Valimised 2021

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste nädal algab esmaspäeval 11. oktoobril, koosneb kuuest eelhääletamise päevast ning lõpeb pühapäeval, valimispäeval 17. oktoobril 2021. aastal. Valija ei ole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga. Valija saab oma valimisringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda. Eelhääletamise perioodil on võimalik oma hääl anda kas elektrooniliselt või hääletada pabersedeliga jaoskonnas. Pühapäeval saab hääletada üksnes pabersedeliga, kusjuures saab pabersedeliga hääletades oma e-hääle tühistada.

Poliitilise välireklaami keeld valimisseadustes (sh Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses) on tunnistatud kehtetuks. Seega on poliitiline välireklaam lubatud kogu valimisnädala ajal. Lubatud on avalikus ruumis poliitilise üleskutsega plakatid, postrid, hoonetel, rajatistel, reklaamitahvlitel, akendel, sõidukitel, riietel vms. Siiski ei saa poliitilist välireklaami nagu muudki välireklaami paigaldada mistahes kohta, mis ei ole mõeldud reklaamikandjaks (nt liikluskorraldusvahendile või selle toele vms). Lubatud on jagada poliitilise sisuga meeneid, postreid. Jagamisel tuleb aga lähtuda isiku nõusolekust seda vastu võtta. Agitatsiooni tegijad peaksid arvestama ka sellise asjaoluga, et reklaami paigaldamisel teisele isikule kuuluvale sõidukile peaks olema omaniku või valdaja eelnev nõusolek.

Reklaamiseadus on andnud valla- või linnavolikogule õiguse kehtestada määrusega välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Samuti on valla- ja linnavalitsused kehtestanud oma haldusterritooriumil heakorraeeskirjad, mis keelavad avalike kohtade risustamise. Valla- või linnavalitsus teostab riiklikku järelevalvet oma haldusterritooriumil nii välireklaami kui ka heakorraeeskirjade täitmise üle. Politsei selle üle järelevalvet ei teosta ning probleemi korral tuleks pöörduda vastava haldusterritooriumi kohaliku omavalitsuse poole.

Soovi korral panna poliitiline reklaam elumaja uksele, koridori või lifti, tuleks selleks eelnevalt saada majaühistu esimehelt või majaomanikult sellekohane luba. Loa mitteomamisel võib igaüks selle reklaami eemaldada. Politsei nendes juhtumistes ei sekku.
Agitatsiooni võib teha nii eelhääletamise ajal kui ka valimispäeval. Keeldu ei ole teha valimispropagandat televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias, sõnumite saatmisega.

Valimisagitatsiooni keeldu ei ole ühissõidukis ega sõidukis, millega korraldatakse valijate viimine valimisjaoskonda. Avalikus kohas inimeste agiteerimisel tuleb vältida nende häirimist sellisel viisil, mis takistab või häirib neil avaliku koha sihipärast kasutamist (keeld tuleneb Korrakaitseseaduse §-st 55).

Poliitilist agitatsiooni pole enam keelatud teha ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. See tähendab, et ka valimispäeval võib jagada valimisagitatsiooniga postreid, meeneid vms samas hoones valimisjaoskonnaga. Kindlasti ei tohi aga valimisagitatsiooni teha hääletusruumi vahetus läheduses selliselt, et selle mõju ulatuks hääletamisruumi. Eriti tuleks sellega arvestada nendes valimisjaoskondades, kus hääletamisruumil puudub ruumile omane sein või uks.

Hääletamisruumis peab olema tagatud valimisrahu. Hääletamisruumis on keelatud mistahes valimisagitatsioon- valijate mõjutamine aktiivselt sõnaliselt või passiivselt muul viisil. Näiteks hääletusruumi sisenemisel riietuses, millel on reklaam „Vali kandidaat nr … „, on tõlgendatav passiivse agitatsioonina ning inimesele tehakse ettepanek reklaam kinni katta. Kui hääletamiskabiinis on mõnele kandidaadile või erakonnale viitava teabega kirjutusvahend või muu ese, tuleks sellest viivitamatult teavitada valimiskomisjoni. Samuti tuleks teavitada komisjoni halva valgustuse vm sellise probleemi korral (politseile nende lahendamisega ei tegele).

Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. Valimiskorraldusega on võimalik tutvuda https://www.eesti.ee/et/kodakondsus-ja-dokumendid/kodakondsus/valimised/

Kuna hääletamisruum on avalik koht, siis kehtivad seal avalikus kohas käitumise üldnõuded ning keelatud on käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (Korrakaitseseaduse § 55).

