Valimised
26.09.2017

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2017

Täiendatud 14.09.2017

Politsei lähtub kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest (edaspidi KOVVS) ning muudest seadustest, mis sätestavad politsei tegevust.

Poliitilised välireklaamid on lubatud kuni 10.09.2017. Alates 11.09.2017 kuni valimiste päevani (15.10.2017) on aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mil poliitiline välireklaam on keelatud.  Sel ajal on keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam (KOVVS § 61).

Reklaamina käsitatakse teavet, mis on avalikustatud mistahes üldtajutaval kujul, tasu  eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil (Reklaamiseadus § 2 lg1 p3).
 
Välireklaam on avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam (samas § 2 lg1 p8). Välireklaamina käsitatakse reklaami, mis on paigutatud avalikku kohta (linnatänavatega külgnevatele aladele, väljakutele, hoonete välisseintele, spordiväljakutele, ühistranspordivahendite sise- ja väliskülgedele jms) või mis on avalikust kohast jälgitavad. Välireklaamiks on ka näiteks kaupluse vaateaknale paigutatud reklaam, mis on selgesti suunatud tänaval möödujatele (Reklaamiseaduse eelnõu seletuskiri). Lähtuvalt eeltoodust ei hinda politsei välireklaamina poliitilisi plakateid ja stende, mis asuvad avalikkusele avatud ruumides sees (nt kaupluse, teatri, kino vms ehitise ruumides), kui need ei ole paigutatud aknale. Välireklaamina on aga hinnatavad eravalduses asuvale kinnisvarale või muule objektile paigaldatud reklaamid, mis on suunatud tänavale.

Reklaamina (ega välireklaamina) ei käsitata majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (Reklaamiseaduse § 2 lg2 p1).

Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegium on KOVVS ning Reklaamiseadust süstemaatiliselt tõlgendades hinnanud, et Reklaamiseaduses sätestatud majandus- ja kutsetegevusena on käsitletav ka erakonna või selle nimekirja kuuluva kandidaadi ja üksikkandidaadi poliitiline tegevus (3-4-1-3-17 p 22). Politsei lähtub selles küsimuses Riigikohtu seisukohast.

Majandus- või kutsetegevuse tähistus eelnimetatud teabega võib samal ajal olla nii ehitisel, kus see tegevuskoht asub, kui ka selle sissepääsu juures samaaegselt. Seega ei ole reklaamiks Tõnismägi 9 ehitisel asuv „Reformierakond“ ning sissepääsu juures sama teavet kandev silt.

Kutsetegevuse kohana on hinnatavad ka erakonna, valimisliidu või kandidaadi telgid aktiivse agitatsiooni ajal. Nende  tähistust erakonna, valimisliidu, kandidaadi nimega, kaubamärgi ja domeeninimega ei käsitata reklaamina. Kui telkidele väljapoole või selle lähedusse on paigaldatud muu valimisreklaam (nt vali kandidaat … ), siis võib seda hinnata poliitilise välireklaamina.

Kui aga Reklaamiseseaduse § 2 lg 2 nimetatud teave ei ole paigutatud vahetult majandus- või kutsetegevuse kohas (nt eelnimetatud teabega valguspostil), siis on tegemist reklaamiga (Reklaamiseaduse eelnõu seletuskiri). 

Kõnniteel post teabega erakonna nimetusega ning selle asumiskoha kohta on käsitletav välireklaamina.


Reklaam ühistranspordivahendil, hoonel või rajatisel                        
Alates 11. septembrist 2017 on keelatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kandideeriva üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine ühistranspordivahendil, hoonel või rajatisel (KOVVS § 61). Kuigi keelu esialgseks üheks eesmärgiks oli seaduse eelnõu kohaselt gigantreklaamide välistamine, ei ole kehtestatud keelu puhul tegemist gigantreklaamiga (ühistranspordi ja takso siseküljel), keeld on üldine ning ei sõltu reklaami suurusest.    
                                                              
Ühistranspordivahendiks on ühissõiduk, milleks on  ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend (Ühistranspordiseaduse § 2). Transpordivahendi siseküljel poliitilise välireklaami keeld laieneb ka seinale, laele, põrandale  kinnitatud ekraanile, kui sellel edastatakse poliitilist reklaami. Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Välireklaami keeld on üldine, sõltumata välireklaami suurusest.

Logo või muu eraldusmärgi keelatud reklaamiga on tegemist ka siis, kui reklaamis kasutatu on logost või muust eraldusmärgist küll mõneti erinev, kui viimasega siiski äravahetamiseni sarnane (Riigikohtu Põhiseadusliku Järelevalve Kolleegium 3-4-1-27-05 p16).

