Sõrmejäljed isikut tõendavates dokumentides
26.09.2017

Mis on biomeetria?
Biomeetria all mõistetakse isiku tuvastamise meetodit, mis kasutab isikule ainuomaseid tunnuseid nagu sõrmejälgi, häält, silmaiiriseid, käekirja jms.

Mis on biomeetriline dokument?
Biomeetriline dokument on isikut tõendav dokument, mis sisaldab kontaktivaba kiipi, kuhu on salvestatud dokumendi kasutaja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, kodakondsus) ja biomeetrilised andmed (näokujutis, sõrmejäljed).

Millistesse dokumentidesse sõrmejälgi kantakse?
Alates 2009. aasta juunist kantakse sõrmejäljekujutisi Eesti Vabariigi reisidokumentidesse (Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, välismaalase pass, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus, ajutine reisidokument ja pagulase reisidokument) ning alates 2011. aasta jaanuarist lisaks Eesti Vabariigi poolt väljaantavatesse elamisloakaartidesse.

Isikutunnistust, elamisloakaarti, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, meremehe teenistusraamatut, meresõidutunnistust, ajutist reisidokumenti ja pagulase reisidokumenti annab välja Politsei- ja Piirivalveamet. Diplomaatilist passi annab välja Välisministeerium.

Miks sõrmejälgi võetakse?
Sõrmejälgi kasutatakse inimese tuvastamisel ühe biomeetrilise tunnusena. Sõrmejäljebiomeetria on üks kindlamaid isikutuvastusmeetodeid, kuna kahte samasugust sõrmejälge ei ole.

Sõrmejäljed on unikaalsed, seega võimaldab sõrmejäljekujutiste kandmine dokumenti luua kindlama seose dokumendi ja selle kasutaja vahel, vähendab dokumendi väärkasutamise ja võltsimise võimalusi, vähendab identiteedi vargusi, parandab isikusamasuse kontrollimise kvaliteeti piiriületusel ja isikut tõendava dokumendi väljaandmisel.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriigina lähtub Eesti Vabariik isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel liikmesriikidele kehtestatud nõuetest EL Nõukogu 24. mai 2009 määrusest nr 444/2009/EÜ ning 18. aprilli 2008 määrusest nr 308/2008/EÜ, mille kohaselt rakendatakse reisidokumentides (passides) ja elamisloakaartidel näo- ja sõrmejäljebiomeetria. Määruste rakendamine on kõigile EL liikmesriikidele kohustuslik.

Kuidas sõrmejälgi võetakse?
Biomeetrilise dokumendi taotlemisel võetakse taotleja kahe sõrmejälje kujutisi, reeglina mõlema nimetissõrme jälg. Kui nimetissõrme jälge ei ole võimalik võtta, siis võetakse sõrmejälg muult sõrmelt, va väikestelt sõrmedelt. Teenindaja juhendab dokumenditaotlejat sõrmejälje andmise ajal.

Kas sõrmejälje andmise juures on kehtestatud mingi vanuseline piirang?

  • Reisidokumendi taotlemisel võetakse sõrmejäljed alates 12-ndast eluaastast;
  • elamisloakaardi, elamisloa või elamisõiguse taotlemisel võetakse sõrmejäljed alates 6-ndast eluaastast.


Kui sõrmejälgi pole võimalik võtta?
Kui sõrmejälgi ei ole võimalik võtta:

  • ajutiselt taotleja tervisliku seisundi tõttu, siis väljastatakse kuni 12-kuulise kehtivusajaga sõrmejälgedeta dokument. Tervisliku seisundi kohta tuleb esitada vastav arstitõend.
  • püsivalt taotleja tervisliku seisundi tõttu, siis väljastatakse sõrmejälgedeta maksimaalse kehtivusajaga (so 5 aastaks) dokument. Sõrmejälgede andmise püsivat võimatust tuleb vajadusel tõendada.


Kas dokumendi taotlemise kord jääb samaks?
Seoses sõrmejälgede võtmisega muutub osaliselt passi ja elamisloakaardi taotlemise kord. Sõrmejäljekujutiste andmiseks peab taotleja isiklikult pöörduma PPA teenindusse või Eesti Vabariigi välisesindusse. Kui inimene taotleb korraga nii isikutunnistust (ID-kaarti) kui ka passi, peab taotleja samuti pöörduma isiklikult teenindusse.

Biomeetrilise dokumendi taotlemine posti või e-posti teel on võimalik ainult juhtudel, kui:

  • taotletakse korduv reisidokumenti alla 12-aastasele lapsele, kui temale või tema seaduslikule esindajale oli Eesti Vabariigi poolt varem välja antud isikut tõendav dokument;
  • taotletakse korduvat elamisloakaarti alla 6-aastasele lapsele, kui temale või tema seaduslikule esindajale oli Eesti Vabariigi poolt varem välja antud isikut tõendav dokument,
  • viimasest sõrmejälgede võtmisest biomeetrilise dokumendi taotlemisel on möödunud vähem kui 5 aastat ja sõrmes, mille kujutis on kehtivasse dokumenti kantud, ei ole toimunud muutust.
  • viimasel biomeetrilise dokumendi taotlemisel tuvastati sõrmejälgede andmise püsiv võimatus.


Mis saab siis, kui dokumendi taotlejal ei ole võimalik teenindusse tulla?

Põhjendatud vajaduse korral võtab erandjuhtudel Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindaja või Eesti Vabariigi välisesinduse töötaja biomeetrilise dokumendi taotluse vastu taotleja viibimiskohas.
Sellisteks erandjuhtudeks on:

  • dokumendi taotleja tervislik seisund, mis ei võimalda tal isiklikult taotlust esitama tulla (esitada sellekohane tõend);
  • dokumendi taotleja viibimine kinnipidamisasutuses.