Schengeni piirikontroll

Millal kogutakse andmeid piiriületuse kohta?

Schengeni leppe (14. juuni 1985) ja konventsiooni (19. juuni 1990) sõlmimise tulemusena on Schengeniga ühinenud riigid loonud ühtse viisaruumi ning tihendanud riikidevahelist koostööd.

Üheks Schengeni läbivaks põhimõtteks on isikute vaba liikumine. Sellest tulenevalt ei toimu Schengeni sisepiiridel piirikontrolli – piirikontroll toimub vaid Schengeni ruumi välispiiridel. Lisaks nõutakse Schengeni alale sisenemiseks osadelt välismaalastelt viisat.

Täiendavalt saab infot või selgitusi

Schengeni infosüsteem

Schengeni ruumis aitab avalikku korda ja julgeolekut ning isikute vaba liikumist tagada muu hulgas Schengeni infosüsteem (SIS). See on ühtne andmebaas Schengeni riikide pädevatele piirivalve-, rände-, politsei-, tolli-, julgeoleku- ja õigusasutustele, kes sisestavad sellesse ja otsivad sellest hoiatusteateid. Hoiatusteade sisaldab andmeid, mille kogumine ja vahetamine aitab välja selgitada isikute ja esemete asukoha, kes ohustavad või võivad ohustada turvalisust liikmesriikide territooriumil.

Eesti andmed Schengeni infosüsteemis

Eestis vastutab Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest Politsei- ja Piirivalveamet, kelle kaudu toimub ka andmete sisestamine infosüsteemi. Selleks on loodud Schengeni infosüsteemi riiklik register. Lisaks Eesti sisestatud andmetele on meile kättesaadavad ka teiste riikide sisestatud andmed.

Tõenäoliselt ei ole sinu kohta andmeid Schengeni infosüsteemis, kui sa ei ole toime pannud õigusrikkumisi või viibinud Schengeni alal pärast viibimisaluse lõppemist (vt täpsemalt meie veebilehel Küsimusi piiriületuse, sh riiki saabumise ja riigis viibimise seaduslike aluste kohta).

Minu andmed Schengeni infosüsteemis

Igaühel, hoolimata kodakondsusest, on õigus saada kinnitus, kas tema enda kohta on andmeid Schengeni infosüsteemis ning tutvuda isikuandmete ja teabega nende töötlemise kohta. Samuti on õigus taotleda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud ebaõigete andmete parandamist või kui leitakse, et isikuandmete kasutamiseks ei ole (enam) seaduslikku alust, nõuda nende andmete kustutamist.

Eestis saab isik tutvuda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud andmetega pöördudes ise või seadusliku esindaja kaudu

  • Politsei- ja Piirivalveametisse (e-posti aadressil ... või Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn. Failide turvaliseks edastamiseks e-postiga palume need krüpteerida, kasutades selleks sertifikaati „Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 70008747“) või
  • Andmekaitse Inspektsiooni (e-posti aadressil ...).

Kui tead, et sinu suhtes kohta võib olla kehtiv sissesõidukeeld Eestisse, on sul võimalik esitada vastav päring Siseministeeriumi veebilehel.

Kui sul on olnud seos mõne riigi õiguskaitseasutusega, siis soovitame esitada taotlus iseenda andmetega tutvumiseks kohe vastava riigi õiguskaitseasutusele, ilma Politsei- ja Piirivalveameti vahenduseta. Kui oled esitanud taotluse meile, aga andmed on infosüsteemi esitanud teine Schengeni infosüsteemiga ühinenud riik, peame igal juhul enne andmete väljastamist küsima vastava riigi Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest vastutava asutuse seisukohta.

Minu andmed Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis

Schengeni ruumis aitab viisapoliitikat rakendada viisainfosüsteem (VIS), mis ühendab Schengeni riikide konsulaarasutused ja välispiiril asuvad piiriületuspunktid keskse andmebaasiga ning võimaldab teabevahetust. Eestis vastutab Politsei- ja Piirivalveamet viisaregistri eest, mille kaudu teevad pädevad asutused päringuid viisainfosüsteemi.

Igaühel on õigus saada kinnitus, kas tema enda kohta on andmeid viisainfosüsteemis ning tutvuda isikuandmete ja teabega nende töötlemise kohta. Samuti on õigus taotleda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud ebaõigete andmete parandamist või kui leitakse, et isikuandmete kasutamiseks ei ole (enam) seaduslikku alust, nõuda nende andmete kustutamist.

