Korruptsiooniga seotud kohtulahendid

2019. aasta

• Nõva valla vallavanem D. R. mõisteti süüdi omastamises ametiisiku poolt ja altkäemaksu võtmises KarS § 201 lg 2 p 1, 3, § 294 lg 1 järgi. Nõva vallavanem D. R. omastas ajavahemikul 2015-2017 talle usaldatud Nõva vallavalitsusele kuuluvat vara summas 32 313, 40 eurot. Vara omastamine leidis aset fiktiivsete arvete suunamise kaudu omavalitsusele tasumiseks tööde eest, mida tegelikult vallale ei osutatud. D. R., olles Nõva vallavalitsuse ja VK OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu järgi ametiisik, sai 2017. aastal altkäemaksu 2000 eurot ettevõtte esindajalt selle eest, et altkäemaksu andnud ettevõte osutuks Nõva vallavalitsuse poolt välja kuulutatud hanke võitjaks ja saaks nimetatud tööd endale. Kohus mõistis D. R.-le karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust 3 aastase katseajaga. Kohus mõistis D. R.-lt Lääne-Nigula vallavalitsuse kasuks välja 32 313,40 eurot. KarS § 831 ja § 84 alusel kohus mõistis konfiskeerimise asendamiseks D. R.lt välja 2000 eurot.

• OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse perearst J. S. mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises ja küsimises ametiisiku poolt KarS § 294 lg 2 p 2 järgi ning M. K. mõisteti süüdi altkäemaksu andmises KarS § 298 lg 2 p 1 järgi. 2016. aastal küsis perearst J. S. altkäemaksu M. K.-lt vastutasuna selle eest, et J. S. kasutaks tulevikus oma ametiseisundit perearstina ja koostaks M. K.-le tegelikkusele mittevastava terviseseisundi kirjelduse, mis esitatakse Sotsiaalkindlustusametile püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, püsiva töövõime kaotuse protsendi määramiseks, puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks. J. S. võttis M. K.-lt altkäemaksuna vastu 50 eurot ja 2 paari saapaid töövõimetusedokumentide vormistamise eest. Kohus mõistis karistuseks: J. S.-le 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga ning M. K.-le 6 kuud vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 831 ja § 84 alusel kohus mõistis konfiskeerimise asendamiseks J. S.-lt välja 50 eurot.

• Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunik U.K. mõisteti süüdi soodustuskelmuse toimepanemises ja toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses KarS § 210 lg 1, 2, 3001 lg 1 järgi ning mittetulundusühing Pärnu K T. K. mõisteti süüdi soodustuskelmuse toimepanemises KarS § 210 lg 1, 3 järgi. MTÜ Pärnu K T. K. juhatuse liikmena pettis U.K. välja ja ei kasutanud eesmärgipäraselt ajavahemikul 2009-2013 Pärnu Linnavalitsuselt saadud sporditegevuse toetusi, s o kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid, majandustegevuses osalevale tenniseklubile kokku 48 905,94 eurot. U.K. tenniseklubi juhatuse liikmena ning samas ka ametiisikuna (s.o Pärnu linna haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna, kelle kohustus oli vastavalt ametijuhenditele spordi toetuse taotlused läbi vaadata ja koostada selle põhjal kokkuvõte, töötada välja spordiklubide rahastamise skeem ja valmistada ette iga-aastased eelnõud „Sporditegevuse toetuse eraldamine“ ning kelle töökohustus oli sporditoetuste aruandluse kontroll) tegi aastatel 2009–2013 oma töökohustuste raames otsuseid ning toiminguid, mis oluliselt mõjutasid tenniseklubi majandushuve. Aastatel 2009-2013 sai tenniseklubi Pärnu Linnavalitsuselt sporditegevuse toetusi, s.o kohaliku omavalitsuse vahenditest tehtud tasuta väljamakseid kokku 88 123,75 eurot. Tulenevalt KVS-st oli U.K.-l keelatud teha otsust või toimingut, mis võib olla seotud tema enda või temaga seotud isikuga. U.K. MTÜ tenniseklubi juhatuse liikmena koostas ning esitas aastatel 2009-2013 Pärnu Linnavalitsusele tenniseklubi sporditegevuse toetuse taotlusi ja toetuse kasutamise aruandeid. U.K. Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordinõunikuna jättis sporditegevuse toetuse kasutamise aruandeid kontrollides tahtlikult tähelepanuta, et tenniseklubi toetuse aruandes kajastatud kulud ei vasta eraldatud toetustele ja nimetas tenniseklubi toetuse aruande sobivaks, mistõttu ei lõpetanud Pärnu Linnavalitsus klubiga lepingut, nõudnud makstud toetust tagasi või vähendanud toetuse suurust või peatanud ajutiselt toetuse väljamaksmise või rakendanud lepingus ettenähtud leppetrahve. Seetõttu oli tenniseklubile võimalik eraldada toetust ka järgnevatel aastatel. Kohus mõistis karistuseks: U.K.-le 1 aasta ja 6 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga ning MTÜ Pärnu K T. K.-le rahalise karistuse 5000 eurot.

• AS NV juhatuse liige A. V. mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises suures ulatuses, riigihangete teostamise nõuete rikkumises eriti suures ulatuses ja toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses KarS § 294 lg 2 p-de 2 ja 4, § 300 lg 2 ja § 3001 lg 2 järgi. AS NV juhatuse liikmena eelistas A. V. 2018. aastal väljakuulutatud kahe riigihanke “Narva linnas lahkvoolse sademevee-kanalisatsiooni projekteerimise-ehitustööd” ja “Narva linnas tänavatele ÜVVK-torustike projekteerimis-ehitustööd” läbi viimisel ettevõtet PB, luues ehitusettevõttele soodusolukorra kahe hanke võitmiseks, mille kogumaksumus oli ca 1,5 miljonit eurot. AS NV juhatuse liikmena küsis A. V. ettevõtte PB esindajalt ajavahemikul 2018-2019 altkäemaksu, vastutasuna selle eest, et AS NV väljakuulutatud riigihankes „Narva linnas, lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni projekteerimis-ehitustööd“ eelistas vastavat ettevõtjat. A. V. juhiste kohaselt loodi hanke läbiviimise käigus teadlikult soodustingimused, mis võimaldasid ettevõttel PB hankementlus võita ja 1 304 530,87 euro väärtuses töid teostada. Hanke võidu tagamise eest sai A. V. ettevõtjalt altkäemaksu erinevatel kordadel kokku 61 085 eurot. 2016. aastal osales A. V. Narva linnavolikogu liikmena endaga seotud juriidilise isiku SA Narva Haigla huvides otsuste vastuvõtmises, millega otsustati seada Narva linna omandis olevale Vestervalli 15 kinnisasjale (kinnistu maksumus ca 844 000 eurot) hoonestusõigus ilma avaliku enampakkumiseta SA Narva Haigla kasuks tervishoiuasutuse loomiseks. 2017. aastal osales A. V. Narva linnavolikogu liikmena endaga seotud juriidilise isiku SA Narva Linna Arendus huvides otsuste vastuvõtmises, millega otsustati SA Narva Linna Arendus projekti “Ärikeskkonna parandamine ning väike ja keskmise suurusega ettevõtete aktiivsuse tõstmine läbi puhkealade arendamise Narvas ja Kingissepas” omafinantseeringu kinnitamine programmis, mille kogumaksumus oli 270 000 eurot. KVS § 7 lg 2 sätestab, et juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. KOKS § 35 lg 3 kohaselt nimetab sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed ning samuti teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi valla- või linnavalitsus. Eeluurimisega tuvastati, et A. V. ei olnud antud sihtasutuste nõukogusse nimetatud linnapea poolt linnapea enda vabal tahtel, vaid A. V. linnavolikogu liikme ja Narva linnas võimul oleva erakonna fraktsiooni juhi staatusest tulenevat mõjuvõimu ära kasutades. A. V. sai SA Narva Haigla nõukogu liikme ja SA Narva Linna Arendus nõukogu esimehena igakuist tasu ning maine kasu, mille tõttu oli A. V.-l antud juriidilise isikute suhtes majanduslik ja muu huvi. KVS § 11 lg 1 p-st 2 tulenevalt oli A. V.-l seetõttu keelatud Narva Linnavolikogus toimingu või otsuse tegemine, kui see puudutas SA-t Narva Haigla või SA-t Narva Linna Arendus, kuna antud sihtasutustest tasu ja mainekasu jätkuva saamise eesmärgil oli A. V. huvitatud, et antud juriidilised isikud oleksid jätkusuutlikud ning toimiksid. Kohus mõistis A. V.-le karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 1 aasta pikkune vangistus. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. V. ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 1, 83 2 ja § 84 alusel kohus konfiskeeris ja mõistis konfiskeerimise asendamiseks ühtekokku A. V.-lt 321 369,7 eurot ja 401,87 USA dollarit.

• Narva linna haridusasutuse – lasteaia „P“ – direktor T. K.mõisteti süüdi dokumendi võltsimises ametiisiku poolt KarS § 299 lg 1 järgi. Lasteaia direktorina tellis TK 2016. aastal õppereisi, mille rahastamiseks sai SAlt Innove toetuse. Narva Linnavalitsuse raamatupidamisele edastatud õppereisi aruande lisas ei vastanud T. K.poolt märgitud õppereisil osalenud isikute loetelu ega tööajatabelid tegelikkusele, misjärel maksis kohalik omavalitsus töötajatele töötasu koos ületunni- ja lähetustasudega kokku 400,61 eurot. Kohus mõistis T. K.-le karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära summas 1560 eurot.

• SA Jõgeva Haigla neuroloog A. K. mõisteti süüdi dokumendi võltsimises ametiisiku poolt, võltsitud dokumendi kasutamises ja altkäemaksu korduvas võtmises KarS § 299 lg 1, § 344 lg 1, § 294 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning Torma Ambulatooriumi perearst J.-S. M.mõisteti süüdi dokumendi võltsimises ametiisiku poolt ja altkäemaksu korduvas võtmises KarS § 299 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1, 3 järgi. SA Jõgeva Haigla neuroloog võltsis ajavahemikul 2014-2016 ja Torma Ambulatooriumi perearst võltsis 2016. aastal nende poole pöördunud 29 patsiendi kohta koostatavaid terviseseisundi kirjeldusi ja andsid need välja sisuga, mis ei vastanud tegelikkusele. A. K. ja J.-S. M. kasutasid ära oma ametiseisundit, koostasid patsientidele, neist altkäemaksu eest 12-le, terviseseisundit kirjeldavaid dokumente, mis olid aluseks patsientide püsiva töövõimetuse, töövõime kaotuse protsendi ning puude raskusastme ja lisakulude suuruse tuvastamiseks ning kindlaksmääramiseks. Ajavahemikul oktoober 2016 kuni veebruar 2017 saadud altkäemaksu väärtuseks oli kokku 1755 eurot, millest J.-S. M. sai A. K. kaudu 500 eurot. Kohus mõistis karistuseks: A. K.-le 2 aastat ja 6 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ning J.-S. M.-le 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 83 1, 83 2 ja § 84 alusel kohus konfiskeeris ja mõistis konfiskeerimise asendamiseks ühtekokku A. K.-lt välja 5376 eurot ning J.-S. M.-lt välja 500 eurot.

• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektor I. M. mõisteti süüdi riigihangete teostamise nõuete rikkumine eriti suures ulatuses, altkäemaksu võtmises ja küsimises ametiisiku poolt suures ulatuses, rahapesus suures ulatuses, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 300 lg 2, § 294 lg 2 p 2, 4, § 394 lg 2 p 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. PERH-i infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektorina osales I. M. PERH-i (riigi)hangete läbiviimisel 2016-2017. aastal, mille ettevalmistamise perioodil ta kooskõlastas ja korrigeeris hangete tingimusi 5 ettevõtte esindajaga selliselt, et nimetatud äriühingutel oleks võimalik hangetel osaleda ning nende esitatud pakkumus osutuks hankel edukaks. I. M. eelistas ajavahemikul 2012-2017 summeeritult üle 12 miljoni euro väärtuses makstavatel hangetel 5 ettevõtet, kuna nimetatud äriühingute esindajad andsid talle erinevatel kordadel ja summades kokku 265 262,36 euro väärtuses altkäemaksu. Altkäemaksuna saadud rahalistest vahenditest 105 333 eurot kajastas I. M., eesmärgiga varjata nende ebaseaduslikku päritolu, endaga seotud ettevõtete legaalse majandustegevusena, teostades ülekandeid ja muutes näiliselt varade päritolu. Eelpoolkirjeldatud kuritegude toimepanemisel võltsis I. M. erinevaid arveid ja esitas neid maksete teostamiseks. Kohus mõistis I. M.-le karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust 3 aasta ja 8 päeva pikkuse katseajaga. KarS § 83 1 ja 83 2 alusel kohus konfiskeeris I. M.-lt 126 059,19 euro väärtuse vara.

