Avalehe pilt
Tarbimise tagajärjed
29.03.2017


Uimastite tarbimisega kaasnevad füüsilised kahjustused

Uimastite kuritarvitamine võib lõppeda raske kehalise haiguse või kahjustusega. Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena.

Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi. Lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone.

Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse. Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad.

Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg.

Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel.


Psüühilised kahjustused

Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund.

Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused.

Psühhoosi põhjus võib olla kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine. Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest.

Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini.

Uimasti kuritarvitamine on ohtlik järgmistel põhjustel:

  • ägeda joobe ajal on nõrgenenud reaktsioonivõime ja moondunud reaalsustaju;
  • pärast joovet ei tule aju toime oma tasakaalu taastamisega. Joobe järelmõjud meenutavad tavalist alkoholijoovet ning võivad väljenduda väsimuses, jõuetuses, reaktsioonide aegluses, keskendumis-raskuses ja ärrituvuses. Samas ei ole inimene teadlik oma seisundist;
  • ajutegevuse pikaajalised kõrvalekalded - halvenenud mälu, püsiv moondunud reaalsustaju ja jälitamismaania - muudavad uimasti kuritarvitajad ümbrusele ohtlikuks.

 

Sotsiaalne kahju

Uimastite kuritarvitamise tagajärjel kaotab inimene ühiskonnas pidepunkti. Tekib eetiline lõtvus, halvemal juhul hakkab narkomaan ühiskonnas kujunenud eetikanorme eirama. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad.

Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama.

Narkootikumide, dopingainete ja muude terviseohtlike ainete omamise eest karistatakse, niisamuti narkootikumide ja dopingainete keelatud tarvitamise eest.

Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega kuritegelikes ringkondades, siis suureneb oht, et tihenevad kurjategijate omavahelised sidemed. Paljudel juhtudel saadakse uimasti ostuks raha üksnes kuritegu toime pannes. Kuriteo ohver võib olla tööandja, töökaaslane, sõber või üldsus.