Eestis saab isik tutvuda iseenda kohta käivate ja infosüsteemi sisestatud andmetega pöördudes ise või seadusliku esindaja kaudu

  • Politsei- ja Piirivalveametisse (e-posti aadressil ... või Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn. Failide turvaliseks edastamiseks e-postiga palume need krüpteerida, kasutades selleks sertifikaati „Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 70008747“) või
  • Andmekaitse Inspektsiooni (e-posti aadressil ...).

Samuti on Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet õigustatud väljastama viisainfosüsteemi kantud andmeid.

Kui esitad taotluse Schengeni (C-liiki) viisa kohta, on sellele pädev vastama Välisministeerium.

Kui taotlus puudutab piiril välja antud C-liiki viisat, saame väljastada viisaregistri või viisainfosüsteemi andmeid.

Kui taotled andmeid pika-ajalise (D-liiki) viisa kohta, siis saame väljastada andmeid viisaregistrist.

Taotlus Politsei- ja Piirivalveametile Schengeni infosüsteemi või viisainfosüsteemi andmete kohta

Taotlus peab olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Aktsepteerime Eesti digi-ID või Euroopa Liidu usaldusnimekirjas olevate teenusepakkujate digiallkirju. Kui ei ole võimalik taotlust digitaalselt allkirjastada, siis palume pöörduda taotluse esitamiseks lähimasse politseijaoskonda, teenindussaali või piiripunkti. Isikut tõendava dokumendi koopia, kus on nähtav isiku foto, võib taotlusele lisada, ent kolmanda riigi kodanikku puudutavale taotlusele palume selle juurde lisada.

Taotluses on vaja märkida isiku nimi, sünniaeg ning muu info, mis aitab isikut, kelle andmetega tutvumist taotletakse, tuvastada ning taotlust lahendada. Näiteks, kõnealused andmed sisestanud asutus, andmete liik, info selle kohta, kus ja kuidas andmete omanik andmetest SIS-is teada sai või milliste andmete kustutamist või parandamist taotletakse.

Dokumendid

Muus kui eesti, inglise või vene keeles esitatud taotluse võtame vastu vastavalt võimalusele.

Lisaks esitatud taotlusele võime paluda taotlejalt täiendavat teavet, sest enne isikuandmete väljastamist peame olema veendunud isikusamasuses. Näiteks võime leida, et isikut tõendava dokumendi koopia kaudu ei ole meil tõsikindlalt võimalik tuvastada, et taotluse esitaja on sama isik, kelle isikuandmetega tutvumist või kelle isikuandmete parandamist või kustutamist taotleja soovib.

Me keeldume taotlust täitmast või piirame isikuandmete väljastamist põhjendatud juhul üksnes seaduses toodud alustel, kui see võib näiteks:

  • kahjustada teise isiku õigusi või vabadusi
  • ohustada riigi julgeolekut
  • takistada avaliku korra kaitsmist
  • takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist.

Vastuse anname eesti või inglise keeles 30 päeva jooksul elektrooniliselt, kui olete esitanud taotluse elektrooniliselt ega taotle teisiti. Isikuandmete väljastamisel võimalusel krüpteerime vastuse teile, kui te ei taotle teisiti. Kui meil ei ole võimalik selle aja jooksul vastata, teavitame sellest ja pikendame vastamise tähtaega kuni 90 päevani.

Enne vastamist konsulteerime vajaduse korral Andmekaitse Inspektsiooniga. Näiteks ka juhul, kui te olete esitanud samaaegselt taotluse nii Politsei- ja Piirivalveametile kui ka Andmekaitse Inspektsioonile.

Kui sa ei ole rahul Politsei- ja Piirivalveameti vastusega, on sul õigus esitada Andmekaitse Inspektsioonile kaebus või pöörduda halduskohtu poole.

Andmekaitsetingimused

Vastutava töötlejana peab Politsei- ja Piirivalveamet tagama, et isikuandmete töötlemine Schengeni infosüsteemi riiklikus registris ja viisaregistris on kooskõlas kehtivate nõuetega. Politsei- ja Piirivalveameti andmekaitsetingimustest saab täpsemalt tutvuda meie veebilehel või võttes ühendust andmekaitsespetsialist Jenny Jakobsoniga e-posti aadressil ... või telefonil 612 3680.

Täpsemad andmekaitsenõuded Schengeni infosüsteemi andmete kasutamisele tulenevad Eestile:

Täpsemad andmekaitsenõuded viisainfosüsteemi andmete kasutamisele tulenevad Eestile:


Järelevalve

Eestis kontrollib Schengeni infosüsteemi andmete sisestamist ja infosüsteemis andmete kasutamist ning viisainfosüsteemi kasutamist Andmekaitse Inspektsioon.