Korduma kippuvad küsimused
25.09.2017

Mis kellani võib alaealine väljas olla?
Lastekaitseseaduse § 231 kohaselt ei  või õppetöö perioodil ehk 1. septembrist 31. maini alla 16-aastased  viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades ajavahemikul 23.00 kuni 6.00. Suvisel ajal, 1. juunist 31. augustini kehtib sama keeld südaööst kuni kella 5 hommikul. Seega 16 ja 17 aastased võivad vanemate loal väljas olla nii kaua kui soovivad. Nooremate korral on soovitav vanematega kokku leppida täisealise saatja isik ning vahetada omavahel kontaktandmeid.

Mulle saadeti kiri/sms, kahtlustan, et tegemist on pettusega, mida teha?
Ootamatute kirjade korral kehtib reegel, et mida ahvatlevam või kohutavam on selle sisu, seda suurema tõenäosusega on tegemist pettusega. Sisu ise võib olla loteriivõit, pärandus, üliheade tingimustega laen, super hinnapakkumine müügis olevale autole või ka hoopis röövitud tuttav või midagi muud. Nimekiri ei ole kinnine ja täieneb pidevalt.

Info tõesuse kontrollimiseks on kõige kiirem lahendus googeldada nii saatjat kui firmat. Täpsustusi  küsige mitte saatjalt, vaid võimalusel algallikalt (kui väidetavalt võitsite Nokia firma loteriiga, tuleks uurida Nokia kodulehte – kui seal loterii kohta sõnagi pole, siis on tegemist kindlasti petuskeemiga) või teistelt usaldusväärsetelt asjaga kursis olevatelt isikutelt.

Kahtlust peab äratama ka see, kui hakatakse Teie andmeid küsima. Pettuse eesmärgiks võibki olla vaid nende teadasaamine ja nende abil hiljem uute skeemidega kasu saamine või kahju tekitamine.

Kui aimate, et tegemist on pettusega, kustutage kiri ja blokeerige saatja. Nutitelefon võimaldab numbri blokeerimist, muudel juhtudel tuleb pöörduda oma teenusepakkuja poole. Kui olete alles hiljem mõistnud, et tegemist on pettusega ning olete saanud seeläbi ka kahju, võite esitada politseisse avalduse. Paraku ei ole ka sel puhul  raha tagasisaamine kindel, kuna maailmas on palju riike, kust kurjategijaid välja ei anta ja menetluse jaoks olulisi andmeid ei väljastata.

Kas alaealisel peab olema mopeediga sõitmiseks AM juhtimisõigus?
AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei pea omama ainult enne 01.01.1993 sündinud inimesed. Samuti pole AM kategooria vajalik juhul, kui juhil on mõne muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus juba olemas. Seega, kõikidel muudel juhtudel peab mopeediga sõitmiseks olema AM-kategooria juhtimisõigus. (Liiklusseaduse § 94 lg 2). Vastavalt Liiklusseaduse § 103 lg 1 p 1 antakse vastav juhtimisõigus vähemalt 14 aastasele isikule.

Sõber unustas oma Facebooki konto lahti ja mina kirjutasin sinna tobedusi, kas mind saab vastutusele võtta?
Jah saab, kuna Teil puudub õigus selle konto kasutamiseks. Nähes lahtiste uste ja töötava mootoriga võõrast sõidukit, ei teki ju mõtet, et näe auto on mulle kasutamiseks valmis pandud? Või möödudes naabri korteri paokile jäetud uksest ei teki mõtet – oh kolin sisse ja hakkan elama. Tehes tema nime alt postitusi teiste inimeste kontodele, esinete Te teise inimesena ja panete sellega toime identiteedivarguse.

Leidsin konto/kuulutuse, mis kasutab minu nime, kahtlustan identiteedivargust, mis teha?
Isiku nimi ei pruugi olla ainulaadne, Teil võib olla nimekaim nii Eestis kui ka mõnes välisriigis. Seega on oluline, et lisaks nimele kattuks Teie isikuga veel tunnuseid. Mitmete tunnuste korral võite esitada avalduse politseile. Kui neid tunnuseid on vähe, küsige veebikonstaablitelt üle, kas selle info põhjal on võimalik ka kedagi vastutusele võtta. Tegemist võib olla teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise ehk karistusseadustiku § 1572 rikkumisega, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Mida teha, kui keegi levitab minu kohta valeinformatsiooni, laimu?
Oma hea nime  ja au kaitseks võite pöörduda hagiga tsiviilkohtu poole. Kui soovite tekkinud olukorda rahumeelsemalt lahendada, siis kõigepealt pöörduge inimese poole, kes Teie kohta väärinfot levitab ning paluge info eemaldada (postitus, artikkel, foto jms). Kui inimene ei reageeri, pöörduge sama sooviga internetiportaali moderaatori poole . Kui ka see tegevus ei toonud tulemust,  kirjutage oma murest veebikonstaablile. Kui veebikonstaabli sekkumisest ei ole kasu ja väärinfo on ikka avalikult kõikidele kättesaadav, pöörduge oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Naabrid on väga lärmakad ja kuulavad pidevalt muusikat, kuidas käituda?
Esiteks tuleks naabritele teada anda, et Teid nende tekitatud lärm häirib. Kui probleem ei ikkagi lahene,  helistage 110 ning olukorda tuleb lahendama politseipatrull. Kui patrull lahkub ja muusika keeratakse ikkagi valjuks, tuleb uuesti helistada 110. Lähtuvalt karistusseadustiku § 262 võidakse avaliku korra rikkujatele määrata kuni 400euro suurune rahatrahv. Sellise olukorra kordumisel võiksite kirjutada avalduse piirkonnakonstaablile, kes tuginedes ka eelmiste rikkumiste korral koostatud väärteokaristustele, saab pöörduda kohtusse ning küsida pidevale avaliku korra rikkujale arestipäevi. Kohtunik saab neid määrata kuni 30 päeva ulatuses.