Käesolevatel valimistel mittekandideeriva erakonna või valimisliidu reklaamimine välireklaamidel aktiivse agitatsiooni ajal on seadusega kooskõlas vaid siis, kui selle liikmed (liige) ei kandideeri.

KOVVS §-s 61  esitatud loetelu reklaami  keeldudest  (keeld reklaamida üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut või nende logo või muud eraldusmärki või programmi ühistranspordivahendil, hoonel või rajatisel) on vaid näidisloetelu. Samas sättes on nimetatud, et keelatud on ka muu poliitiline välireklaam. Seadus ei selgita, mis on muu keelatud poliitiline välireklaam. Ühe näitena muu poliitilise reklaami kohta on Riigikohtu  seisukoht, mille kohaselt muuks eraldusmärgiks, mida aktiivse agitatsiooni ajal ei tohi kasutada poliitilises välireklaamis, on erakonna tunnuslause (Põhiseadusliku Järelevalve Kolleegium 3-4-1-27-05). Tunnuslause ei pea olema registreeritud. Lause on käsitletav tunnuslausena ka siis, kui see lause on kajastatud erakonna, valimisliidu valimisloosungil, voldikul (nt 2013.a valimistel valimisliidu „Parteivaba Viimsi“ voldikutel „Ära pane parti“, mida kohus käsitles tunnuslausena). Kohtupraktika kohaselt on poliitilise välireklaami keelu ajal valimisliidu tunnuslause reklaamimine karistatav, kui see on paigaldatud isiklikus kasutuses olevale sõidukile (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 4-13-7827 p12,13, Riigikohus kaebust Ringkonnakohtu otsusele menetlusse ei võtnud).

Riigikohus on avaldanud seisukoha, et muu poliitilise välireklaamina võib käsitleda ka toote välireklaami, mis on ühemõtteliselt seotud nendel valimistel kandideerijaga (3-4-1-27-05 p 18).

Reklaam sõidukil, mis ei ole ühissõiduk.  Reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 4 välistab reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist 3-4-1-3-17 käsitletakse majandus- ja kutsetegevusena erakonna või selle nimekirja kuuluva kandidaadi ja üksikkandidaadi poliitilist tegevust, siis ei käsitleta poliitilise välireklaamina kandidaadi kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistamist isiku (kandidaadi) nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga. Kaubamärgiks võib olla erakonna, valimisliidu nimi või logo. Muu valimistega seonduv teave isiku majandus- või kutsetegevuses kasutataval sõidukil on hinnatav poliitilise välireklaamina (nt tunnuslause, kandidaadinumber, üleskutse vali … erakond, valimisliit, kandidaat nr … või vali …..),  kuna see otseselt või kaudselt kannab isiku käitumise suunamise eesmärki. 

Politsei ei hinda poliitilise välireklaamina erakonna või valimisliidu nime, logo või domeeninime valimisliidu või erakonna kasutuses oleval sõidukil.
 
Poliitilise välireklaamina ei käsitleta õhupallide, meenete, sõnumite, sümboolika, lendlehtede jagamist (õhupallid, voldikud, lipukesed, särgid jne). Samuti ei ole keelatud välireklaamplakatid, mis on erakonna värvides (samal ajal puudub muu seos valimistega) või välireklaamid erakonna või valimisliidu liikmega, kes käesolevatel valimistel ei kandideeri.

Poliitiliseks välireklaamiks võib olla ka erakonda, valimisliitu või kandidaati halvustav reklaam (eesmärgiks on isiku käitumise avalikes huvides suunamine (Reklaamiseadus § 2 lg1 p3).

Keelatud ei ole need välireklaamid, mis kutsuvad valijaid osalema valimistel, kuid ei viita ühelegi erakonnale, valimisliidule, kandidaadile. Nende välireklaamide vastavuse üle Reklaamiseadusele teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.

Keeldu ei ole erakondade, valimisliitude või kandidaatide fotode või teabe osas kui need on ajakirjades, ajalehtedes või muudes väljaannetes, mis on müügiks väljapandud kioski, paviljoni, müügipunkti aknale (nt kandideeriva isiku näopildiga raamat).