• Ehitusettevõtte KE aktsiaseltsi esindajaA. G. mõisteti süüdi altkäemaksu andmises, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises, konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste toimepanemises KarS § 298 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 400 lg 2 p 1, 3 järgi ning KE AS mõisteti süüdialtkäemaksu andmises, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises, konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste toimepanemises KarS § 298 lg 3, § 344 lg 2, § 345 lg 2 ja § 400 lg 4 järgi. A. G. ja KE ASi esindajana maksis aastatel 2012-2016 korduvalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektorile altkäemaksu summas 31 818,56 eurot, et saada haigla hangetel soodustatud olukord. Hankel osalemiseks A. G. võltsis KE AS nimel maksuvõla puudumist kajastavat tõendit ja arvet ning kasutas neid õiguste saamiseks. Ajavahemikul 2013-2016 sõlmisid KE AS ja veel nelja ettevõtte esindajad konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid ja panid toime kooskõlastatud tegevusi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Kose Vallavalitsuse, Tallinna Haridusameti, Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus poolt korraldatud enam kui 75 ehitus- ja remonditööde hankel. Kohus mõistis A. G. karistuseks rahalise karistuse 350 päevamäära, so summas 11 008 eurot ja KE ASile karistuseks rahalise karistuse 50 135 eurot.

• Ehitusettevõtte TM osaühingu esindajaT. N. mõisteti süüdi pistise andmises, konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste toimepanemises KarS § 297 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 1) ja § 400 lg 2 p 1, 3 järgi ning TM Osaühingmõisteti süüdipistise andmises, konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste toimepanemises KarS § 297 lg 3 (alates 01.01.2015 KarS § 298 lg 3) ja § 400 lg 4 järgi. T. N. ja TM OÜ esindajana maksis 2013. aastal SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektorile pistist summas 4260,60 eurot, et saada haigla aastatel 2010-2016 korraldatud hangetel soodustatud olukord. Ajavahemikul 2013-2016 sõlmisid TM OÜ ja veel nelja ettevõtte esindajad konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid ja panid toime kooskõlastatud tegevusi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus poolt korraldatud enam kui 65-l ehitus- ja remonditööde hankel. Kohus mõistis T. N. karistuseks rahalise karistuse 220 päevamäära, so summas 18 920 eurot ja TM OÜle karistuseks rahalise karistuse 79 667 eurot.

• Ehituse omanikujärelevalve teenust pakkuva ettevõtte T-E aktsiaseltsi esindajaA. L. mõisteti süüdi altkäemaksu andmises KarS § 298 lg 2 p 3 järgi ning T-E Aktsiaseltsmõisteti süüdialtkäemaksu andmises KarS § 298 lg 3 järgi. A. L. ja T-E ASi esindajana maksis aastatel 2013-2017 korduvalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infrastruktuuritehnika teenistuse tehnikadirektorile altkäemaksu summas 85 224,2 eurot, et saada haigla hangetel soodustatud olukord. Kohus mõistis A. L.-le karistuseks 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga ja T-E ASile karistuseks rahalise karistuse 50 000 eurot.

• Pärnu Ülejõe Põhikooli ja Pärnu Koidula Riigigümnaasiumi toitlustusjuht H. A. mõisteti süüdi omastamises ametiisiku poolt, ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 201 lg 2 p 3, § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Töötades kahe kooli toitlustusjuhina omastas H. A. ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks ajavahemikul 2015 - 2016 talle usaldatud õppeasutuste puhvetist ja toidu müügist saadud raha, tekitades oma tegevusega Pärnu Linnavalitsusele kahju kokku 5562 eurot. Omastamise varjamiseks võltsis H. A. raamatupidamise dokumente ning esitas Pärnu Linnavalitsuse raamatupidamisele valeandmetega koondaruandeid ja kassa perioodi raporteid. Kohus mõistis H. A.-le karistuseks 8 kuud vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 83 1 alusel mõistis kohus konfiskeerimise tagamiseks välja 1777 eurot.

2018. aasta

• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infotehnoloogia direktor MK mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises ja omastamises ametiisiku poolt KarS § 294 lg 2 p 1, 3 ja § 201 lg 2 p 3 järgi. Regionaalhaigla infotehnoloogia direktor olles samal ajal infotehnoloogia valdkonna hangete komisjoni liige sai aastail 2012-2014 ettevõttelt H. korduvalt altkäemaksu mitme reisiga seotud kulude katmise näol kogusummas enam kui 16 300 eurot selleks, et ta teeks mainitud ettevõtte kasuks haigla poolt korraldavatel riigihangetel soodsaid otsuseid ning edaspidine koostöö oleks sujuvalt tagatud. Samuti omastas M.K. aastail 2013-2014 haigla vara summas 2 252 eurot, kui haiglale esitatud kuludokumentide, millised ei olnud seotud tööalaste kuludega, alusel tasuti haigla poolt vastavad kulud. Kohus mõistis MKile karistuseks 1 aastat ja 3 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 83² ja § 84 alusel mõistis kohus konfiskeerimise asendamiseks välja 2 072 eurot.
• Tallinna linna Spordi- ja Noorsooameti allasutuse Kristiine Sport filiaali Sõle spordikeskuse juht T. R. mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises ja omastamises ametiisiku poolt KarS § 294 lg 2 p 1, 2 ja § 201 lg 3 järgi. 2018 aastal küsis spordikeskuse juht T. R. kahe ettevõtte esindajalt korduvalt altkäemaksu vastutasuna selle eest, et Sõle spordikeskus esitab ettevõttele jalgpallihalli kasutamise eest väiksemaid rendiarveid, klubi saab endale sobivamaid trenniaegu, rohkem saaliaegu ning samuti edaspidise sujuvamama asjaajamise eest. Sellise kokkuleppe kohaselt sai T. R. altkäemaksu ühelt ettevõttelt 3300 eurot ja teiselt 2796 eurot. Samuti omastas T. R. ajavahemikul 2017-2018 jalgpallihalli kasutamise eest kuuel korral saadud renditasu kokku 270 eurot. Kohus mõistis T. R.ile karistuseks 2 aastat vangistust sama pika katseajaga. KarS § 832 ja § 84 alusel mõistis kohus konfiskeerimise asendamiseks välja 5266 eurot.
• AS Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja M. L. ja õendusjuht M. L. mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises KarS § 294 lg 2 p 1 järgi. Ajavahemikul 2017-2018 aasta võtsid kliiniku juht ja õendusjuht erinevatelt inimestelt kokku kahekümne üheksal tuvastatud korral altkäemaksuna kingitusi (alkohoolsed joogid, kommikarbid, kinkekaardid, sularaha ja muid esemeid) vastutasuna selle eest, et altkäemaksu andjate lähedastele osutatakse ja korraldatakse juhataja ja õendusjuhi poolt tervishoiuteenuseid LTKH hooldusravikliinikus, võimaldatakse olla kliinikus ravil kauem kui 60 päeva ning edaspidise sujuva asjaajamise eest. Kohus mõistis kliiniku juhatajale ja õendusjuhile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust sama pika katseajaga. KarS § 832 ja § 84 alusel mõistis kohus mõlemalt konfiskeerimise asendamiseks välja kokku 12 195 eurot.
• V. G. mõisteti süüdi valimisvabaduse rikkumises, so KarS § 162 lg 1 järgi. V. G. mõjutas rahalise hüvitise lubamise ning maksmisega 2017. aasta oktoobris valimisõigust omavaid isikuid andma oma hääl 2017 kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Kohtla-Järve linna valimisringkonnas valimistel osaleva kandidaadi nr 171 poolt. Kohus mõistis V. G. karistuseks 2 kuud vangistust, mille liitis kandmata karistusele 1 kuu 27 päeva vangistust ja asendas üldkasuliku tööga 117 tundi.
• Omanikujärelevalvet teostanud T. J. mõisteti süüdi altkäemaksu küsimises, dokumendi võltsimisele kallutamises, võltsitud dokumendi kasutamisele kallutamises ja suures koguses narkootiliste ainete käitlemises KarS § 4023 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi. 2015. aastal küsis omanikujärelevalvet teostava äriühingu esindaja T. J. ehitusettevõtja juhatuse liikmelt ja ehitusjuhilt 50 000 eurot altkäemaksu, lubades vastutasuks, et omanikujärelevalve ei järgi kutsehariduskeskuse objektil ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja ehitaja saab objektil teha töid ilma omanikujärelevalve takistusteta. Rahasumma eest lubas T. J. konsultatsiooni korras kooskõlastada ja kinnitada ehitusettevõtte poolt iga kuu esitatavad tehtud tööde aktid, mis on aluseks tellijalt raha saamisel. Sealjuures polnud oluline, kas neid ehitustöid reaalselt tehakse või mitte. Altkäemaksu saamiseks korraldas T. J. konsultatsioonilepingu ja arve vormistamise ja ehitusettevõtte esindajale edastamise. Lisaks omandas T. J. 2015. aastal suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ja hašišit, mida valdas enda elukohas. Kohus mõistis T. J.-le karistuseks 3 aastat, 3 kuud ja 15 päeva vangistust 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus kohaldas T. J.-le lisakaristusena ettevõtluskeeldu kolmeks aastaks.
• S. K. ja A. D. mõisteti süüdi valimisvabaduse rikkumises, so KarS § 162 lg 1 järgi. S. K. ja A. D. mõjutasid rahalise hüvitise lubamise ning maksmisega 2017. aasta oktoobris valimisõigust omavaid isikuid andma oma hääl 2017 kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Narva linna valimisringkonnas valimistel osaleva kandidaadi nr 240 poolt. Kohus mõistis S. K. karistuseks rahalise karistuse 109 päevamäära, so summas 1090 eurot ja A. D. karistuseks rahalise karistuse 110 päevamäära, so summas 1100 eurot.
• Kõpu vallavanem T. K. mõisteti süüdi toimingupiirangu rikkumises, omastamises ametiisiku poolt, dokumendi võltsimisele kihutamises ja soodustuskelmuses KarS § 3001 lg 1, § 201 lg 2 p-de 1, 3, 4, § 22 lg 2 - § 344 lg 1 ja § 210 lg 2 järgi. S. R., OÜ Kõpu K ja MTÜ Viljandimaa M mõisteti süüdi soodustuskelmuses KarS § 210 järgi ning E. A. soodustuskelmusele ja omastamisele kaasaaitamises KarS § 210 - § 22 lg 3 ning § 201 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi. Kõpu vallavanemana korraldas T. K. aastatel 2008-2014 valla tehinguid summas 88 751,18 eurot tema endaga seotud ettevõtetega. Samuti E. A. kaasabil ja kihutades teisi dokumendi võltsimisele, omastas vallavanem Kõpu vallalt vara ja esemeid (nt mööbel, kütus, raha), millega tekitas vallale kahju 15 464 eurot. Lisaks aastatel 2010-2013, pani TK kahel korral toime soodustuskelmuse, olles OÜ Kõpu K majandustegevuses osaleva isiku esindaja. Soodustuskelmused pani T. K. toime S. R. ja E. A. kaasabil ning MTÜ Viljandimaa M osalusel. Kuriteod olid seotud valeandmete alusel maaelu- ja põllumajandustoetuste taotlemisega ning tekitasid riigile kahju 78 105 euro ulatuses. Kohus mõistis T. K.-le karistuseks 4 aastat vangistust 5 aasta pikkuse katseajaga, millest koheselt tuleb ära kanda 6 kuud vangistust. OÜ-le Kõpu K mõisteti rahaline karistus summas 20 000 eurot. S. R. sai karistuseks 1 aasta vangistust 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, E. A. - 1 aasta ja 6 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga ning rahalise karistuse 2010 eurot. Kohus mõistis MTÜ-le Viljandimaa M karistuseks rahalise karistuse 5000 eurot. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis kohus T. K.-lt konfiskeerimise asendamiseks 11 433 eurot riigituludesse.
• P. I. mõisteti süüdi altkäemaksu vahendamises, kelmuses, mõjuvõimuga kauplemises ja dokumendi võltsimises KarS § 296 lg 1, § 209 lg 1, § 2981 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi. P. I. vahendas 2012.-2014.aastal altkäemaksuna kaitseväe ajateenistusse kutsutud seitsme noore mehe käest saadud raha AS Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogile, kes väljastas selle eest võltsitud sisuga tervisetõendi. Tegelikkusele mittevastava tervisetõendi esitamisel Kaitseressursside Ametile oli ajateenistusse kutsutud meestel võimalik saada vabastus või ajapikendus kohustuslikust kaitseväe ajateenistusse asumisest. Ajavahemikul 2014.-2015.a lõi P. I. varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse üheksale ajateenistusse kutsutud mehele, väites, et tema kaudu on võimalik raha eest hankida arsti dokumenti, mille alusel on võimalik saada vabastus või ajapikendus kohustuslikust kaitseväe ajateenistusse asumisest. Tegelikkuses võltsis ta arsti nimelt tervisetõendi ning edastas selle raha maksnud meestele edasiandmiseks Kaitseressursside Ametile. Samuti kasutas P. I. ära tekkinud olukorra ning väitis kolmele ajateenistusse kutsutud mehele, et tal on võimalik raha eest hankida nendele võltsitud andmetega tervisetõend, millega oleks võimalik ajateenistusse asumist pikendada või saada vabastust, kuivõrd P. I. omab väidetavat mõjuvõimu arsti üle. Kohus mõistis P. I.-le karistuseks rahalise karistuse summas 6900 eurot. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti P. I.-lt konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 2000 eurot.
• Pärnu linnas asuvas tehnoülevaatuspunktis töötanud tehnoülevaatajad U. K., A. A. ja T. S. mõisteti süüdi ametialases võltsimises KarS § 299 lg 1 järgi, A. L. mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises ja dokumendi võltsimises KarS § 294 lg 1 ning § 299 lg 1 järgi ja A. T. mõisteti süüdi altkäemaksu andmises, s.o KarS § 298 lg 1 järgi. U. K., A. A., T. S. ja A. L., olles 2015. aastal Pärnu tehnoülevaatuspunktis ülevaatuse läbiviimise eest vastutavad, võltsisid kontrollkaarte sõidukitel, mis pidid küll ülevaatuse läbima, kuid jäeti kontrolli toomata või olid need tehniliselt korrast ära. Kokku võltsiti 10 sellise sõiduki kontrollkaarte ning märgiti sõidukid tehniliselt korras olevateks. Lisaks võttis A. L. altkäemaksu A. T.-lt selle eest, et tehnilisele ülevaatusele toodud sõidukid loetakse tehniliselt korrasolevateks. Kohus mõistis A. L.-le karistuseks 6 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga, T. S.-le karistuseks 4 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga, A. K.-le karistuseks 4 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga, U. K.-le karistuseks 2 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga ja A. T.-le karistuseks rahaline karistus summas 875 eurot. KarS § 49 alusel kohaldas kohus P. M.-le ja V. P.-le kolmeks aastaks töötamise keeldu mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatajana või tehnoülevaataja abina. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis kohus P. M.-lt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5000 eurot. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus arestitud sularaha V. P.-lt 1000 eurot ja P. M.-lt 749 eurot.
• Võhma linnavalitsuse pearaamatupidaja T. R. mõisteti süüdi omastamises ja dokumendi võltsimises ametiisiku poolt KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 299 lg 1 järgi. Pearaamatupidaja tegi aastatel 2009-2016 temale usaldatud linna varaliste vahenditega ebaseaduslikke ülekandeid, väljamakseid töötasude ja avanssidena enda ja kolmandate isikute kasuks, omastades sel teel 29 941,96 euro ulatuses linna vara. Omastamise toimepanemisel võltsis raamatupidaja linna kassaraamatu andmeid, muutes need tegelikkusele mittevastavaks. Kohus mõistis T. R.-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus mõistis T. R.-lt välja tsiviilhagi 27 632,46 eurot vallavalitsuse kasuks.
• Jõgeva vallavolikogu liige A. V. mõisteti süüdi toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses KarS § 3001 lg 1 järgi. Volikogu liige osales 2017. aastal vallavolikogu istungil ning võttis osa hääletamisest, kus otsustati vallale kuuluvate maaüksuste võõrandamine hinnaga 84 000 eurot osaühingule, mille üheks nõukogu liikmeks on tema õe laps. Volikogu liige rikkus teadvalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p-des 1 - 3 kehtestatud toimingupiirangut, mille kohaselt on ametiisikul muuhulgas keelatud otsuse tegemine, kui otsus tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Kohus mõistis A. V.-le karistuseks rahalise karistuse 5620 eurot.
• L. B. mõisteti süüdi ametiisikule altkäemaksu andmises KarS § 298 lg 1 järgi L. B., sooritades 2017. aastal Paides Maanteeameti Liiklusregistri Jõhvi teenindusbüroo ametniku kontrolli all B-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks nõutavat eksamit, pakkus eksamineerijale raha vastutasuna selle eest, et viimane kasutaks oma ametiseisundit tema huvides ja loeks eksami sooritatuks. Eksamineerija keeldus altkäemaksuks lubatud raha vastuvõtmisest ning teavitas juhtunust Maanteeametit. Kohus mõistis L. B.-le karistuseks 6 kuud vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga.
• P. S. mõisteti süüdi ametiisikule altkäemaksu lubamises KarS § 298 lg 1 järgi. P. Z., sooritades 2016. aastal Sauel Maanteeameti Liiklusregistri Mustamäe teenindusbüroo ametniku kontrolli all B-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks nõutavat eksamit, lubas eksamineerijale anda kaelas olnud kaelaketi vastutasuna selle eest, et viimane kasutaks oma ametiseisundit tema huvides ja loeks eksami sooritatuks. Eksamineerija keeldus altkäemaksuks lubatud hüve vastuvõtmisest ning teavitas juhtunust Maanteeametit. Kohus mõistis P. Z.-le karistuseks 4 kuud vangistust 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

