Rahapesu andmebüroo järelevalvetegevus

Järelevalvetegevus

Rahapesu andmebüroo on vastavalt oma ülesannetele ka järelevalveasutus, mis tegutseb järelevalve teostamisel riigi nimel ning on oma tegevuses ja otsustes sõltumatu. Rahapesu andmebüroo üheks ülesandeks on tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) täitmine kõigi seaduse kohustatud subjektide poolt.

Järelevalvetegevus toimub RahaPTS ja haldusmenetluse seaduse alusel ning ei erine oluliselt teiste järelevalveasutuste tegevusest. Väärteotunnuste ilmnemisel menetleb rahapesu andmebüroo RahaPTS sätestatud väärtegusid kohtuvälise menetlejana.

Rahapesu andmebüroo teeb koostööd teiste järelevalveasutuste ja seaduse kohustatud subjektide gruppide katusorganisatsioonidega, kelleks on:

  • finantsinspektsioon, järelevalvesubjektid (krediidi- ja finantseerimisasutused) määratakse Finantsinspektsiooni seaduse alusel
  • advokatuur, kes teostab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast järelevalvet advokatuuri liikmete üle
  • justiitsministeerium, kes on oma järelevalvekohustuse notarite osas delegeeritud Notarite Kojale.

Rahapesu andmebüroo otsese järelevalve all on kõik kohustatud subjektid, kes ei kuulu vastavalt RahaPTS sätestatule teiste, ülalnimetatud piiratud järelevalvepädevusega järelevalveasutuste järelevalve alla.

Rahapesu andmebüroo järelevalvesubjektid on:

  • finantseerimisasutused, kes ei ole Finantsinspektsiooni järelevalve all, sealhulgas liisingu-, laenu-, valuutavahetuse, maksevahenduseteenuse pakkujad
  • virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujad
  • pandimajad
  • hoiu-laenuühistud
  • professionaalid, kelle tegevus eeldab pidevat seadusandluse tundmist (audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad, raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri või muu õigusteenuse osutajad)
  • muud isikud, nt hasartmängukorraldajad, kinnisvaravahendajad ja –arendajad; kauplejad, kui arveldavad suurtes summades sularahas (10 000 eurot); mittetulundusühingud mittetulundusühingute seaduse tähenduses jt juriidilised isikud, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätteid ning sihtasutused sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularaha üle 5000 euro.

Järelevalvetegevuse eesmärk on välja selgitada turuosaliste poolt RahaPTS nõuete täitmine, samuti on üheks eesmärgiks tõsta kohustatud isikute teadlikkust kehtivate normide ning valdkonna arengute osas.

Seaduseandja on rahapesu andmebüroole andnud ülesannete täitmiseks volitused, mille kohaselt võib RAB siseneda tööruumidesse, kontrollida kõiki asjassepuutuvaid dokumente, saada ettevõtte töötajatelt või juhtkonna liikmetelt selgitusi RahaPTS normide täitmise alase töökorralduse kohta, teha ettekirjutusi teabe saamiseks, puuduste kõrvaldamiseks või kahtlaste tehingute korral piirangute tegemiseks, rakendada sunniraha või määrata väärtegude eest karistusi.

Kontrolli seaduse täitmise üle teostatakse peamiselt kohapealsete kontrollide kaudu. Samuti võib RAB kontrollimiseks vajalikku informatsiooni küsida ettekirjutusega. Viimane meetod on samuti rahvusvaheliselt üldtuntud ning hoiab kokku nii kontrollijate kui kontrollitavate ressursse. Kohapealse kontrolli osana on järelevalveasutus sunnitud juhul, kui ettevõtja tegelikku asukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha, kutsuma ettevõtja juhi koos raamatupidamisdokumentidega või muude seaduse täitmist kajastavate dokumentidega järelevalveasutusse.

Kohapealset kontrolli teostavad koos vähemalt kaks järelevalvetöötajat, kes koostavad selle kohta ka kontrolli akti, mille koopia antakse ettevõtjale. Kui kontrolli käigus tuvastatakse puudused RahaPTSi täitmisel, on RAB pädevuses nii  ettekirjutuse  andmine puuduste kõrvaldamiseks, kui  väärteotunnuste esinemisel väärteomenetluse läbiviimine.