Poliitilise välireklaamina ei käsitleta plakateid, mis kutsuvad kohtumisele valijatega. Seejuures on oluline, et plakatil ei oleks domineerivas  suuruses üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaam, mis tavakodanikule oleks tajutav kui poliitiline välireklaam, mitte kutse üritusele. Kui plakatil on kandidaadi number, samuti üleskutse valida, on plakatil poliitilise välireklaami tunnused. Kohtupraktika kohaselt hinnatakse poliitilise välireklaamina plakatit, millel on kandidaadi number ning kutse kohvikusse, kus kandidaat teeb välja. Reklaami väljapanijad peaksid hoolt kandma ka selle eest, et reklaam oleks avalikust ruumist maha võetud peale ürituse kuupäeva. Vastasel juhul ei saa valimisreklaami tunnustega reklaami enam tõlgendada kutsena üritusele.   
                                                                                       
Poliitilise välireklaamina ei käsitleta poliitilise sisuga plakateid siseruumides, mis  ei ole suunatud tänavale või ehitisest väljapoole (kauplused, söögikohad jms), samuti plakatid elumajade koridorides, liftides. Reklaamide ülespanek nimetatud kohtades tuleks eelnevalt koha omanikuga, rentnikuga, ühistu esimehega kooskõlastada. Elanike mitterahulolu korral võivad nad plakatid eemaldada, politseile selline väljakutse ei ole asjakohane.

Poliitilise välireklaamina ei käsitleta sotsiaalmeedia postitusi ja reklaame. Kuigi Facebook jt sotsiaalmeediakanalid on avalik ruum ülekantud tähenduses, ei laiene sotsiaalmeediale välireklaami keeld ja poliitikud võivad ennast sotsiaalmeedias reklaamida. Õigusselguse huvides käsitleb PPA internetis asuvaid meediakanaleid ühetaolistena.

Valimisreklaam riietusel. Kandidaat võib iseennast oma riietusel reklaamida. Riigikohus on seadnud kahtluse alla valimisreklaami keelu põhiseaduspärasuse rõivastel, mida kandidaat kannab (3-1-1-69-11 p-d 11, 12). Riigikohtu seisukohti ei ole aga selle kohta, kas muude isikute kui kandidaatide poolt valimisreklaami riietel kandmise keeld on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Poliitilise välireklaamiga riietuse kandmine avaliku koosoleku kohas näib olema asjakohane, et teostada aktiivset agitatsiooni ning politsei ei käsitle seda poliitilise välireklaami keelu rikkumisena. Riietusel ei tohi olla aga valimisreklaami eelhääletamise ajal ning valimise päeval hääletamisruumis ega ruumides, mille kaudu valija võib siseneda hääletamisruumi.
 
Poliitiliseks välireklaamiks on ka nende valimistega seotud plakatid ja loosungid, tuulelohed vms, mida isikud kannavad või mis on kinnitatud millegi külge. Erisuseks on nimetatud esemed politseis registreeritud avalikul koosolekul koosoleku kohas.

Poliitilise välireklaami keelatus ei sõltu selle avalikustamise asukohast. Poliitilise välireklaami keeld aktiivse agitatsiooni ajal on keelatud ka muu kohaliku omavalitsuse territooriumil, kus vastav erakond, valimisliit või kandidaat ei kandideeri. 

Poliitilised välireklaamid tuleb eemaldada hiljemalt 10. septembri kella 24.00-ks. Politsei soovitab reklaami tellijatel veenduda, et reklaami avalikustaja selle õigeaegselt maha võtaks. Eemaldada tuleks ka need poliitilised välireklaamid, mis asu otseselt tänaval, kuid on tänavale nähtavad.

05.10. – 11.10.2017 on eelhääletamise aeg. Poliitilise välireklaami keeld jätkub. Lubatud on teostada aktiivset agitatsiooni. Mistahes agiteerimine (aktiivne, passiivne) on aga keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi (KOVVS § 6 lg2). Seega ei ole lubatud nendes ruumides jagada valimisreklaame, kutsuda üles valima mõne kandidaadi, erakonna, valimisliidu poolt vms. Isikud, kelle riietusel on valimisreklaam, peaksid selle ruumidesse sisenemisel kinni katma.  Valimisjaoskonna juhil on õigus esitada sellekohaseid nõudmisi, korralduse täitmine on kohustuslik. Kui valimisjaoskond asub nt kaubanduskeskuses, kus valija siseneb hääletamisruumi läbi parkla, siis parklat ei tuleks tõlgendada ruumina, mille kaudu sisenetakse hääletamisruumi. Kandidaadid ning agitaatorid ei tohiks teostada agitatsiooni nt nendes kaubanduskeskustes, kus asub valimisjaoskond.

