliitiliseks valimisreklaamiks ning seega on Euroopa Parlamendi valimiste välireklaam keelatud 23. jaanuarist 3. märtsini 2019. Erand on nendele üksikkandidaatidele ja nende erakondade kandidaatidele, kes Riigikogu valimistel ei kandideeri. Igasugune poliitiline välireklaam on aga keelatud Euroopa Parlamendi valimise aktiivse agitatsiooni ajal ehk 17. aprillist 26. maini 2019.

Õiguskantsler hindas Indrek Tarandi avalduse alusel eeltoodud seisukoha seaduspärasust ning leidis, et politsei praktika on seadusega kooskõlas. Euroopa Parlamendi valimise seaduses sätestatud poliitilise välireklaami keeld ei tähenda seda, et igal muul juhul on Euroopa Parlamendi valimiste reklaamina eksponeeritud reklaam lisatingimusteta lubatud. Arvestada tuleb ka teistes seadustes kehtestatud piirangutega. Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse sätted, mis aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami keelavad, on oma sõnastuselt ühesugused. Seega mõjutavad seadusandja arusaama kohaselt valimistulemust Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel samad reklaamitavad elemendid.

Õiguskantsler märgib, et põhjendamatu oleks järeldada, et reklaam, milles on esitatud Riigikogu valimistel kandideeriv üksikkandidaat, erakond või erakonna nimekirjas kandideeriv inimene, nende logo või eraldusmärk ja programm, ei oleks Riigikogu valimise reklaam pelgalt sel põhjusel, et sel reklaamil võib olla ka muu eesmärk. Tegu on Riigikogu valimiste reklaamist sisuliselt eristamatu reklaamiga, mis võib mõjutada Riigikogu valimiste tulemusi. Inimene, kes Riigikogu valimistel ei kandideeri, võib viidatud ajal Euroopa Parlamendi valimiste välireklaami teha. Oluline on aga see, et ta ei esitaks reklaamil Riigikogu valimistel kandideeriva erakonna logo, eraldusmärki ega programmi.