2017. aasta

• Viimsi vallale kuuluva ettevõtte tütarfirma OÜ Viimsi T. juhatuse liige R.V. mõisteti süüdi omastamises suures ulatuses ja võltsitud dokumentide kasutamises KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi ja M. A.-V. kaasaaitamises omastamisele suures ulatuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi. OÜ Viimsi T. juhatuse liikmena tegi R.V. ajavahemikul 2008 kuni 2013 OÜ Viimsi T. vara arvelt osaühingule ebavajalikke kulutusi 28 ettevõttega, pöörates sel moel talle usaldatud vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks suures ulatuses, s.o summas 559 378,72 eurot. Omastamise toimepanemiseks kasutas R.V. võltsitud dokumente, et omandada õigusi. M. A.-V. osutas R. V.-le vaimset ja füüsilist kaasabi OÜ Viimsi T. vara arvelt mittesihtotstarbeliste ja osaühingule ebavajalike kulutuste tegemisele, aidates sellega kaasa vara ebaseaduslikule pööramisele R. V., iseenda ja kolmandate isikute kasuks suures ulatuses, s.o 66 113,44 euro ulatuses. Kohus mõistis R.V.-le karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, millest tuleb ära kanda 8 kuud. KarS § 73 lg 1-3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 3 aastat 10 kuud, kui R. V. ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus mõistis M.A.-V.-le karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest tuleb ära kanda 5 kuud. KarS § 73 lg 1-3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 aasta 11 kuud, kui M. A.-V. ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeeris kohus tahtliku süüteoga saadud vara. Kohus mõistis R.V-lt ja M.A.-V.-lt välja OÜ Viimsi T. kasuks tsiviilhagi kokku 477 103,65 eurot.
• V. M. mõisteti süüdi ametiisikule altkäemaksu andmises KarS § 298 lg 1 järgi. V. M., sooritades 2017. aastal Jõhvis Maanteeameti Liiklusregistri Rakvere teenindusbüroo ametniku kontrolli all A-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks nõutavat eksamit, pakkus eksamineerijale 100 eurot vastutasuna selle eest, et viimane kasutaks oma ametiseisundit tema huvides ja loeks eksami sooritatuks. Eksamineerija keeldus altkäemaksuks lubatud raha vastuvõtmisest ning teavitas juhtunust Maanteeametit. Kohus mõistis L. B.-le karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, so 933 eurot, 1 aasta pikkuse katseajaga.
• Eraõigusliku juriidilise isiku VKG S. osakonna juhataja S.D. ja eraõigusliku juriidilise isiku VKG E. osakonna juhataja V.K. mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises erasektoris KarS § 402³ lg 1 järgi ja L.N. dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. VKG osakonna juhataja S.D. küsis ja sai ettevõtte T. esindajalt 2017. a märtsis-aprillis altkäemaksu sõidukitele teostatavate remonttööde näol, lubades vastutasuks suunata ettevõttele T erinevaid VKG S. poolt tellitavaid töid. VKG E. osakonna juhataja V.K. sai 2017. a maist-juulini korduvalt altkäemaksu summas 320 eurot ettevõtte T. esindajalt, lubades vastutasuks tegutseda ettevõtte T. huvides ja suunata ettevõttele erinevaid töid. L.N, olles OÜ V. juhatuse liige, koostas S.D. palvel OÜ V. nimelt fiktiivsed arveid, mis esitati tasumiseks OÜ-le T. altkäemaksuks kasutatavate remonttööde varjamiseks. Kohus mõistis S. D.-le karistuseks rahalise karistuse 59 päevamäära, so 2944,10 eurot. Kohus mõistis L. N.-le karistuseks 1 aasta vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis V. K.-le karistuseks 1 aasta vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 84 alusel konfiskeeris kohus tahtliku süüteoga saadud vara.
• Riigi sihtasutuse EAS büroo juht K.P. mõisteti süüdi omastamises ametiisiku poolt, dokumendi võltsimisele kihutamises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 201 lg 2 p 3, § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi. Sihtasutuse büroo juht võltsis õiguste omandamise eesmärgil erinevaid dokumente ja tellis EAS nimelt 2014-2015. aastal ettevõttetelt tooteid summas 1801,42 eurot. Büroo juht omastas nimetatud tooted ning kihutas arve väljastanud ettevõtete esindajaid muutma arvetel olevaid toote nimetusi. Samuti omastas K.P. erinevatel aastatel ebaseaduslikult EAS vara, ostes erinevate preemiapunktide eest endale ja kolmandatele isikutele lennupileteid ja tooteid summas 14 298,23 eurot. Kohus mõistis K.P.-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus mõistis K.P.-lt välja EAS kasuks tsiviilhagi kokku 12 302,42 eurot.
• Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) regionaalosakonna juht V. M. mõisteti süüdi ametiisiku poolt korduvas omastamises, dokumendi võltsimisele kihutamises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 201 lg 2 p-de 1, 3, § 22 lg 2 - § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. V. M., töötades 2014. aastal SMIT regionaalosakonna juhina, omastas fotoaparaadi ja 2 mobiiltelefoni, tekitades oma tegevusega varalist kahju kokku 1671 eurot. Omastamise varjamiseks kihutas V. M. dokumentide võltsimisele selle ettevõtte esindajat, kust esemed soetati. Seejärel esitas V. M. võltsitud koondarved SMIT raamatupidamisele tasumiseks. Kohus mõistis V. M.-le karistuseks 8 kuud vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 83 1 lg 1 alusel konfiskeeris kohus tahtliku süüteoga saadud vara.
• Keskkonnaministeeriumi hallatavas riigiasutuses töötanud M. H. mõisteti süüdi toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses, riigihangete teostamise nõuete rikkumises kui hankelepingu maksumus on eriti suur, dokumendi võltsimises, ametiisiku poolt omastamises ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis KarS § 3001 lg 2, § 300 lg 2, § 344 lg 1 - § 21 lg 2 järgi, § 201 lg 2 p 3 ja § 424 järgi. Keskkonnaministeeriumi hallatavas riigiasutuses erinevatel töökohtadel töötanud M.H. tööülesannete hulka kuulus aastatel 2011-2016 riigivara haldamise korraldamine ning oma töövaldkonnas riigihangete läbiviimine. M. H. osales hangete tingimuste väljatöötamises, hanke läbiviimises ning võitja valimises. Samal ajal osalesid ka temaga seotud ettevõtted samadel hangetel tööde teostajatena. Olles hankelepingute raames ettevõtjana tööd teostanud, võttis M. H. tehtud tööd riigiasutuse esindajana ka vastu. Hanked võitnud ettevõtete kontodelt teostati pärast ministeeriumilt maksete laekumist ülekanded M. H.-i kontrolli all olevate äriühingute kontodele kokku vähemalt summas 447 148.78 eurot. Seega tegi M. H. riigiasutuses töötades ametiisikuna toiminguid ning otsuseid tema endaga seotud isikute suhtes. Sõlmides lepinguid temaga seotud isiku suhtes, rikkus M. H. teadvalt suures ulatuses korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p-s 1 kehtestatud toimingupiirangut, 2015. aastal väljakuulutatud hanke läbiviimisel rikkus M. H. riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, jättes hankijana tagamata riigihangete läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning vältimata konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Selliselt tekkis hanke võitjal eelis teiste pakkujate ees ning võitja sai hankelepingu kogumaksumusega 746 159.15 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülalmainitud hanketööde käigus esitas M. H. KIK-ile ja riigiasutusele erinevaid ebaõigete andmetega dokumente, mis kajastasid tööde tegemist valel ajal summas 57 751.50 eurot. Samuti aktsepteeris riigiasutuse esindajana ja arvete kooskõlastajana 2015. aastal läbi viidud hankel erinevaid esitatud arveid, mille alusel tegelikkuses töid polnud tehtud või oli tehtud vaid osaliselt, omastades saadud tegevusega kolmanda isiku kasuks 46 116 eurot. Lisaks juhtis M. H. 2016. aastal mootorsõidukit joobeseisundis. Kohus mõistis M. H.-le karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust 4 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus M. H.-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks.
• Kärdla linna asutatud sihtasutuse K. S. juhatuse liige H. K. mõisteti süüdi soodustuskelmuses, rahapesus, dokumendi võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ja toimingupiirangu rikkumises KarS § 210 lg-te 1, 2, § 394 lg 2 p-de 1, 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 3001 lg 1 järgi. Samuti mõisteti süüdi osaühing N. rahapesus, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises juriidilise isiku poolt KarS § 394 lg 2 p-de 1, 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi. Sihtasutuse juhatuse liige H. K. esitas 2012. ja 2013. aastal sihtasutuse nimelt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) projekti aruannetes valeandmeid abikõlbulike akteeritud tööde kohta, mida tegelikult ei teostatud, teostati osaliselt või rahastati topelt teiste riigihangete kaudu. Sellise tegevuse eesmärgiks oli saada pettuse teel soodustust. Tagajärjena tekitati EAS-ile varaline kahju 179 424.99 eurot. Samuti H. K., kes esindas sihtasutust K. S. ja osaühingut N., pani 2013. aastal koos mitme teiste ettevõtete ja nende esindajatega toime rahapesu, kus pettuse teel saadud summast 108 045.89 euro päritolu varjamiseks teostati mitu fiktiivset tehingut ja nendega seotud ülekannet erinevate ettevõtete arvelduskontodel. Lisaks sõlmis sihtasutuse K. S. juhatuse liige H. K. 2013. aastal rendilepingud osaühinguga N., mille juhatuse liige ta ise oli, kokku 54 000 euro väärtuses. Sõlmides lepinguid temaga seotud isiku suhtes, rikkus H. K. teadvalt suures ulatuses korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p-s 1 kehtestatud toimingupiirangut. Kohus mõistis H. K.-le karistuseks 4 aastat vangistust 4 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis osaühingule N. karistuseks rahalise karistuse 6000 eurot.
• Puka vallavanem H. K. mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Puka vallavanem H. K. koostas ajavahemikus 2012.-2013. a tegelikkusele mittevastavate andmetega ehk sisult valed 4 ostu-müügilepingut, milles märgitud tehingut tegelikkuses ei toimunud. Võltsitud dokumendid esitas H. K. vallavalitsuse raamatupidamisele sularahas väljamakse saamiseks. Kohus mõistis H. K.-le karistuseks 5 kuud vangistust 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.
• Nõva vallavanem D. R. mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Nõva vallavanem D. R., olles kohustatud täitma ametiautoga tehtud sõitude kohta sõidupäevikut, võltsis vallavalitsuse sõiduauto 2014. aasta sõidupäevikuid, kandes sisse valeandmeid sõiduauto kasutamise ja läbitud vahemaade pikkuse kohta. Võltsitud andmetega sõidupäevikud esitas vallavanem 2014.-2015.aastatel vallavalitsuse raamatupidamisele eesmärgiga näidata oma ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevusi ametisõitudena. Kohus mõistis D. R.-le karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o summas 7569 eurot.
