Avalehe pilt
Merereostusest teatamine
23.02.2017

Märgates merereostust anna sellest võimalikult kiiresti teada merevalvekeskusele.

Merevalvekeskuse kontaktid:
Joint Rescue Coordination Centre (JRCC TALLINN)
Süsta 15
EE-11712 Tallinn
Tel: +372 619 1224 (24 hrs)
Fax: +372 692 2501
E-mail: jrcc@politsei.ee
Inmarsat-C: 581 492480040

Merereostus on käesolevas  tähenduses laevadelt pärinev nafta- või naftasaaduste reostus  merel, mille tagajärjel kahjustub merekeskkond ning majanduslikud tagajärjed on rasked ja pikaajalised. Merereostust käsitletakse ulatuslikuna ning ühtlasi hädaolukorrana alates 10 tonnist.

Eesti vastutusalas (sisemerest majandusvööndi välispiirini ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel) on merereostuse lokaliseerimise, likvideerimise ja seire eest vastutav Politsei- ja Piirivalveamet.  (VV määrus nr 237 „Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel merereostuse avastamise ja likvideerimise  kord“).

Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamist juhib PPA tema koosseisu kuuluvate struktuuriüksuste kaudu (merevalvekeskus - JRCC Tallinn).

Reostaja avastamise ja vastutusele võtmise ning looduskeskkonnale tekitatud kahju hindamise kohustus on Keskkonnainspektsioonil (Keskkonnaministeeriumi haldusala).    

Merereostustõrje eesmärk
Tõrjetööde eesmärgiks on ulatusliku merereostuse tagajärgede minimeerimine, piirates ja lokaliseerides naftareostuse levikut ja seda merest korjates. Kuna naftareostuse korje on tulemuslikem õnnetuse-järgse ööpäeva jooksul, tuleb reostustõrjeressursid (laevad, tehnika ja tehnikat käitav personal) koondada õnnetuspaigale võimalikult kiiresti. Mida tõhusam on naftareostuse korje merekeskkonnas koheselt peale õnnetuse toimumist, seda vähem triivib seda rannikule, kust korje on kordades kulukam ja naftareostuse keskkonnamõju kahjulikum. Vajadus tõhusaks reostuse korjeks avamerel on seda suurem, mida liigendatum ja haavatavam on rannik, kuhu on oodata reostuse kaldaletriivi.

Merereostusteate allikateks võivad olla:

  • PPA üksused,
  • EL satelliitinformatsioonisüsteem,
  • naaberriikide valvekeskused
  • eeldatavas sündmuspaigas viibijad/pealtnägijad, otsesed või vahendatud (Häirekeskus) teated