Kuhu pöörduda, kui naabri koer haugub ja ulub pidevalt?
Esiteks võib alati ise naabrile teada anda, et see tõsiselt Teid häirib. Saate soovitada ka haukumisvastaste rihmade kasutamist (paljudele koertele need mõjuvad). Kui olukord ei parane, võite teha vastavalt elukohale kas siis avalduse politseile või Tallinna korral munitsipaalpolitseile.

Kas alaealine võib omada kinnist alkoholipudelit ja sigaretipakki?
Ei või, kuna seaduse mõttes ei ole oluline, kas see pakk või purk on lahtine või kinnine. Seda keelavad nii alkoholiseadus kui tubakaseadus, ainus vahe on selles, et alkoholi omamise eest ei näe seadus ette karistust. Kui alaealine omab sigaretipakki, saab teda karistada kuni 40 euro suuruse rahatrahviga. Kui alaealine omab alkohoolset jooki, siis tegeliku karistuse määrab lapsele ikkagi lapsevanem, kes peab sellele lapse alkohoolsele joogile või sigaretipakile politseijaoskonda järele tulema.

Kas ma saan suitsetamise eest trahvi, kui ma olen 12 aastane?
Nooremaid kui 14-aastaseid loetakse süüvõimetuteks ja nende õigusrikkumistega seotud materjalid edastab politsei alaealiste komisjonile, kus otsustatakse, milline mõjutusvahend noorele kõige paremini sobiks, et ta edaspidi sarnaseid tegusid enam toime ei paneks. Valida on üheksa erineva variandi vahel (Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 3): hoiatus, koolikorralduslik mõjutusvahend, vestlusele suunamine (psühholoogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde), lepitamine, kohustus elada kellegi juures (vanem, kasuvanem, asenduskodu), üldkasulik töö, käendus, noorte- sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuurides osalemine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.

Mis juhtub, kui ma jätan politsei poolt tehtud trahvi maksmata?
Kui rahatrahv ei ole tasutud otsuses määratud kuupäevaks, siis saadetakse see edasi kohtutäiturile, kes maksmata jäetud trahvi enda menetlusse võtmisel lisab sellele ka automaatselt kohtutäituri teenustasu. Seejärel selgitab kohtutäitur välja, kas isikul on sissetulek, töökoht, vara jne. Kui isikul on arvel raha, saab kohtutäitur selle tema arvelt ära võtta. Kui ei ole, siis võidakse koostada graafik trahvi osade kaupa maksmiseks. Kui täitemenetluses aasta jooksul isikult trahviraha ei saa, isikul vara puudub ja puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, siis saadab sissenõudja maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Kas elatisrahade mittemaksmise teemaga saab politseisse pöörduda?
Jah, saab küll. Kui kohtu poolt on määratud igakuine elatisraha ja seda kohust ei täideta, siis rikutakse sellega karistusseadustiku § 169, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kui kohus elatusraha määranud ei ole, tuleb esiteks pöörduda siiski kohtusse. Omavaheliste kokkulepete mittetäitmine antud paragrahviga reguleeritud ei ole.

Minu tuttava käes on mitu pilti, millel ma olen alasti ja ta lubab need saata minu tööandjale, kui ma ei maksa talle 1000 eurot. Mida ma tegema pean?
Kui keegi nõuab raha või muud varalist kasu selle eest, et jätab avalikustamata häbistavaid andmeid, siis see on väljapressimine, mis on karistusseadustiku § 214 järgi kuritegu. Kui teete avalduse politseile, siis lisage sinna juurde kõik kirjavahetused, sõnumid ja materjalid, mis sellega on seotud.

Kardan linnas ringi liikuda, kuna minu ekselukaaslane lubas mind linnas nähes invaliidiks peksta. Kuhu ma peaksin pöörduma?
Kui ähvardatakse  kedagi tappa, talle tervisevigastusi tekitada, siis see kvalifitseerub ka karistusseadustiku § 120 järgi ähvardusena, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kui teete avalduse politseile, siis lisage sinna juurde kõik kirjavahetused, sõnumid ja materjalid, mis sellega on seotud.

Üks inimene avaldab oma kodulehel kelmide ja petiste nimesid koos nende elukohtade ja kontonumbritega. Kas see on keelatud?
Reegel on selline, et kui keegi näeb, et tema andmeid kuskil ilma tema loata avalikustatakse, siis on tal õigus pöörduda isikuandmete kaitse seaduse § 22 järgi andmekaitse inspektsiooni või kohtu poole. Isik, kes neid avaldab, peab arvestama sellega, et teda võidakse selle eest kohtusse kaevata.

Olen saanud petta, kuna maksin internetis eraisikule kauba eest, kuid pole seda kätte saanud. Mida teha?
Esiteks tuleb Teil püüda saada kontakti selle asja müüjaga. Võimalik, et isikul on tulnud ette midagi ootamatut ja ta pole saanud pakki postitada. Kui see ei anna tulemust, tuleks pöörduda avaldusega politseisse, kuna sel juhul võib olla tegemist kelmusega karistusseadustiku § 209 järgi. Avaldusele tuleb juurde lisada kõik asjaga seonduv (kirjavahetus, väljavõte rahaülekandest jne).

Kasulikku lugemist: