Riskianalüüs

Analüüsitud sündmused

Politseisündmuse riskianalüüsis analüüsiti järgmiste sündmuste toimumise tõenäosust ja raskusastet:

  • põgenike massiline sisseränne
  • äkkrünnak
  • massiline korratus
  • tulekahju reisilaeval
  • merereostus

Nimetatud sündmuseid analüüsiti põhjusel, et need on kõige raskemate mõjudega sündmused PPA vastutusalas, mis võivad Eesti tingimustes edasi areneda hädaolukorraks. Riskianalüüsis analüüsiti milline on nende sündmuste toimumise tõenäosus Eestis, millised on nende tõenäolised stsenaariumid ja mõjud ning kas PPA-l on võimekust nende lahendamiseks.

Vaatamata asjaolule, et muid sündmuseid riskianalüüsis ei käsitletud, on PPA lisaks eelnimetatutele valmis reageerima ka muudele, väiksemate mõjudega sündmustele (nt kadunud inimeste otsimine, pantvang, merepääste, muud vägivallasündmused jne), milleks PPA-l on olemas vajaliku väljaõppega inimesed ja tegevusjuhised.

Loe riskiankeeti.

Põgenike massiline sisseränne

Rändesurve Euroopale on jätkuvalt suur. Selle peamisteks põhjusteks on sõjad ning majanduslikud probleemid Aafrikas ja Aasias ning ei ole näha, et need lähitulevikus laheneksid ja rändesurve Euroopale oluliselt väheneks.

Vaatamata rändesurvele Euroopas ei ole Eesti sisserände sihtriik ning ei ole alust arvata, et võiks selleks lähitulevikus saada. Selle põhjuseks on asjaolu, et Eestis puudub põgenike suur kaasmaalaste kogukond ning nende jaoks atraktiivsed sotsiaalsed garantiid. Sellest tulenevalt ei ole tõenäoline, et Eestisse hakkaks lähiaastatel massiliselt põgenikke saabuma.

Eesti puhul on ohuks üksikisikute või väikeste gruppide ebaseaduslik sisenemine üle Venemaa või Läti piiri eesmärgiga liikuda edasi Lääne- või Põhja-Euroopa suunal. Sellisel sündmusel puudub küll otsene mõju elanikele, kuid selle tagajärjed asutustele võivad olla rasked, sest sündmuse lahendamisele kaasatakse mitmed asutused ning tegevused on pikaajalised (menetlustoimingud elamisloa või välja saatmise otsustamiseks), mis võib mõjutada asutuste igapäevast toimimist.

Äkkrünnak

Äkkrünnakute toimumise oht Euroopas on jätkuvalt suur. Selle põhjuseks on äärmusrühmituste üleskutsed, nende ridades võidelnud inimeste naasmine Euroopasse ja inimeste radikaliseerumine. Sellest tulenevalt ei ole ette näha, et selliste rünnakute arv võiks lähiajal väheneda. Pigem võib arvata, et rünnakute korraldajad otsivad uusi meetodeid nende korraldamiseks, sh võimalikult lihtsaid (nt rünnak külmrelvaga avalikus kohas) või võimalikult raskete tagajärgedega (nt rünnak erinevate vahenditega rahvarohkel avalikul üritusel või muus rahvarohkes kohas).

Eestis on äkkrünnakute oht hetkel madal. Selle põhjuseks on asjaolu, et Eesti ei ole äärmusrühmituste jaoks atraktiivne sihtriik ning radikaliseerumine ei ole leidnud kandepinda. Samas ei saa äkkrünnaku toimumist Eestis välistada. Selle näiteks on 2011. aastal Kaitseministeeriumis toimunud tulistamine. Sündmuse toimumisel on elanikele rasked mõjud, sest see võib põhjustada mitmeid hukkunuid ja kannatanuid.

Massiline korratus

Maailmas on erinevatel põhjustel aset leidnud ulatuslikke massilisi korratusi. Peamiselt on nende põhjustajateks olnud äärmuslased või neid koondavad organisatsioonid. Sageli toimuvad sellised korratused oluliste tippkohtumiste või ürituste ajal (nt G20, Euroopa Keskpanga uue hoone avamine, olulised jalgpallimängud vms). Massilised korratused võivad aset leida ka asümmeetriliste tegevuste tõttu (nt sündmused Ida-Ukrainas).

Eestis ei ole klassikaline äärmuslus leidnud olulist kandepinda ning ei põhjusta hetkel ohtu korratuste toimumiseks. Samas on Eestis siiski mõned massilised korratused toimunud (nt 2003. aaasta korratused USA saatkonna juures, 2004. aasta monumendi eemaldamine Lihulas), millest ühe puhul võidi sündmuste eskaleerimiseks kasutada asümmeetrilisi tegevusi (2007. aastal toimunud rahutused Tallinnas ja Ida-Virumaal). Sellest tulenevalt on oht massiliste korratuste toimumiseks küll väike, kuid nende toimumist ei saa välistada. Sündmuse toimumisel on selle mõjud elanikele väga suured, sest rüüstamistega tekitatakse asutustele ja isikutele suur varaline kahju ning vägivalla tõttu võib tekkida palju kannatanuid ning ühiskond lõheneda.

Laevatulekahju reisilaeval

Laevatulekahjusid reisilaevadel esineb üle maailma küllaltki sageli ning on enamasti põhjustatud laeva või sellel viibivate sõidukite tehnilistest riketest. Enamasti suudavad meeskonnad need kiiresti kustutada ning üldjuhul raskeid tagajärgi ei kaasne. Samas ei saa välistada tulekahju toimumist kohas, kus see kiiresti suureneb ja edasi levib (nt reisilaeva autotekil, kus viibib palju erinevas seisukorras ja kaupa sisaldavaid sõidukeid).

Reisilaevade liiklus Eesti merealal on tihe ja laevade arv suur. Sellest tulenevalt on sellise sündmuse toimumise oht Eesti majandusvööndis keskmine. Riski leevendavaks asjaoluks on enamasti suhteliselt uute laevade kasutamine laevaettevõtete poolt.

Sündmuse toimumisel võivad selle mõjud reisijatele olla väga suured, sest tulekahju kustutamise ja inimeste evakueerimise võimalused on piiratud, mistõttu võib tekkida palju kannatanuid. Lisaks on sündmuse lahendamine keeruline, sest merele reageerimine on aeglane ning suure tõenäosusega sõltume välisabist.

Merereostus

Soome lahel, Tallinna ja Helsingi vahel toimub väga tihe laevaliiklus ning seal ristuvad reisilaevade ja naftatankerite liikumisteed. Lisaks tihedale laevaliiklusele valitsevad Läänemerel sageli ka keerulised ilmastikuolud. Seetõttu on tiheda liikluse, keeruliste ilmastikuolude ja täiendavate faktorite (nt tehniline rike, navigatsioonisüsteemi häire, inimlik lohakus) koosmõjul oht reisilaeva ja naftatankeri kokkupõrkeks. Riski leevendamiseks rakendatakse küll erinevaid meetmeid (nt Vessel Trafic Service (VTS) ja PPA merevalvekeskus jälgivad ja vajadusel suunavad Eesti merealal toimuvat laevaliiklust), kuid kokkupõrke oht on keskmine. Sündmuse toimumisel võivad selle mõjud reisijatele ja keskkonnale olla väga suured, sest inimesed võivad saada vigastada ning tekib ulatuslik keskkonnareostus merel, mis võib liikuda ka rannikule. Sarnaselt laevatulekahjule on sündmuse lahendamine keeruline, sest reageerimine merel on aeglane ning suure tõenäosusega sõltume välisabist.