Petliku anonüümsuse tõttu satub üha rohkem inimesi küberkiusamise või -ahistamise ohvriks
06.02.2018


Vastutustundetu käitumine internetis võib kaasa tuua ebameeldivusi, mis võivad jätta soovimatu jälje terveks eluks. Üha enam langevad seksuaalkuriteo ohvriks noored, kes endast erootilisi või pornograafilise sisuga pilte ja videosid jagavad. Kuriteo ohvriks langemise vältimiseks peab hoolitsema elementaarse küberhügieeni eest.

„Inimesed tunnevad end internetis toimetades anonüümsena, mistõttu suheldakse avatumalt ja enese kohta jagatakse avameelselt infot. See on üdini petlik, sest tegelikult jääb igast sõnumist, pildist või teost veebis jälg," ütles PPA veebikonstaabel Maarja Punak. „Arvuti taga istudes sa ei näe, kes on teisel pool ekraani, mistõttu ei saa päris kindel olla, kes vestluses osaleb. Eriti tasuks valvas olla internetituttavatega, kellega sa pole väljaspool virtuaalmaailma kohtunud. Teisel pool ekraani võib halvemal juhul olla kurjategija,“ selgitas Punak.

Veebikonstaablitega võtavad igapäevaselt ühendust laimavate sõnumite, ahistamise, väljapressimise või endast intiimsete piltide ja videote levitamise ohvriks langenud inimesed. Nende seas on üha enam alg- või põhikooliealisi lapsi ning noori, kes omavahel üksteiselt saadud intiimset materjali naljana või kättemaksuks levitavad. Punaku sõnul on need levinumad veebikiusamise või seksuaalkuriteo ohvriks sattumise viisid.

 „Lähedased inimesed on jaganud üksteisega oma kontode paroole ning tüli või lahkumineku tagajärjel häkitakse teise kontosse, jälgitakse privaatseid vestlusi või postitatakse sõnumeid sotsiaalvõrgustikus. Nii rikutakse olemasolevaid tutvusi või tõmmatakse kriips peale eesootavale töövestlusele uuel ametikohal,“ tõi veebikonstaabel näiteid.

Küberturvalisus sõltub iga arvuti- ja nutiseadme kasutaja teadlikkusest ja oskustest virtuaalmaailmas ohte tajuda sarnaselt füüsilisele maailmale. „Nii nagu kodust lahkudes lukustame enda järel ukse või enne sõiduteele astumist vaatame paremale ja vasakule, niisamuti tuleb iga oma liigutus läbi mõelda  kübermaailmas. Kõige lihtsam viis ennast küberkurjategijate ja -kiusajate eest kaitsta on kasutada turvalisi paroole ja hoida oma isiklikke andmeid. Samuti tuleb vältida tundmatute veebilehtede külastamist ja e-postiga saadetud linkide ja manuste avamist, kuna sellega võib kaasneda oht kasutaja- ja krediitkaardi info sisestamiseks õngitsuslehele või arvuti nakatumine pahavaraga, mis arvutis olevad andmed krüpteerida võib,“ ütles RIA infoturbe ekspert Sille Laks ning lisas, et nimetatud õngitsus- ja pahavara sisaldavaid kirju registreerib RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) kuni paarkümmend kuus.

2016. aastal läbi viidud „Targalt internetis“ uuringute järgi on iga neljas õpilane kogenud küberkiusamist ja kuuendik tunnistas, et on ise internetis kedagi kiusanud. Pisut üle neljandiku õpilastest nentis, et temal endal või mõnel tuttaval on ette tulnud mõni internetiohutusega seotud probleem.

Turvalise netikäitumise põhireeglid:

  • Kasuta erinevates keskkondades erinevaid tugevaid paroole
  • Uuenda oma paroole regulaarselt ja ära jaga neid teistega
  • Ära avalikusta oma isiklikke andmeid
  • Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid
  • Ära aktsepteeri tundmatute kasutajate sõbrakutseid
  • Ära jaga endast paljastavaid pilte või videosid võõrastele või juhututtavatele
  • Vaata üle oma sotsiaalmeedia profiili seaded ning veendu et Su seinal olevad postitused on nähtavad ainult sõbralisti liikmetele
  • Avalikust arvutist ja nutiseadmest (näiteks telefoniesindused) logi pärast kasutamist alati välja
  • Uuenda oma arvuti ja nutiseadmete tarkvara
  • Paigalda oma arvutisse ja nutitelefoni viirusetõrje
  • Tee oma andmetest regulaarselt tagavarakoopiaid


Marie Aava
PPA pressiesindaja
5309 3111

Helen Uldrich
RIA kommunikatsioonijuht
51 65258

 
Tagasi