• Sillamäel asuvas tehnoülevaatuspunktis töötanud tehnoülevaatajad P. M ja V. P mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja korduvas altkäemaksu võtmises, s.o KarS § 299 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. P. M. ja V. P., olles 2015. aastal Sillamäe tehnoülevaatuspunktis ülevaatuse läbiviimise eest vastutavad, võtsid sõidukile ülevaatust saada soovivatelt vähemalt 59-lt inimeselt altkäemaksu igakordselt 10-30 eurot. Tehnoülevaatajad võltsisid vastutasuks ülevaatust läbima pidanud, kuid kontrolli mittetoodud vähemalt 120 sõiduki kontrollkaarte, ning märkisid sõidukid tehniliselt korras olevateks. Kohus mõistis P. M.-le karistuseks 4 aastat vangistust 4 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis V. P.-le karistuseks 3 aastat vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 49 alusel kohaldas kohus P. M.-le ja V. P.-le kolmeks aastaks töötamise keeldu mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatajana või tehnoülevaataja abina. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis kohus P. M.-lt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5000 eurot. KarS § 83 2 lg 1 alusel konfiskeeris kohus arestitud sularaha V. P.-lt 1000 eurot ja P.M-lt 749 eurot.
• Kallaste linnavolikogu esimees F. P. mõisteti süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest eriti suures ulatuses KarS § 3001 lg 2 järgi. Kallaste linnavolikogu esimees F. P., kes oli samal ajal ka aktsiaseltsi KK juhatuse liige ja aktsionär, osales linnavolikogu istungitel ja hääletas ajavahemikus 2009.– 2014. a temaga seotud aktsiaseltsi KK kinnisvara puudutavates küsimustes otsuste poolt, s.o huvide konflikti olukorras. Sellise tegevusega rikkus linnavolikogu esimees toimingupiirangut 594 741.58 euro ulatuses. Kohtuotsuse kohaselt puudutasid AS KK kinnisvaraga seotud projektid oluliselt aktsiaseltsi majandushuve ning seega rikkus F. P. vastavate otsustuste tegemisel osalemisega toimingupiiranguid. Projektidega seotud dokumentide kohaselt oli aktsiaseltsi kinnistutele ette nähtud erinevate rajatiste püstitamine. Ainuüksi aktsiaseltsi kinnisvara parendamist saab pidada oluliseks majanduslikuks mõjuks. Kohus mõistis F. P.-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, s.o summas 8600 eurot.
• Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutatud SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhatuse liige ja metsaülem P. K. mõisteti süüdi pistise võtmises KarS § 293 lg 1 (al. 01.01.2015 KarS § 294 lg 1 altkäemaksu võtmises) järgi. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhatuse liige ja metsaülem P. K. sai 2013. aastal OÜ esindajalt pistist 300 eurot vastutasuna selle eest, et oli sõlminud osaühinguga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, lubas juhatuse liikmena vajadusel tagada teostatud tööde eest ettemaksu tasumise OÜ-le, lubas OÜ esindajaga seotud ettevõtetele SA-ga Järvselja Õppe- ja Katsemetskond tehinguid ning organiseeris sihtasutuse poolt kiirendatud korras OÜ-le arve tasumise. Kohus mõistis P. K.-le karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o summas 6045 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel mõistetud karistusest kuulub kohesele täitmisele rahalise karistuse 25 päevamäära. Ülejäänud 125 päevamäära suurust rahalist karistust, s.o 5037 ei pöörata tingimisi täitmisele, kui P. K. ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 84 alusel mõistis kohus P. K.-lt välja 300 eurot, mis vastab süüteoga saadud konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.
• Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo peaspetsialist M. R. ja spetsialist I. U. mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises ja ametialases võltsimises ning I. P. altkäemaksu vahendamises ja A. T. altkäemaksu andmises, s.o KarS § 294 lg 1, 299 lg 1, § 296 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi. Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo peaspetsialistina töötanud M. R. võttis 2015. aastal I.P.-lt altkäemaksu vähemalt 13-l korral selle eest, et nõuetele mittevastavad ja Eestis esmaregistreeritavad sõidukid läbivad registreerimiseelse ülevaatuse, samuti selle eest, et ta võimaldab 2009. a ja hiljem kasutusele võetud sõiduautode registreerimist ilma, et sõiduautode dokumendid oleksid eelnevalt läbinud Maksu- ja Tolliameti poolse kontrolli ja saanud sealt positiivse tagasiside, mis võimaldaks sõiduki registreerimist. M. R. võltsis tööülesandeid täites registris registreerimiseelsete tehnonõuetele vastavuse kontrollakte 18 sõiduki osas. Samuti võttis Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo spetsialistina töötanud I. U. 2015. aastal altkäemaksu I. P.-lt vastutasuna selle eest, et teostab liiklusregistris registritoiminguid 2009. a ja hiljem kasutusele võetud sõiduautodele ilma, et sõiduautode dokumendid oleksid eelnevalt läbinud Maksu- ja Tolliameti poolse kontrolli ja saanud sealt positiivse tagasiside, mis võimaldaks sõiduki registreerimist. Selliselt tagas I.U. igakordselt 100-eurose altkäemaksu eest 7 sõiduki registreerimise. Lisaks pani A. T. toime altkäemaksu andmise I. P.-le selleks, et sõiduk saaks registreerimiseelse ülevaatuse teostatud ning registris registreeritud. Kohus mõistis M. R.-le karistuseks 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga.
• Kohus mõistis I. U.-le karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis I. P.-le karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis A. T.-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, s.o summas 2000 eurot. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis kohus konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa M. R.-lt 1750 eurot, I.P.-lt 1790 eurot ja I. U.-lt 600 eurot. KarS § 49 alusel kohaldas kohus M. R.-le ja I. U.-le lisakaristusena mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatamisega seotud valdkondades tegutsemise keeldu 2 aastaks.
• Põhja-Tallinna Valitsuse kultuuri- ja noorsoosektori juhataja E. L. mõisteti süüdi dokumendi võltsimisele kihutamises ja võltsitud dokumendid kasutamises KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi. Põhja-Tallinna Valitsuse kultuuri- ja noorsoosektori juhataja E. L. kihutas kahel korral 2014. aastal linnaosavalitsuse töötajat otsima kahe toimunud ürituse jaoks võltsarveid summas 3050 eurot. Olles teadlik, et omavalitsusele laekunud arved ei vasta tegelikkusele, kooskõlastas E. L. saadud võltsarved e-arvekeskuses koos seletuskirjaga ning võltsarvete alusel teostas linnakantselei vastavad ülekanded võltsarve esitanud ettevõttele. Kohus mõistis E. L.-le karistuseks 1 aasta vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga.
• SA Rõngu Hooldusravikeskus juhatuse liige M. T. mõisteti süüdi omastamises ametiisiku poolt KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. SA Rõngu Hooldusravikeskus juhatuse liige M .T. omastas 2014.aastal sihtasutusele kuuluva sularaha summas 1559.92 eurot. Kohus mõistis M. T.-le karistuseks 10 kuud vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga. Vastavalt kohtuotsusele on M. T. kohustatud tasuma tsiviilhagi esitanud sihtasutusele tekitatud kahju.
• Üldkasuliku töö tegemist juhendav S. K. mõisteti süüdi ametiisiku poolt dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi väljaandmises KarS § 299 lg 1 järgi. Pärnus asuva MTÜ juhatuse liikmena ja vastavalt Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnaga sõlmitud üldkasuliku töö korraldamise lepingule oli S. K. määratud üldkasuliku töö tegemist juhendavaks isikuks süüdimõistetule H. T.-le. H. T. oli kohustatud vastavalt Pärnu Maakohtu otsusele asenduskaristusena tegema kahe aasta jooksul 1440 tundi üldkasulikku tööd. S. K. üldkasuliku töö juhendajana esitas Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale igakuiselt H. T üldkasuliku töö tegemise kohta arvestuslehed, milles oli kajastanud oluliselt rohkem tehtud töötunde kui seda H. T. reaalselt teinud oli. S. K. ei täitnud temale pandud kriminaalhooldusaluse vahetu kontrolli teostamise kohustust ega pidanud korrektset arvestust kriminaalhooldusaluse tehtud töötundide kohta. S. K. võltsis kokku 12 kuu üldkasuliku töö arvestuslehe andmeid, kirjutades tehtud töötundide hulka enam kui 342 tundi, mida aga tegelikkuses ei tehtud. Kohus mõistis S. K.-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, s.o summas 2400 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui S. K. ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
• Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerijad P. P., J. T., A. A. mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises, M. M. altkäemaksu korduvas võtmises ja altkäemaksu vahendamises, s.o KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 296 lg 2 p 1 järgi. Lisaks ametiisikutele mõistis kohus süüdi sõiduõpetajad A. K. ja N. K. altkäemaksu vahendamises, s.o KarS § 296 lg 1 järgi. Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerijad P. P., J. T., A. A. ja M. M. võtsid korduvalt erinevatel aegadel ajavahemikul 2013.-2015. a sõidueksami sooritatuks lugemise eest altkäemaksu sõiduõpetajatelt A. K. ja N. K. ning teistelt inimestelt, kes vahendasid eksamineerijate juurde inimesi juhilubade saamiseks eksamit sooritama. Kohus mõistis A. K.-le karistuseks 3 aastat vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis N. K.-le karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära, s.o summas 2500 eurot. Kohus mõistis M. M.-le karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust 4 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Kohus mõistis A. A.-le karistuseks 3 aastat vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis J. T.-le karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust 3 aasta ja 9 kuu pikkuse katseajaga. Kohus mõistis P. P.-le karistuseks 4 aastat vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva ning ülejäänud osa vangistusest jätta kohaldamata, kui P. P. 4 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 83 lg 2, 831 lg 1 ja § 84 alusel kohus konfiskeeris ja mõistis konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa A.K.-lt 1260 eurot, N. K.-lt 400 eurot, M. M.-lt 480 eurot, A. A.-lt 300 eurot, J. T.-lt 480 eurot ja P. P.-lt 320 eurot.
• Esku-Kamari Kooli direktor E. M. mõisteti süüdi ametiisiku poolt toimepandud omastamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 201 lg 2 p 3, § 345 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Esku-Kamari Kooli direktor omastas Jõgevamaal Põltsamaa vallas talle usaldatud võõrast vara, pöörates usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. 12.10.2013 võltsis E. M. ja FIE faktuurarve, millelt nähtus, nagu oleks FIE osutanud Esku-Kamari Koolile projekti „Keskkonnaõpe Esku-Kamari Koolis“ raames viiel korral transporditeenust kokku 600 euro eest. Tõendamist leidis, et transporditeenust osutati vaid ühel korral. E. M., olles samal ajahetkel Esku-Kamari Kooli direktor ning teades, et tegemist on võltsitud arvega, kinnitas allkirjaga arvel märgitud teenuse ja summa kooliga seotud kuluks, misjärel edastati faktuurarve nr 203 Põltsamaa Vallavalitsusele väljamakse tegemiseks. 18.10.2013 tegi Põltsamaa Vallavalitsus FIE Swedbanki arvelduskontole direktori kinnitatud faktuurarve alusel ülekande, kandes FIE arvelduskontole 600 eurot ehk 480 eurot enam tegelikult osutatud teenuse maksumusest. Kohus mõistis E. M.-le karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o summas 1720 eurot.

