Politsei praktika seoses valimiskampaaniatega

Eelhääletamise aeg ning valimispäev

Eelhääletamise aeg ning valimispäev

Euroopa Parlamendi valimise eelhääletamise aeg on 16. maist 22. maini 2019 ning valimispäev on 26. mai 2019.

Eelhääletamise ajal kestab aktiivse agitatsiooni aeg. Eelhääletamise ajal ning valimispäeval on mistahes agiteerimine (aktiivne, passiivne) aga keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Seega ei ole lubatud nendes ruumides jagada valimisreklaame, kutsuda üles valima mõne kandidaadi, erakonna või valimisliidu poolt.

Isikud, kelle riietusel on valimisreklaam, peaksid selle ruumidesse sisenemisel kinni katma. Valimisjaoskonna juhil on õigus esitada sellekohaseid nõudmisi, korralduse täitmine on kohustuslik. Kui valimisjaoskond asub nt kaubanduskeskuses, kus valija siseneb hääletamisruumi läbi parkla, siis parklat ei tuleks tõlgendada ruumina, mille kaudu sisenetakse hääletamisruumi. Muudes ruumides samas ehitises valimisjaoskonnaga ei ole agiteerimine lubatud. Kuigi kaubanduskeskused on mitmekorruselised, ei ole võimalik agiteerimiskeeldu jätta täitmata, kuni valimisseaduse vastavad sätted on muutmata.

Valimispäeval on keelatud agiteerimine valijate toimetamisel hääletama.

Sotsiaalmeedia

Eelhääletamise ajal ning aktiivse agitatsiooni ajal on poliitilised reklaamid ning agitatsioon sotsiaalmeedias lubatud.

Valimispäeval on keelatud valimisreklaam, mis jõuab inimeseni mistahes keskkonda sisse logimata (sealhulgas televisioonis, veebilehtedel). Samuti on lubamatu SMS-de saatmine valimisüleskutsega. Valimispäeval reklaam Facebookis üldjuhul keelu alla ei lähe, v.a poliitikute puhul, kel on sadades kontakte ja kes valimispäeval enda kasuks valima agiteerivad.

Koolilapsed

Politseile on eelmistel valimistel tehtud järelevalve käigus saanud teatavaks, et kandidaadid palkavad aktiivse agitatsiooniperioodi ajal koolilapsi valimismeeneid jagama. Paraku ei kattu aktiivse agitatsiooni aeg koolivaheajaga ning lapsed on teenistuse eesmärgil koolist puudunud. Koolilastelt agitatsiooniteenuse võtmisel ei selgitatud neile valimistega seonduvaid keelde, mistõttu sattusid nad teadmatusest korrarikkumistesse.