11.10. - 13.10.2021 toimub hääletamine politsei arestimajades. Politsei esitab taotluse hääletamise korraldamiseks jaoskonnakomisjonile. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab kinnipidamiskohas vangistust või aresti. Hääletamine toimub kinnipeetava sooviavalduse alusel. Politsei ei taga hääletamisõigust neile isikutele, kes on arestimajas kinnipeetav peale eelhääletamise aega, vaatamata sellele, et neid ei vabastata valimispäeval s.o. 11.10.2021. Samuti ei ole politseil võimalik tagada hääletamisvõimalust neile, kes peetakse seaduses sätestatud alusel kinni valimispäeval, vaatamata sellele, et nad ei ole hääletanud.

Politseile tuleks anda teada kui olete saanud teavet allpool kirjeldatud süüteotunnusega teost, helistades telefonil 112 või tehes kirjaliku avalduse (vt asjakohast teavet politsei kodulehel).

Valimistega seotud süüteod

Politsei menetleb järgmisi karistusseadustikus (KarS) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (KOVVS) sätestatud süütegusid. Süütegude tunnuste ilmnemisel tuleks teha politseile süüteoteade telefonil 112 või esitada see kirjalikult.

Valimise võltsimine (õiguslik alus KarS §163)

Valimis- või hääletamisdokumendi rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise eest karistatakse füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, juriidilist isikut rahalise karistusega. Üldjuhul saab selle teo toime panna vaid erilise usalduse saanud ametiisik – valimiskomisjoni liige. Sellise teo eesmärk on valimistulemuste moonutamine – näiteks valija tahet ei ole võimalik kindlaks teha hääletamissedeli rikkumisega, hävitamisega või kõrvaldamisega häälte lugemisel. Tegu on karistatav kui see on toime pandud tahtlikult.

Ebaseaduslik agitatsioon (õiguslik alus KarS §168)

Seaduse kohaselt on füüsilise isiku karistus ebaseadusliku agitatsiooni eest kuni 100 trahviühikut so kuni 400 eurot, juriidilise isiku karistus rahatrahv kuni 1300 eurot. Näiteks on selle paragrahvi alusel karistatav tegu teise isiku agiteerimine hääletamisruumis. Kuna valimispäeval ei ole enam üldist valimisagitatsiooni keeldu, siis muus kohas agiteerimine ei ole keelatud.

Seaduslikult lubatud valimisagitatsiooni takistamine (õiguslik alus KarS § 167)

Seaduslikult lubatud valimisagitatsiooni takistamise eest võib karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3600 eurot. Näiteks on selle paragrahvi alusel karistatav tegu, mil ühe erakonna kandidaadid häirivad ja takistavad teise erakonna valimisagitatsiooni tegemist rahvamaja ees.

Hääletamissedeli väljaviimine hääletamisruumist (õiguslik alus KOVVS § 673)

Keelatud on hääletamissedeli väljaviimine hääletamisruumist. Keelu rikkumine on karistatav rahatrahviga kuni 20 trahviühikut, so kuni 80 eurot. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Ka rikutud sedeli väljatoomine hääletamisruumist on süütegu.

Hääletamissaladuse rikkumine (õiguslik alus KarS § 166)

Füüsilist isiku poolt valimisel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut so kuni 400 eurot või arestiga. Kui selle teo on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 2400 eurot. Karistatav on ka nimetatud teo katse.

Hääletaja jaoks on hääletamise salajasus nii õigus kui ka kohustus. Teised inimesed ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega tutvuda hääletaja valikuga – millise kandidaadi poolt hääletas või jättis hääletamissedeli täitmata. Hääletamissaladus ei ole tagatud kui hääletuskabiini sisenetakse ja viibitakse hääletamissedeli täitmise ajal mitmekesi (v.a. kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma). Hääletamissaladuse rikkumine võib olla toime pandud ka õigustamata tutvumisel teise inimese valikuga elektroonilisel hääletamisel.

Valimispettus (õiguslik alus KarS § 165)

Valimispettusena on käsitletav mitmekordne hääletamine, välja arvatud enda elektrooniliselt antud hääle muutmine. Alates 2021. aastast on võimalik e-häält muuta kuni hääletamise lõpuni valimispäeva õhtul. Valimispettus on valimisel osalemine ilma hääleõiguseta või teise isiku nimel, kasutades ära teise isiku identiteeti (näiteks esitades valimiskomisjonile teise isiku ID kaarti eesmärgiga valida tema eest). Valimispettuse eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 eurot. Karistatav on ka valimispettuse katse.