2016. aasta

• Tallinnas asuvas tehnoülevaatuspunktis töötanud tehnoülevaatajad V. M., V. V. ja J. H. mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja korduvas altkäemaksu võtmises ning M. R. altkäemaksu vahendamises, s.o KarS § 299 lg 1, § 294 lg 2 p 1 ja § 296 lg 1 järgi. V. M., V. V. ja J. H., olles 2015. aastal Tallinnas tehnoülevaatuspunktis ülevaatuse läbiviimise eest vastutavad, võtsid sõiduki või haagise kontrolli toonud inimestelt, sh vahendusteenust pakkuvalt M. R.-lt, altkäemaksu 5-25 eurot vastutasuna selle eest, et nad võltsisid ülevaatusele toodud tehniliselt mittekorras kokku vähemalt 37 sõiduki või haagise kontrollkaarte ning märkisid need tehniliselt korras olevateks. Kohus mõistis M. R.-le karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära, s.o summas 3000 eurot. Kohus mõistis V. M.-le karistuseks 1 aasta vangistust 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus mõistis V. V.-le karistuseks 1 aasta vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis J. H.-le karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 49 alusel kohaldas kohus V. M.-le, V. V.-le, J. H.-le kaheks aastaks mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatajana töötamise keeldu. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis kohus V. M.-lt, V. V.-lt, J. H.-lt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa 140, 115 ja 30 eurot.
• Tallinnas asuvas tehnoülevaatuspunktis töötanud tehnoülevaataja G. O. mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja korduvas altkäemaksu võtmises, s.o KarS § 299 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi. G. O., olles Tallinnas asuvas tehnoülevaatuspunktis ülevaatuse läbiviimise eest vastutav, võttis 2015. aastal kolmel korral summas kokku 30 eurot altkäemaksu inimeselt, kes vahendas erinevate sõidukite kasutajatelt saadud raha. Tehnoülevaataja võltsis vastutasuks ülevaatust läbima pidanud, kuid kontrolli mittetoodud sõidukite kontrollkaarte ning märkis sõidukid tehniliselt korras olevateks.Kohus mõistis G. O.-le karistuseks 6 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 49 alusel kohaldas kohus G. O.-le kaheks aastaks mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatajana tegutsemise keeldu. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kohus mõistis G. O.-lt konfiskeerimise asendamiseks välja 30.00 eurot.
• K. K. mõisteti süüdi ametiisikule altkäemaksu lubamises, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. K. K., sooritades 2016. aastal Põlva linnas Maanteeameti Liiklusregistri Põlva büroo ametniku kontrolli all B kategooria juhtimisõiguse omandamiseks nõutavat eksamit, pakkus eksamineerijale 50 euro suurust rahasummat vastutasuna selle eest, et viimane jätaks fikseerimata eksami sooritamise käigus ilmnenud eksamitulemusi mõjutavad eksimused ning kasutaks oma ametiseisundit tema huvides ja loeks eksami sooritatuks. Eksamineerija keeldus altkäemaksuks lubatud raha vastuvõtmisest ning teavitas juhtunust Maanteeameti Võru Teenindusbüroo juhatajat. Kohus mõistis K. K.-le karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o summas 1500 eurot.
• Risti vallavanem R. K. mõisteti süüdi soodustuskelmuse, ametiisiku poolt dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 210 lg 1, § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Risti vallavalitsuse otsusega planeeriti rajada vana raamatukogu hoonesse, aadressil Jaama 1, Risti tervisekeskuse. Tervisekeskuse ehitamise rahastust otsustati taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) LEADER-meetme kaudu. Risti vallavanem R. K. esitas 2011. aastal rahastuse taotlemiseks PRIA-le tahtlikult valeandmeid, et saada pettuse teel abikõlbulikku toetust. Nimelt võltsis R.K. tervisekeskuse ehitamiseks saadud ettevõtete hinnapakkumuste andmeid (lisas töid ja suurendas pakkumuse hindu) selliselt, et kõige odavamaks pakkumiseks oleks konkreetse ettevõtja pakkumus. Ebaõigete andmetega taotluse ja võltsitud hinnapakkumiste esitamisega lõi vallavanem PRIA-le tegelikust renoveerimistööde maksumusest ebaõige ettekujutuse, mille eesmärgiks oli edendada majandustegevust ja saada soodustust, s.o tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest. R.K. sai varalist kasu PRIA-lt väljamakse näol summas 32952.24 eurot. Kohus mõistis R. K.-le karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära, s.o summas 7440 eurot.
• Pihtla Vallavalitsuse sotsiaalnõunik A. L. mõisteti süüdi omastamises ja dokumendi võltsimises KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 344 lg 1 järgi. Ajavahemikul 2013.-2016. a omastas Pihtla Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna töötanud A. L. vallavalitsuse poolt kuuele inimesele eraldatud toimetulekutoetust summas 3935.86 eurot. Selleks, et omastamist toime panna, võltsis sotsiaalnõunik toimetulekutoetuse otsuseid inimeste nimel, kes ise selleks tegelikult soovi ei avaldanud, pärast mida vormistas sularaha kassalehed, kuhu kandis isikute nimed ja summad, kellele ta sularahas eelnevalt määratud toimetulekutoetust pidi maksma. A. L. võltsis isikute allkirju näitamaks, et isik on määratud toimetulekutoetuse kätte saanud, kuid tegelikult toimetulekutoetuse saajad neile määratud toetust kätte ei saanud. Oma tegevusega A. L. tekitas Pihtla Vallavalitsusele varalist kahju summas 3935.86 eurot. Kohus mõistis A. L.-le karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga.
• Tartus asuvas tehnoülevaatuspunktis töötanud tehnoülevaatajad S. L. ja R. T. mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja korduvas altkäemaksu võtmises KarS § 299 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi. 2015. aastal võtsid Tartus tehnoülevaatuspunktis ülevaatuse läbiviimise eest vastutavatena S. L. ja R. T. sõiduki kontrolli toonud inimestelt altkäemaksu: S. L. võttis altkäemaksu 25-l korral summas 461 eurot ja R. T. kolmel korral summas 40 eurot vastutasuna selle eest, et nad võltsisid korduvalt ülevaatusele toodud tehniliselt mittekorras sõidukite kontrollkaarte ning märkisid sõidukid tehniliselt korras olevateks. Kohus mõistis S. L.-le karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus mõistis R. T.-le karistuseks 1 aasta vangistus 1 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 49 alusel kohaldas kohus S. L.-le kaheks aastaks ja kuueks kuuks ning R. T.-le üheks aastaks töötamise keeldu liikluses kasutatavate mootorsõidukite ja nende haagiste tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostava isikuna ehk tehnoülevaatajana ning tehnoülevaataja abina. Kohus konfiskeeris kuriteoga saadud S. L. vara 461 euro ja R. T. vara 40 euro väärtuses.
• A.S. mõisteti süüdi valimisvabaduse rikkumises, so KarS § 162 lg 1 (varasem redaktsioon KarS § 164) järgi. A. S., töötades Saare maakonnas asuvas AS Hoolekandeteenuse S. K. tegevusjuhendajana, pakkus ja andis Lääne-Saare vallavolikogu valimiste perioodil 2014.aasta detsembris hooldekodus elavatele inimestele ainelist hüvitist eesmärgiga mõjutada neid teostama oma valimisõigust valimistel kandidaat nr 149 kasuks. Kohus mõistis A. S. karistuseks rahalise karistuse summas 100 päevamäära, s.o summas 1050 eurot.
• Piirissaare vallavanem J. U. mõisteti süüdi ametlike dokumentide peitmises KarS § 346 järgi. J. U., olles ajavahemikul 13.11.2013 kuni 15.10.2014 Piirissaare vallavanem, paigutas ümber Piirissaare Vallavalitsusest enda koju Piirissaare valda puudutavad ametlikud dokumendid, misjärel peitis neid enda elukohas kuni seal 2015.aastal toimunud läbiotsimiseni, tehes seeläbi võimatuks dokumentide kasutamise neid valdavale isikule – Piirissaare vallale. Kohus mõistis J. U.-le karistuseks rahalise karistuse summas 80 päevamäära, s.o summas 1784 eurot.
• Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskuse Toidubüroo peaspetsialist E. T. mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises KarS § 294 lg 1 ja ametialases võltsimises KarS § 299 lg 1 järgi. Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist võltsis 2013.aasta detsembris ja 2014.aasta jaanuaris kokku kolmel korral kolmandatesse riikidesse eksporditava 75 031 kg kala jääkproduktide tervisesertifikaate selliselt, et kinnitas oma allkirjaga kauba vastavust nõuetele seda kaupa tegelikult nägemata. Peaspetsialist rikkus eelkirjeldatud tegudega loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 48 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, mille kohaselt ei tohi tõendav ametnik tõendada andmeid, mida tal ei ole võimalik kindlaks teha ning ei tohi allkirjastada sertifikaati loomade ja loomsete saaduste kohta, mida ta ei ole kontrollinud. Lisaks võttis E. T. 2014. aasta veebruaris vastutasuna jaanuaris allkirjastatud tervisesertifikaadi väljastamise eest eksporti teostava ettevõtte esindajalt 4 kg suitsutatud kala väärtuses 40 eurot.Kohus mõistis E. T.-le karistuseks 1 aasta vangistust 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.
• Kohtla vallavanem H. L. mõisteti süüdi omastamises KarS § 201 lg 2 p 3, ametialases võltsimises KarS § 299 lg 1 ja dokumentide võltsimises KarS § 344 lg 1 järgi. 2015.aastal võltsis Kohtla vallavanem H. L. riigihankes „Kohtla valla kruusateede remont 2015“ tööde teostaja poolt üleandmise-vastuvõtmise akte tööde kohta, näidates nendel tegelikust suuremaid tööde mahte. Samuti viseeris vallavanem ettevõtte poolt vallale nimetatud aktide alusel koostatud ja tegelikkuses mittevastavate tööde mahtudega arved, mille alusel kandis vald hanke võitjale ja töid väiksemas mahus teostanud ettevõtja arveldusarvele üle suuremad summad kui tegelikult töid tehti. Valla eelarvest väljapetetud ja valla poolt ülekantud summa 15 192 eurot kanti ettevõttest edasi H.L. poolt täiendavalt võltsitud arvete alusel järgmise ettevõtte arveldusarvele, kust H. L. omastas sellest osa ise ja osa kolmanda isiku kasuks. Kohus mõistis H. L.-ile karistuseks 2 aastat vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.
• Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor O. B. mõisteti süüdi korduvas pistise võtmises KarS § 293 lg 2 p 1 (al. 01.01.2015 KarS § 294 lg 2 p 1) ja korduvas altkäemaksu võtmises KarS § 294 lg 2 p 1 järgi. Ajavahemikul 2008.-2012. a võttis Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor ametikohustuste täitmise käigus korduvalt ettevõtjatelt raha ja vara summas kokku 7779.71 eurot. Vastutasuna juhendas ta jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtjate tegevust, kasutas kontrollitavaile ettevõtteile soodsamalt oma diskretsiooniõigust tehes keskkonnakontrolli, koostades ettekirjutusi ja otsustades väärteomenetluse alustamist. Lisaks väljastas ametiisik altkäemaksu eest ettevõtjaile nendega konkureerivate äriühingute jäätmearuandeid, s.o ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumente, mis muuhulgas sisaldasid ärisaladust. Kohus mõistis O. B.-ile karistuseks 2 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistuse 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohus mõistis KarS § 831 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks O. B.-lt riigituludesse välja 545 eurot.