09.10. - 11.10.2017 kella 9.00-st kuni kella 20-ni toimub hääletamine politsei arestimajades. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab vangistust või  aresti. Politsei ei taga hääletamisõigust neile isikutele, kes on arestimajas kinnipeetav peale 11.10.2017, vaatamata sellele, et neid ei vabastata valimispäeval s.o. 15.10.2017. Samuti ei ole politseil võimalik tagada hääletamisvõimalust neile, kes peetakse seaduses sätestatud alusel kinni valimispäeval, vaatamata sellele, et nad ei ole kasutanud hääletamiseks eelhääletamise võimalust.

15. oktoober 2017 on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev.  Hääletamine viiakse läbi kella 9.00-st - 20.00-ni. Sel päeval on keelatud aktiivne agitatsioon (KOVVS § 6 lg1). Aktiivne agitatsioon on aktiivne tegevus, mis on suunatud rohkem kui ühele isikule (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-2-08). Aktiivse agitatsiooni keeld on üldine ning ei sõltu hääletamise kellaaegadest. Mistahes agiteerimine on aga keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi (KOVVS § 6 lg2). Nii ei ole lubatud jagada valimisreklaame, kutsuda üles valima mõne kandidaadi, erakonna, valimisliidu poolt, kanda riietust valimisreklaamiga.

Agitatsioon. Valimistega seotud aktiivne agitatsioon, s.o. aktiivne valijate  veenmine, seisukohtade, programmide selgitamine  ning valimisteemaliste meenete jagamine on lubatud kuni valimise päevani, s.o. 15.10.2017. Nimetatud tegevus on keelatud ja on karistatav valimisjaoskonna ruumides ning ruumides, mille kaudu valijad hääletamisruumi sisenevad. Valimispäeval on keelatud aktiivne agitatsioon. Seega on nt keelatud ja karistatav tegu, kui bussis, millega kohalik omavalitsus on korraldanud valijate transpordi valimisjaoskonda, agiteeritakse hääletama kellegi poolt.

Politseile on eelmiste valimistega seonduva järelevalve käigus saanud teatavaks, et kandidaadid palkavad koolilapsi teostama valimismeenete jagamist aktiivse agitatsiooni ajal. Paraku ei kattu aktiivse agitatsiooni aeg koolivaheajaga ning lapsed on teenistuse eesmärgil koolist puudunud. Koolilastelt agitatsiooniteenuse võtmisel ei selgitata neile valimistega seonduvaid keelde, mistõttu on nad teadmatusest sattunud korrarikkumistesse.
 
Avalikud koosolekud. Tavapärasest enam korraldatakse valimiste eelsel ajal avalikke koosolekuid. See on ka mõistetav, kuna see on aeg meelsuse väljendamiseks erakondade, valimisliitude, kandidaatide poolt või vastu. Politsei peab vajalikuks siinkohal selgitada, et teatud avalike koosolekute korraldamisel on korraldajal kohustus koosoleku kohta esitada teade politseile. Koosoleku teade tuleb esitada koosoleku pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. Liikluse ümberkorraldamisena tuleb mõista ka sellist avalikku koosolekut, mis peetakse kõnniteel ning sellega seoses kas takistatakse täiesti jalakäijate liiklus (nt linnavalituse ees) või häiritakse seda niivõrd, et jalakäijad on sunnitud oma teekonda muutma. Kui koosolekul kasutakse ruuporit, on ka selliseks koosolekuks vajalik politseile esitada koosoleku teade. Politsei teavitamise eesmärk heli- või valgustusseadme kasutamisest on vajalik, et politsei saaks anda teada võimalikust häirivast tegevusest koosoleku pidamise koha ees või vahetus läheduses asuva hoone või rajatise valdajale.

Politseil on kohustus võtta vastu ja registreerida ka need koosoleku teated, kui koosoleku korraldamisega ei häirita liiklust, ei kasutata telke ega muid konstruktsioone,  heli või valgustusseadmeid. Koosoleku teate esitamine annab koosoleku korraldajale eelise teiste korraldajate ees, kui nad soovivad samal ajal samas kohas pidada oma koosolekut. Senine praktika on aga näidanud, et osad korraldajad esitavad koosoleku teate samasse kohta samaks ajaks igaks päevaks enne valimisi, kuid koosolekut igal päeval ei korralda või osaleb koosolekul vaid paar isikut. Korrakaitseseaduses sätestatud koosolekute korraldamise regulatsioon annab politseile õiguse kohustada  koosoleku korraldajat muutma koosoleku aega või kohta, kui eelnevalt on vastu võetud teade koosoleku kohta samal ajal samas kohas. Tegemist on politseile antud kaalutlusõigusega ning kui selle käigus on põhjust eeldada, et teine koosolek ei sega juba registreeritud koosolekut, võib registreerida ka teise koosoleku teate.
 
