Jääolud
02.03.2015

15. jaanuarist on lubatud minna jalgsi ja maastikusõidukitega Lämmijärve ja Pihkva järve jääle. Lämmi- ja Pihkva järvel liikudes tuleb silmas pidada, et keelatud on ligineda nii jalgsi kui maastikusõidukitega jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit ning Salu saarele lähemale kui 300 meetrit. Samuti on keelatud liikuda jääl Laaksaare ja Piirissaare traaversilt (Uhtinina) põhja suunas.

Jalgsi Lämmi- ja Pihkva järve jääle minnes on soovituslik kordonis registreerida nii järvele väljumine kui ka tagasitulek. Nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku puhul korral alustada koheselt otsinguid. Piirivalvurid hoiavad oma päästemeeskondi maksimaalses valmisolekus tagamaks, et järvejääl hättasattunutele võimalikult kiiresti abi saaks osutada.

28. veebruarist võib Narva veehoidla jääle minna jalgsi Kulgu sadamast 1 kilomeetri ulatuses ülesvoolu kuni 1 kilomeetri kaugusele Eesti Vabariigi poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kui 50 meetrit. Keelatud on Narva veehoidla jääle minek ojade ja jõgede suudmetele lähemal kui 200 meetrit.

24. veebruarist on lubatud Peipsi järve jääle väljuda jalgsi ja maastikusõidukitega Ida-Viru ja Jõgevamaa maakonna piirist kuni Lagedi külani (Lohusuu vald) kuni ühe kilomeetiri kaugusele kaldast. Lagedi külast kuni Vasknarva külani võib jalgsi ja maastikusõidukitega jätkuvalt minna kuni viie kilomeetrini kaldast.

Keelatud on Peipsi järve jääle minek ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 200 meetrit ja Narva jõe suudmealale lähemale kui 500 meetrit.

Järvele väljumist Ida-Viru maakonnas saab registreerida Vasknarva kordonis telefonil 333 1650 või Alajõe teenistuskohas 333 1660.

Peipsi järve jääle väljumine on keelatud jalgsi ja transpordi vahenditega Kallaste linnast lõuna poole jääval jääalal, kuni Uhtinina neemeni, kaasa arvatud.

Lubatud on jätkuvalt väljumine Peipsi järve jääle jalgsi Kallaste linnast põhja poole jääval jääalal, kuni 1 kilomeetri kaugusele kaldast.

 

 


Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:

  • Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Registreerimisel saate küsida täiendavat teavet kordonist;
  • Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest;
  • Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada;
  • Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel;
  • Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel;
  • Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada;
  • Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde;
  • Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks;
  • Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks;
  • Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.

 

NB: Vaata Lõuna prefektuuri jääolude kaarti siit.