2015. aasta

• K. T., S. T., A. S. ja R. S. mõisteti süüdi valimisvabaduse rikkumises, so KarS § 162 lg 1 (varasem redaktsioon KarS § 164) järgi. Isikuid süüdistati selles, et Paldiski Linnavolikogu valimiste perioodil oktoobris 2013 pakkusid ja andsid nad Paldiski linnas inimestele, kes hääletavad valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideerivate K.T. ehk kandidaadi nr 169 või S. T. ehk kandidaadi nr 146 poolt, hääletamise eest ainelise hüvitusena raha, eesmärgiga mõjutada isikuid tegema hääletamisel valiku nimetatud kandidaatide kasuks. Kohus mõistis K. T.-le ja S. T.-le karistuseks 4 kuud vangistust 1 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis A. S.-le karistuseks rahalise karistuse summas 50 päevamäära, s.o summas 205 eurot. Kohus mõistis R. S.-le karistuseks 2 kuud vangistust 6 kuulise katseajaga.
• Mustvee linnapeana mõisteti P. K. süüdi temale usaldatud võõra vara omastamises KarS § 201 lg 2 p 3, võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 345 lg 1 ja Lohusuu vallavanemana pistise korduvas võtmises KarS § 293 lg 2 p 1 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 294 lg 2 p 2) järgi. I. K. mõisteti süüdi pistise andmises KarS § 297 lg 1 järgi. Ajavahemikul 2012.-2013. a omastas P. K. Mustvee linnapeana linna eelarvelisi vahendeid summas kokku 8543.56 eurot: 1403.6 eurot fiktiivsete arvete alusel sõiduki remonditööde eest; 4409 eurot ebaõigete arvete alusel Mustvee linnavalitsusele teostatud metallitööde eest; 409 eurot maksva akudrelli eest; 891.96 eurot fiktiivse arve alusel sõiduki remonditööde eest ja 1430 eurot fiktiivse arve alusel sõiduki remonditööde eest. 2013.aastal jättis P. K. Lohusuu vallavanemana järgimata konkreetset ehitusettevõtet soosides riigihanke korraldamisel vajalikke riigihanke seadusest tulenevaid nõudeid, küsides selle eest ehitustöid tegeva ettevõtte esindajalt I. K.-lt raha. I.K. andis 2013.aastal P.K.-ile eeltoodud tegevuse eest 3990 eurot. Kohus mõistis P. K.-le karistuseks 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis KarS § 831 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks P.K.-lt riigituludesse välja 3990 eurot. Kohus mõistis I. K.-le karistuseks rahalise karistuse summas 960 eurot.
• A. D. mõisteti süüdi valimisvabaduse rikkumises, s.o KarS § 162 lg 1 (varasem redaktsioon KarS § 164) järgi. A. D., tegutsedes 2013. aasta oktoobris omakasu eesmärgil ning ühtlasi eesmärgiga mõjutada teisi hääleõiguslikke isikuid teostama oma valimis- või hääletamisõigust teatud valiku kasuks, lubas erinevatele Sillamäe elanikele rahalist hüvitist, kui nad hääletavad 2013. a Sillamäe linna kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tema nimetatud kandidaadi poolt ning seejärel, veendudes, et isikud on hääletanud just selle kandidaadi poolt, andis nendele lubatud summas sularaha, saades seejuures iga ostetud hääle eest rahalist hüvitist. Kohus mõistis A. D.-le karistuseks rahalise karistuse summas 940 eurot.
• AS-i Tallinna Sadam nõukogu liige N. S. mõisteti süüdi toimingupiirangu rikkumises, s.o KarS § 3001 järgi. N. S. osales riigi omanduses oleva ettevõtte AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmena nõukogu 2013. a koosolekul otsuse tegemisel tema endaga seotud isiku – MTÜ Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) – suhtes, millega otsustati eraldada peasponsorina EOK-le 250 000 eurot. Seeläbi rikkus N. S. teadvalt suures ulatuses korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p-s 1 kehtestatud toimingupiirangut. N. S. on alates 22. märtsist 2001 EOK juhatuse liige. Seega on EOK tulenevalt KVS § 7 lg 1 p-st 3 ja tulumaksuseaduse §-st 9 N. S.-ga seotud isik. KVS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud otsuse tegemine, kui otsus tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Nõukogu istungil pandi hääletusele küsimus, kas kinnitada komisjoni protokoll tervikuna. N. S. osales nõukogu esimehena komisjoni 28. oktoobri 2013. a protokolli kinnitamise otsustamisel, hääletades protokolli tervikuna kinnitamise poolt. Tegemist oli KVS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud otsusega. Kohus mõistis N. S.-ile karistuseks rahalise karistuse 17 000 eurot.
• Sihtasutus Pärnu Haigla ortopeed F.V. mõisteti süüdi altkäemaksu võtmise katses, pistise võtmises, kelmuse toimepanemises, ametialases võltsimises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, s.o KarS § 294 lg 1 - § 25 lg 2, § 293 lg 1 (vastab alates 01.01.2015 KarS §-le 294 lg 1), § 299 lg 1, § 209 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi. Sihtasutus Pärnu Haigla ortopeedina töötav F. V., omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, s.o õiguspädevust teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid, täites avaliku halduse ülesandeid terviseseisundi kirjelduse vormi täitmisel ja vajalike terviseseisundit kirjeldavate dokumentide Sotsiaalkindlustusametile esitamisel, võttis 200 eurot altkäemaksu selle eest, et tema organiseeris 2013. aastal M. V-le püsiva töövõimetuse tuvastamise eesmärgil tegelikkuses mittevajalikke meditsiinilisi uuringuid ning juhendas M. V. püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajaliku ekspertiisitaotluse koostamisel, kirjutades ise taotlusesse tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Samuti F. V. koostas M. V.-le püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tegelikkusele mittevastava terviseseisundi kirjelduse, mille alusel tegi Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo otsuse, määrates M. V.-le töövõime kaotuse protsendi 30%. Samuti võttis F. V. 2013. aastal pistist 40 kohviaparaadi puhastustableti näol selle eest, et ta oma ametiülesannetest tulenevalt aitas patsiendil saada püsiva töövõime kaotuse protsenti. Samuti kihutas F. V. 2012. aastal OÜ Sindi Tervisekeskus perearsti võltsima ja väljastama võltsitud töövõimetuslehte, milline talle ka väljastati. Selle pettuse tulemusena kandis Eesti Haigekaasa F. V.-i kontole töövõimetushüvitusena 10221.21 eurot. Samuti võltsis F. V. 2012.aastal SA Pärnu Haiglas isikule, kel puudus Eesti Haigekassa ravikindlustus, teise inimese nimelt MRT uuringu saatekirja selleks, et ravikindlustamata isik omandaks õiguse uuringule, millise toimingu teostamise eest tasus Eesti Haigekassa 183.19 eurot. Samuti F. V. võltsis ajavahemikul 2009.-2013. a 55 ravimiretsepti erinevate inimeste nimele ning kasutas võltsitud andmetega retsepte ravimite saamiseks apteekidest. Lisaks võltsis F. V. 2012. aastal patsiendi kihutamisel töövõimetuslehte, märkides sellel töövabastusperioodi tulenevalt patsiendi tervislikust seisundist, mis aga tegelikkusele ei vastanud. Kohus mõistis F. V.-le karistuseks rahalise karistuse 11 724.02 eurot. Kohus kohaldas lisakaristusena KarS § 49 alusel F. V.-ile keeldu täita 2 aasta jooksul tema töö- või ametikohal ülesandeid, mille sisuks on Sotsiaalkindlustusametile isikute töövõime kaotuse protsendi määramise aluseks olevate dokumentide koostamine, allkirjastamine ja esitamine.
• MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik juhatuse liige E. K. mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises altkäemaksu nõudmisega, s.o KarS § 294 lg 2, p-de 1, 2 järgi ja K. V., S. S., M. M. altkäemaksu andmises, s.o KarS § 298 lg 1 järgi. E. K., olles ajavahemikul 2013.-2014. a MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik juhatuse liige ja välitööde tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja järelevalvekohustust Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutele määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle, nõudis altkäemaksu ja võttis korduvalt altkäemaksu kriminaalhooldusalustelt, kes oli määratud MTÜ juurde üldkasulikku tööd tegema. Raha nõudmine ja võtmine oli seotud üldkasuliku töö tundide kirjapanemisega vastavalt poolte kokkuleppele, kus MTÜ juhatuse liige saab altkäemaksu ning märgib selle eest ettenähtud töötunnid teostatuks, olgugi, et reaalselt kriminaalhooldusalune märgitud üldkasulikku tööd ei teinud. Kohus mõistis E. K.-le karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus konfiskeeris KarS § 831 alusel E. K. sõiduautost läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha summas 60 eurot ja KarS § 832 lg 1 alusel E. K.-le kuuluva sõiduauto Opel Zafira. Kohus mõistis K. V.-le karistuseks rahalise karistuse 256 eurot. Kohus mõistis S. S.-le karistuseks rahalise karistuse 320 eurot. Kohus mõistis M. M.-le karistuseks rahalise karistuse 501.72 eurot.
• Kiili vallavanem V. K. mõisteti süüdi temale usaldatud võõra vara omastamises KarS § 201 lg 2 p 3, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. 2013. aastal omastas V. K. Kiili vallavanemana valla sotsiaalkorteri remonttööde teostamiseks mõeldud raha endaga seotud ettevõtte VK. I. OÜ kasuks. Selleks, et vältida korruptsioonivastase seaduse piiranguid, kutsus vallavanem hankele oma tuttava juhitava ettevõtte, millega ta on ka ise seotud. Vallavanema eestvedamisel valiti see ettevõte hanke võitjaks ja sõlmiti töövõtuleping. Pärast lepingu sõlmimist kanti valla poolt remondiks eraldatud 16 580 eurot vallavanema ja tema lähedastega seotud ettevõtete kaudu üle selliselt, et 14 580 eurot jõudis lõpuks vallavanemale kuuluva ettevõtte VK I. OÜ kontole. Omastamise realiseerimiseks võltsis V .K. arveid, mis esitati vallavalitsusele remondiraha väljamaksmiseks. Eeluurimisel tuvastatu põhjal olid remonditööde tegelikud kulud suurusjärgus 7000 eurot ja tööd tegi vallavanema lähisugulane. Kohus mõistis V. K.-le karistuseks rahalise karistuse 4900 eurot.
• Maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna peaspetsialist A. A. mõisteti süüdi temale usaldatud võõra vara omastamises KarS § 201 lg 2 p 3 järgi, usalduse kuritarvitamises KarS § 2172 lg 1 järgi, dokumendi võltsimises, võltsimisele kihutamises ja võltsitud dokumendi kasutamises KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi. 2014. aastal müüs A. A. Maanteeameti esindajana 610 tonni freesitud teekattematerjali, mille eest saadud rahast suurema osa – 2050 eurot – omastas enda kasuks. Materjali ostnud ettevõtte esindaja kasuks omastas A. A.1851.44 eurot. Olles ajavahemikul 2013.-2014. a Maanteeameti esindajaks lepingulistes suhetes S. T. OÜ-ga, T. AS-iga ja L. E. AS-iga, jättis A. A. järgimata Maanteeameti varaliste huvide järgimise kohustuse ja korraldas ebaseaduslikult, s.o läbi dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise, Maanteeametile esitatavate ostuarvete suurendamise ja Maanteeameti poolt esitatavate müügiarvete vähendamise kokku summas 68376.82 eurot (koos käibemaksuga 82052.18 eurot). Samuti, omamata pädevust ja volitusi, tellis A. A. S. T. OÜ-le ebaseaduslikult enammakstud rahadest, s.o Maanteeameti materiaalsete vahendite arvelt, S. T. OÜ-lt selliseid töid ja teenuseid, mis ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud Maanteeameti investeeringute komitee poolt. Sellega pani A. A. toime Maanteeametile kohustuste võtmise ebaseadusliku ärakasutamise vähemalt summas 68376.82 eurot (koos käibemaksuga 82052.18 eurot). Kohus mõistis A. A.-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.
• Roosna-Alliku abivallavanem M. P. mõisteti süüdi temale usaldatud võõra vara omastamises KarS § 201 lg 2 p-de 1, 3 ning kelmuses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Ajavahemikul 2012.-2014. a omastas M. P. Roosna-Alliku abivallavanemana, kelle teenistusülesandeks oli muuhulgas sotsiaalhoolekande, hariduse ja lastekaitse valdkonna üldjuhtimine ning sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine, eestkostetava isiku vara kokku 5 292.74 eurot. Samuti viis M. P. 2014. aastal varalise kasu saamise eesmärgil eksimusse Roosna-Alliku valla sotsiaalkomisjoni liikmed, millest lähtuvalt määrati eestkostetavale toimetulekutoetus 1306.25 eurot, mille M. P. enda kasuks pööras. Lisaks sellele omastas M. P. korteriühistu K. juhatuse liikmena korteriühistu arveldusarvelt 400 eurot. Kohus mõistis M. P.-le karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga.
• Kohalikule omavalitsusele kuuluva asutuse direktor K. T. mõisteti süüdi temale usaldatud võõra vara omastamises KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Ajavahemikul 2011.-2014. a omastas K. T. Õru valla asutuse „Õ.S.“ direktorina Õru lasteaed-algkooli kütmiseks ostetud erimärgistatud diislikütust väärtusega kokku 21 978 eurot. Kohus mõistis K. T.-le karistuseks 10 kuud vangistust 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. Lisaks mõistis kohus K. T.-lt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 11 774.35 eurot kannatanu Õru valla kasuks.
• U. V., OÜ P. ja OÜ Av. mõisteti süüdi soodustuskelmuse toimepanemises ja pistise andmises KarS § 210 lg-te 2 ja 3 ja § 297 lg-te 1 ja3 järgi. U. V. OÜ Antonella (hilisem ärinimi OÜ P.) esindajana grupis koos OÜ-ga Av. ja viimase esindajaga taotles ajavahemikul 2010.-2012. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist pettuse teel toetust Moonakate maja rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Pettus seisnes omafinantseeringu mittetasumises ja ehituskulude kõrgemana näitamises. Soodustuskelmusega tekitati kahju summas 95 731.91 eurot. Lisaks andis U. V. 2012. aastal Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti turukorralduse büroo peaspetsialistile pistist vastutasuna selle eest, et 2012. aastal nõustas peaspetsialist OÜ Antonella esindajat U. V.-d seoses OÜ-le määratud toetuse menetlemisega. Peaspetsialist proovis OÜ Antonella esindaja U.V. palvel kiirendada toetuse osamakse väljamaksmist ja väljastas ametiseisundi tõttu teatavaks saanud informatsiooni toetuse menetlemise seisu ja väljamaksete tegemise tähtaja kohta. Vastutasuna eelkirjeldatud tegevuse eest korraldas U.V. 2012. aastal OÜ Antonella kasutuses olevas puhkekompleksis peaspetsialistile tasuta sünnipäevapeo väärtusega 680 eurot. Kohus mõistis U. V.-le karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga koos KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmiskohustusega. Lisaks määras kohus isikule käitumiskontrolli ajal kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 30 000 eurot. Kohus mõistis karistuseks OÜ-le P. rahalise karistuse 30 000 eurot ja OÜ-le Av. rahalise karistuse 15 000 eurot.
• Pankrotihaldur Ü. A. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 3001 lg 1 järgi. Pankrotihaldurina pööras Ü. A. tema valduses oleva ja talle usaldatud nelja pankrotis oleva ettevõtte vara oma elukaaslasele kuuluva ettevõtte kasuks, võõrandades 2013. ja 2014. aastal avalikul enampakkumisel nõudeõigused summas 219 956.43 eurot. Neljast nõudest kolm suudeti realiseerida, millega saadi varalist kasu 19 535.22 eurot. Lisaks omastamisega seotud kuriteole pani pankrotihaldur toime ka toimingupiirangu rikkumise, kui võõrandas avalikel enampakkumistel nõudeõigused ettevõttele, kelle esindaja ja osanik oli halduri elukaaslane ning keda sidus ühine majapidamine. Nimetatud teoga rikuti KVS §11 lg 1 p-des 1 ja 2 kehtestatud toimingupiirangu keeldu suures ulatuses. Kohus mõistis Ü. A.-le karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga koos KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmiskohustusega. Kohus konfiskeeris KarS § 831 alusel Ü. A.-lt arestitud vara summas 19 335.22 eurot ja mõistis välja KarS § 831 ja § 84 alusel Ü. A.-lt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 200 eurot riigituludesse.
• Tartu Kutsehariduskeskuse endine direktor A. K. ja Tartu Kutsehariduskeskuse endine direktori asetäitja haldusalal M. R. mõisteti süüdi ametialases võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises, kelmuse toimepanemises ja usaldatud vara omastamises alljärgnevalt: A. K. KarS § 201 lg 2 p-de 1, 3, KarS § 209 lg 2 p-de 1, 11, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja M. R. KarS § 22 lg 3 - § 201 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. A. K. sai kutsehariduskeskuse direktorina pettuse teel 2011. aastal välislähetusteks keskuse eelarvelistest vahenditest kokku 1211 eurot. Lisaks omastas A. K. kutsehariduskeskuse direktorina 2011.-2012. aastal direktori asetäitja M. R. kaasabil keskuse eelarvelistest vahenditest raha summas kokku 1430 eurot. Nimetatud kelmuse ja omastamise toimepanemiseks võltsisid isikud kuludokumente ning esitasid neid kutsehariduskeskuse kaudu Tartu Linna Haridusosakonnale kinnitamiseks. Kohus mõistis A. K.-le karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis M. R.-le karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 49 alusel võttis kohus A. K.-lt üheks aastaks ära õiguse töötada materiaalsete väärtuste korraldamise õigust omaval ametikohal.
• Ida-Virumaal tehnoülevaatuspunktis töötanud tehnoülevaatajad mõisteti süüdi ametialases võltsimises ja korduvas pistise ning altkäemaksu võtmises alljärgnevalt: T. T. süüdistuses KarS § 299 lg 1; § 299 lg 1 – 22 lg 3; 293 lg 2 p 1 järgi, P. J. süüdistuses KarS § 299 lg 1; 293 lg 1; 294 lg 2 p 1; § 297 lg 2 p 1 – 22 lg 3 järgi ja V. K. süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi. Isikud töötasid Jõhvi vallas tegutsevas tehnoülevaatusi läbiviivas ettevõttes tehnoülevaatuse läbiviimise eest vastutavatena. 2013.-2014. aastal võltsisid nad raha eest korduvalt ülevaatusele toodud või ülevaatust vajanud, aga mitte kohale toimetatud, tehniliselt mittekorras sõidukite kontrollkaarte ning märkisid sõidukid tehniliselt korras olevateks. Kohus mõistis T. T.-le karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest täitmisele pöörati kohe 2 kuud ja 3 päeva vangistust. See loeti kantuks, ülejäänud karistuse osa ei pöörata täitmisele, kui isik 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus mõistis P. J.-le karistuseks 2 aastat vangistust, millest täitmisele pöörati kohe 2 kuud ja 3 päeva vangistust. See loeti kantuks, ülejäänud karistuse osa ei pöörata täitmisele, kui isik 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus mõistis V. K.-le karistuseks 3 kuud vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 49 alusel võttis kohus T. T.-lt, P. J.-lt kolmeks aastaks ja V. K.-lt üheks aastaks ära õiguse töötada ametiisikuna riiklikku järelevalvet teostavas asutuses. Kohus konfiskeeris kuriteoga saadud T. T. vara 10 179 eurot ja P. J. vara 500 eurot.