Avaliku korra rikkumine (õiguslik alus KarS § 262)

Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 2000 eurot. Avaliku korra rikkumine seoses valimistega võib seisneda teisi isikuid häirivas tegevuses avalikus kohas. Avalik koht on mistahes maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, ühissõiduk, mis on määratlemata isikute kasutuses või neile kasutusse antud. Seega võib avalik koht olla hääletamisruum, parkla, park, kauplus vms. KorS § 55 sätestab näitliku loetelu avalikus kohas keelatud tegevustest. Politsei on eelmiste valimiste ajal saanud kodanike pöördumisi selle kohta, et neid häirib kaupluses, parklas vms kohas agitatsiooni tegijate tüütav pöördumine. Politsei hindab igal juhtumil häirivust ning kas on vajalik sekkumine ning isikute vastutusevõtmine või mitte.

Kuriteod

Valimisvabaduse rikkumine (õiguslik alus KarS § 162)

Inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, juriidilist isikut rahalise karistusega.

Karistatav tegu sisaldab kolme alternatiivi: 1) valimisvabaduse teostamise takistamist, 2)valimisvabaduse vaba teostamise moonutamist hääle ostmisega ning 3) valimisvabaduse vaba teostamise moonutamist mõjutamisega ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust kasutades. Seaduslikku valimiskampaaniat ei loeta valimisvabaduse vaba teostamist moonutavaks mõjutamiseks. Valimisvabadus hõlmab nii aktiivset kui passiivset valimisvabadust kui ka rahvahääletusel vaba hääletamise vabadust. Seega ka juhul, kui mõjutatakse potentsiaalset kandidaati mitte oma kandidatuuri üles seadma või seda tegema kindlal viisil, on koosseisu tunnused täidetud.

Välireklaami nõuete rikkumise korral teha teade rikkumise kohta selle haldusterritooriumi kohalikule omavalitsusele. Samuti sellest, kui reklaamidega rikutakse heakorra nõudeid. Korralduslike probleemide korral valimisjaoskonnas, hääletamisruumis, anda teada valimisteenistusele.

Avalikud koosolekud (õiguslik alus KorS §-d 61-68)

Tavapärasest enam korraldatakse valimiste eelsel ajal avalikke koosolekuid. See on ka mõistetav, kuna see on aeg meelsuse väljendamiseks erakondade, valimisliitude, kandidaatide poolt või vastu. Politsei peab vajalikuks siinkohal selgitada, et KorS §-st 67 tuleneb koosoleku korraldaja kohustus esitada koosoleku kohta teade politseile kui selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist; see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon; samuti kui on soov kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. Liikluse ümberkorraldamisena tuleb mõista ka sellist avalikku koosolekut, mis peetakse kõnniteel ning sellega seoses kas takistatakse täiesti jalakäijate liiklus (nt linnavalituse ees) või häiritakse seda niivõrd, et jalakäijad on sunnitud oma teekonda muutma. Kui koosolekul kasutakse ruuporit, on ka selliseks koosolekuks vajalik politseile esitada koosoleku teade. Politsei teavitamise eesmärk heli- või valgustusseadme kasutamisest on vajalik, et politsei saaks anda teada võimalikust häirivast tegevusest koosoleku pidamise koha ees või vahetus läheduses asuva hoone või rajatise valdajale. Koosoleku teade tuleb esitada koosoleku pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva (vt teate esitamist politsei veebilehel).

Politseil on kohustus võtta vastu ja registreerida ka need koosoleku teated, kui koosoleku korraldamisega ei häirita liiklust, ei kasutata telke ega muid konstruktsioone, heli või valgustusseadmeid. Koosoleku teate esitamine annab koosoleku korraldajale eelise teiste korraldajate ees, kui nad soovivad samal ajal samas kohas pidada oma koosolekut. Senine praktika on aga näidanud, et osad korraldajad esitavad koosoleku teate samasse kohta samaks ajaks igaks päevaks enne valimisi, kuid koosolekut igal päeval ei korralda või osaleb koosolekul vaid paar isikut. Korrakaitseseaduses sätestatud koosolekute korraldamise regulatsioon annab politseile õiguse kohustada koosoleku korraldajat muutma koosoleku aega või kohta, kui eelnevalt on vastu võetud teade koosoleku kohta samal ajal samas kohas. Tegemist on politseile antud kaalutlusõigusega ning kui selle käigus on põhjust eeldada, et teine koosolek ei sega juba registreeritud koosolekut, võib registreerida ka teise koosoleku teate.

Avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumine (õiguslik alus KarS § 2641)

Avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest on rahatrahv kuni 200 trahviühikut.