Karistusseadustikus on sätestatud väärteokoosseis § 2641.  Avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumine, mis näeb ette avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Haldussund on seadusega antud sunni kasutamise õigus korrarikkumise lõpetamiseks. Politsei võib teha avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutuse, nähes ette konkreetse tegevuse ja tähtaja rikkumise lõpetamiseks (nt poliitilise välireklaami avalikustamise lõpetamiseks) ning kohaldada sunniraha või asendustäitmist nõude tagamiseks kui korrarikkuja vabatahtlikult keelatud tegevust ei lõpeta. Sunniraha on võimalik rakendada korduvalt sama eesmärgi saavutamiseks. Asendustäitmise korral nõutakse selleks tehtud kulutused korrarikkujalt välja.


Süüteod

Ebaseaduslik agitatsioon on karistatav väärteona rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot). Kui selle on toime pannud juriidiline isik on tegu karistatav rahatrahviga kuni 1300 eurot (Karistusseadustiku § 168).

Valijal on keelatud  hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia (KOVVS § 45 lg 6). Keelu rikkumine on karistatav rahatrahviga kuni 20 trahviühikut, s.o. kuni 80 eurot (KOVVS § 673). Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Ka rikutud sedeli väljatoomine hääletamisruumist on süütegu.

Hääletaja jaoks on hääletamise salajasus nii õigus kui ka kohustus. Kuna hääletamise salajasuse nõue kaitseb laiemalt valimiste vabadust, ei saa valimisreeglistik lähtuda sellest, et hääle salajasuse nõude järgimine on valikuline või vabatahtlik. Vastasel korral tekib olukord, kus osa valijatest avalikustab oma hääle eesmärgiga mõjutada teisi valijaid sama tegema (Põhiseadus § 60). Hääletamiskabiinis hääletamissedeli fotografeerimine on hääletamissaladuse rikkumine.

Politsei ei menetle kaebusi ja avaldusi valimiste korralduse kohta. Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise.

Politseil on õigus teha keelu rikkumisel ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks. Kuna valimistega seonduvad keelud on lühiajalised, siis tuleb eeldada, et ettekirjutuse tähtajad on võimalikult lühikesed. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib rakendada sunniraha või asendustäitmist. Sunniraha igakordne ülemmäär on 9600 eurot. Sunniraha on võimalik rakendada korduvalt. Asendustäitmise kulud nõutakse sisse keelu rikkujalt. Ettekirjutuse ning haldussunni rakendamine ei välista süüteomenetlust ning süüteovastutust.

Politsei menetleb valimisõiguse rikkumisega seotud süütegusid:

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus:
§ 671.  Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine
 (1) Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 673.  Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine
 (1) Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

Karistusseadustikus:
§ 161.  Valimise ja rahvahääletuse takistamine
 (1) Valimise või rahvahääletuse või selle tulemuste kindlakstegemise või väljakuulutamise takistamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vägivallaga, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

§ 162.  Valimisvabaduse rikkumine
 (1) Inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

§ 163.  Valimise võltsimine
 (1) Valimis- või hääletamisdokumendi rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

§ 165.  Valimispettus
 (1) Mitmekordse hääletamise eest, välja arvatud enda elektrooniliselt antud hääle muutmine, või valimisel või rahvahääletusel osalemise eest ilma hääleõiguseta või teise isiku nimel –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.  
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 166.  Hääletamissaladuse rikkumine
 (1) Valimisel või rahvahääletusel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.          
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2400 eurot.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 167.  Valimisagitatsiooni takistamine
 (1) Valimis- või rahvahääletuseelse seadusliku agitatsiooni takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3600 eurot.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 168.  Ebaseaduslik agitatsioon
 (1) Ebaseadusliku agitatsiooni või ebaseadusliku poliitilise välireklaami tellimise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

Reklaami avalikustaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes reklaami avalikult esitab, edastab, näitab või levitab.

Reklaami tellija on isik, kes reklaami vahetult tellib või kelle huvides reklaam avalikustatakse.


Info KOV2017 valimiste kohta on leitav ka veebiaadressilt: http://www.vvk.ee/kov2017/