Avalehe pilt
Jääolud
10.12.2016

9. novembrust keelatakse liikumine Peipsi järvistu ja Narva veehoidla jääl

Seoses võimaliku jääkatte tekkimisega Peipsi järvistule ning nõrgal jääl viibimisega kaasnevast ohust inimeludele, on alates tänasest keelatud Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärve ning Narva veehoidla jääle ja jäätunud osadele minek jalgsi ja transpordivahendiga.

Jäälemineku keeld hakkab kehtima tänasest, alates 9. novembrist. Jääleminek on keelatud Peipsi järvistule Tartu, Jõgeva ja Põlva maakonna piires kuni vastavasisulise otsuse muutmiseni.  Piirivalvurid paigaldavad järvelemineku enamlevinud kohtadesse vastavad hoiatussildid ning samuti alustatakse jääluurega selgitamaks jää kandmisvõimet.

Tänasehommiku seisuga oli Peipsi järvistul kalda äärtes juba kuni paarisaja meetri ulatuses tekkinud jääkäte, mis kindlalt veel inimest ei kanna, sestap paluvad piirivalvurid kehtestatud keeldu tõsiselt suhtuda. Kui jääolud paranevad, viiakse jooksvalt sisse vastavad muudatused piirangu leevendamiseks ja jäälemineku lubamiseks.

Lõuna prefektuuri piirivalvekomissar Marek Klaus ütles, et ohutu jääleminek on tagatud, kui jää paksus on kogu järvel ühtlaselt vähemalt kümme sentimeetrit või enamgi. „See, et mõnes üksikus kohas kalda ääres võib jää juba kanda inimest, ei tähenda kindlasti seda, et kogu järvistu jääl viibimine oleks ohutu,“ selgitas Klaus ning lisas, et kalastushuvilistel tuleks enne jääleminekut kindlasti uurida lähimast kordonist, millised on jääolud.

Peipsi järvistu kaldale paigutatud kaameratest saab pildi veekogul toimuvast näeb siit.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:

  • Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Kehtivate piirangutega ning piirirežiimi ala koordinaatidega saab end kurssi viia nii piiriveekogu.ee rakenduse abil või küsida infot lähimast kordonist;
  • Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest;
  • Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada;
  • Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel;
  • Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel;
  • Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada;
  • Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde;
  • Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks;
  • Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks;
  • Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.


Jääolude kohta saab infot:
Mustvee kordon  333 1670
Varnja teenistuskoht 333 1690
Mehikoorma teenistuskoht 786 1790
Värska teenistuskoht 786 1780
Vasknarva kordon 333 1650
Alajõe teenistuskoht 333 1660
Narva kordon 333 1580