Liigu sisuni

Liigne kiirus

Kõige ohvriterohkema faktorina põhjustab kiiruse ületamine koguni 30% inimelu kaotamisega lõppevatest liiklusõnnetustest, mainimata kõrgeid riskifaktoreid põhjustada tõsiseid vigastusi: vigasaanute arv on aasta-aastalt tõusuteel. 2017. aastal fikseeriti kokku lausa 33 821 kiiruseületust, millest 12 914 leidsid aset linnades.

Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib 54% juhtidest enda sõnul asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kohalikel maanteedel järgib kehtivat kiirusepiirangut 39% ning linnadevahelistel põhiteedel 25% aktiivsetest juhtidest.

Suurematel maanteedel on vähemalt 6km/h võrra kiiruse ületajaid 30%. Kiiruse ületamise põhjuseks peetakse kõige tihemini möödasõidu tegemist, ühtlases liiklusvoos sõitmist, kogemata piirangu ületamist, kuni 10km/h kiiruse ületamise üldist aktsepteerimist, kuid ka lubatud piirkiiruse ületamist soodustavaid sõidutingimusi nagu hea ilm ja teeseisund, hõre liiklus, kehtestatud piirangu mittevastavust tegelikele oludele ning kiirustamist kohtumisele.

Liigne kiirus liikluses ei hõlma endas üksnes kiiruselimiidi ületamist. See tähendab ka liiga kiiresti sõitmist kui muud mõjufaktorid nagu ilm, valgustatus, ummikud ja teeolud nõuaksid teistsugust aeglasemalt sõidukiirust.

Lisaks põhjustab piirkiiruse eiramine ka doominoefektina mitmeid muid ohtlikke tagajärgi: autojuhi nägemisväli aheneb, mis tähendab ka reaktsioonikiiruse vähenemist, pidurdusteekonna pikenemist ja seega täielikuks peatumiseks kuluva aja suurenemist.

Skeem, mis kirjeldab jalakäija hukkumise tõenäosust erinevatel kokkupõrkekiirustel - 30km/h 5%, 50km/h 40%, 60km/h 70%, 70km/h 90%.

Tõsta teadlikkust, levita sõnumit, päästa elusid: #5VIISI