2014. aasta

• Maardu Kultuuri- ja Infokeskuse (kuni 01.01.2014 Maardu Linna Rahvamaja) direktor A. Z. mõisteti süüdi pistise korduvas võtmises KarS § 293 lg 2 p 1 järgi. A. Z., töötas Maardu Kultuuri- ja Infokeskuse (kuni 01.01.2014 Maardu Linna Rahvamaja) direktorina. Maardu Rahvamaja korraldatavate Maardu linnas toimuvate kultuuri- ja meelelahutusürituste organiseerimisel, Maardu Rahvamaja koosseisu kuulunud Vaba Aja Keskuse ehitustöödel ja Maardu linna üritustel ilutulestiku korraldajana eelistas ta teenusepakkujana konkreetseid ettevõtteid ja isikuid vastutasuna selle eest, et need andsid talle korduvalt pistist kokku 4780 eurot. Kohus mõistis A. Z.-le karistuseks 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus konfiskeeris A. Z.-lt süüteoga saadud vara 650 eurot ja mõistis lisaks konfiskeerimise asendamise korras välja 4130 eurot. KarS § 49 alusel võttis kohus A. Z.-lt lisakaristusena ära õiguse töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses, nende organis või hallatavas asutuses; samuti avalik-õiguslikus juriidilises isikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, mille liikmeks, osanikuks või aktsionäriks on riik või kohalik omavalitsus või nende hallatav asutus ning ameti- või töökohal, mis on seotud juhtimis-, järelevalve- ja/või varaliste väärtuse liikumist korraldavate ülesannete täitmisega. Tegutsemiskeeldu kohaldas kohus tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud.
• Vändra vallavanem P. R. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja Vändra valla kommunaalasutuse juhataja T. H. KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3 - § 22 lg 3 järgi. P. R., olles Vändra vallavanem, omastas valla kommunaalasutuse juhataja T. H. kaasabil ajavahemikul 13.01.2005 kuni 15.12.2009 Pärnumaal Vändra vallas Vändra vallavalitsuselt viimase nõudeõiguse AS SEB Panga vastu summas 685 266.87 krooni (43 796.54 eurot), so suures ulatuses. Kohus mõistis P. R.-le karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o summas 4020 eurot ja T. H.-le rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o summas 2176 eurot. Kohus leidis, et kuna Vändra vallavalitsus on juba esitanud tsiviilhagi süüdistuses toodud kahju väljamõistmiseks tsiviilkohtupidamise korras, siis lisaks kriminaalkorras isikult summa väljamõistmine riigituludesse poleks põhjendatud.
• Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist R. J. mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises KarS § 294 lg 2 p 1 järgi. Lisaks ametiisikule mõistis kohus süüdi J. P. KarS § 296 lg 2 p 1 järgi, A. K. KarS § 209 lg 1 järgi, KarS § 22 lg 2 - § 298 lg 1, KarS § 296 lg 2 p 1 järgi, A. L. KarS § 22 lg 3 - § 296 lg 2 p 1 järgi, V. L. KarS § 296 lg 2 p 1 ja KarS § 22 lg 2 - § 298 lg 2 järgi ning V. K. KarS § 296 lg 2 p 1 järgi. R. J., töötades Maanteeameti peaspetsialistina, võttis mitme aasta jooksul korduvalt teooria-ja sõidueksami sooritatuks lugemise eest altkäemaksu J. P.-lt, V. L.-lt ja V. K.-lt, kes vahendasid peaspetsialisti juurde inimesi juhilubade saamiseks eksamit sooritama. Lisaks aitas korduvalt altkäemaksu andmisele kaasa A. K. ja vahendamisele A. L.
• Kohus mõistis R. J.-le karistuseks 4 aastat vangistust 4 aasta pikkuse katseajaga, J. P.-le karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära ehk 960 eurot, A. K.-le karistuseks 2 aastat vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga, A. L.-le karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, V. L.-le karistuseks 3 aastat vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga, V. K.-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 640 eurot. Kohus konfiskeeris R. J.-lt süüteoga saadud vara 1300 eurot ja mõistis lisaks välja 2700 eurot; konfiskeeris J. P.-lt 1550 eurot ja A. K.-lt süüteoga saadud vara 950 eurot; mõistis välja V. K.-lt 600 eurot ja V. L.-lt 592.50 eurot.
• V. N. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3, 4 ja KarS § 345 lg 1 järgi, K. L. KarS § 201 lg 2 p-de 2, 4, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ning A. L. KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3, 4, KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemises. Kallaste linnapea V. N., Kallaste Linnavalitsuse pearaamatupidaja A. L. ja vanemraamatupidaja K. L. omastasid ajavahemikul jaanuar 2010 kuni august 2012 Kallaste Linnavalitsuse raha suures ulatuses, s.o summas 42 544.47 eurot. Vara omastamiseks võltsisid raamatupidajad dokumente ning kolmekesi kasutati võltsitud dokumente, et omastada raha. Kohus mõistis V. N.-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, K. L.-le ja A. L.-le karistuseks 1 aasta vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis välja V. N.-lt 11 325.47 eurot, K. L.-lt 14 973.69 eurot, A. L.-lt 16 245.31 eurot kahju hüvitamiseks Kallaste Linnavalitsusele.
• N. M. mõisteti süüdi KarS § 298 lg 1 järgi. N. M.-le, kes, viibides Narvas Vestervalli 7 asuvas tollitsoonis ja teades, et tema poolt tollikontrolli läbimiseks esitatavates toolidokumentides kajastatud kaup ei vasta veokis ja selle haagises oleva kauba nimetusele, andis seal töötavale tolliametnikule altkäemaksu summas 500 rubla. Raha andis ta selleks, et tolliametnik, kelle teenistusülesandeks on kauba, veokite jms tolliläbivaatuse korraldamine, ei teostaks veoki ja haagise läbivaatust ja võimaldaks kontrolli läbimata Eestist lahkuda. Tolliametnik keeldus altkäemaksu vastuvõtmisest ning juhtunust teavitati politseid. Kohus mõistis N. M.-le karistuseks 1 aasta vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. Kohus konfiskeeris N.M.-lt 500 rubla.
• Saku valla spordikeskuse juhataja R. L. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. R. L. omastas 11 488.95 euro suuruses summas sularaha, mis oli laekunud spordikeskusele teenuste ja kaupade müügi eest. Juhtum tuli ilmsiks vallavalitsuse läbiviidud inventuuriga. Juhataja jättis spordikeskuse kassasse laekunud summad vallavalitsuse arvelduskontole kandmata ja võttis need endale. Kohus mõistis R. L.-le karistuseks 8 kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Vangistust ei pöörata reaalselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 20-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab kriminaalhooldaja kontrollnõudeid ja hüvitab kogu vallale tekitatud kahju.
• Kärla vallavalitsuse ametnik ja sihtasutuse Kärla juhataja M. Õ. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. M.Õ. omastas mitme aasta vältel vallavalitsuse ja sihtasutuse eeskoste all olevate klientide raha kokku 12 608.81eurot. Kohus mõistis M. Õ.-le karistuseks 2 aastat vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga.
• E. J. mõisteti süüdi hääle ostmises, s.o KarS § 164 järgi. E. J. mõjutas 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistega seoses kolme inimest hääletama Kiviõli linna kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadi nr 156 poolt. Mõjutamise käigus andis E. J. kõigile kolmele isikule 10 eurot. Kohus mõistis E. J.-le karistuseks 5 kuud vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga.
• Pankrotihaldur V. P. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 394 lg 2 p 3 järgi. Pankrotihaldurina omastas V. P. pankrotimenetluse käigus mitme ettevõtte raha kogusummas 44 131.68 eurot. Lisaks pani pankrotihaldur toime rahapesu suures ulatuses, kui omastatud vara varjamiseks kandis kuriteo läbi saadud vara endaga seotud ettevõtte kontole, muundas selle ettevõtte varaks ja kasutas omastatud raha kinnistu omandamiseks. Omastamise toimepanemiseks võltsis pankrotihaldur dokumente ja esitas need näiliste kulutuste tõendamiseks. Kohus mõistis V. P.-le karistuseks 3 aastat vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga.
• Otepää Gümnaasiumi direktor A. M. mõisteti süüdi KarS 201 lg 2 p-de 1 ja3 järgi. Kooli direktor A. M. pööras ametiisikuna enda ja kolmandate isikute kasuks ajavahemikul 2008.-2012. a Otepää vallavalitsuse raha, mis oli tema valduses seoses tööülesannetega. A. M. majutas Otepää gümnaasiumi õpilaskodus ja klassiruumides külalisi, mille eest saadud tasu kogusummas 12 420.77 eurot jättis raamatupidamises kajastamata ning Otepää vallavalitsusele edastamata. Samuti omastas A. M. kooli vara kogusummas 524.64 eurot, milleks oli televiisor ja riideesemed. A. M. on tekitatud kahju hüvitanud. Kohus mõistis A. M.-le karistuseks rahalise karistuse 270 päevamäära ulatuses, s.o kokku 7425 eurot.

2013. aasta

• Päästeameti Ida Päästekeskuse insenertehniline büroo juhtivinspektor A. G. mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, § 299 lg 1, § 293 lg 2 p 1 järgi. A. G. kooskõlastas tulekahju- ja valvesignalisatsioonide projekteerimise ning paigaldusega tegelevate ettevõtete tuleohutusalaseid projekte ning kontrollis ehitisele või selle osale paigaldatud tulekahju-signalisatsioonisüsteemide vastavust, võltsis dokumente ja sai selle eest vastutasuna pistist ning altkäemaksu. Kohus mõistis A. G.l-e karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Lisaks otsustas kohus KarS § 832 lg 1, § 84 alusel arestitud sularaha summas 2410 eurot konfiskeerida pärast kohtuotsuse jõustumist.
• SA Tartu Sport Tartu Tamme Staadioni administraator V. H. mõisteti süüdi KarS § 22 lg 3 ja KarS § 329, KarS § 344 lg 1, KarS § 294 lg 2 p 1 järgi. V. H. võttis korduvalt altkäemaksu vastutasuna selle eest, et pani üldkasuliku töö tundide arvestuslehtedele kirja töötunnid, mida süüdimõistetud tegelikult ei teostanud. Kohus mõistis V. H.-le karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust 3 aastase katseajaga.
• Nõmme Linnaosa Valitsuse ehituse vanemspetsialist R. R. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 . R. R. omastas temale usaldatud linnaosa valitsusele kuuluvaid vallasasju summas kokku 4884.4 eurot. Saksamaa Liitvabariigis läbiviidud kohtumenetlusega mõistis Göppingeni Ringkonnakohus R. R.i ametiseisundi kuritarvitamise eest karistusena 3600 eurot rahatrahvi.
• Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigi kutseõppeasutuse, s.o Põltsamaa Ametikooli direktor V. K. mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. V. K. omastas koos Põltsamaa Ametikooli majandusala juhataja V. P. ja Põltsamaa Ametikooli töötaja E. A. Põltsamaa Ametikooli eelarvelisi vahendeid kogusummas 2986.73 eurot. Kohus mõistis V.K.-le rahalise karistuse 8120 eurot. Lisaks võeti temalt lisakaristusena 1 aastaks ära õigus töötada materiaalsete väärtuste korraldamise õigust omaval ametikohal.
• AS-i juhatuse liige B. P. ja ostu-müügi direktor M. P. mõisteti süüdi KarS § 297 lg 1 - 25 lg 2 järgi ning AS H. KarS § 297 lg 3 - 25 lg 2 järgi. Isikud tunnistati süüdi pistise lubamise katses kaubandusettevõtte osakonna ostujuhile vastutasuna viimase poolt kahe ettevõtte vahel sõlmitud tarnelepingu ja selle lisade tingimuste ümbervaatamata jätmise ning AS H. poolt tarnitavate kaupade sortimendi ja läbimüügi suurendamise eest kaubandusettevõtte kaupluste ketis. Kohus mõistis B. P.-le karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 4070 eurot, M. P.-le karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 4960 eurot, AS-ile H. karistuseks rahalise karistuse 20 000 eurot.

2012. aasta

• Sõidukite tehnoülevaatust teostavas äriühingus T. AS ülevaataja N. L. mõisteti süüdi KarS § 344 lg 1 järgi. N. L. teostas tehnoülevaatuspunktis ülevaatajana näiliselt sõiduki kontrolli reaalselt sõidukit nägemata ja kontrollimata, märkides kontrolli toimunuks ja dokumentidele ülevaatuse läbimist kajastavad märkused. Kohus karistas N. L. 5-kuulise tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga.
• Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskuse revident R. S. mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi. R. S. nõudis maksukontrollis olevatelt neljalt äriühingu esindajalt laenu kokku 8191.16 eurot, mida ta ei maksnud tagasi, vastutasuna selle eest, et tegi ettevõtetele soodsaid otsused. Kohus mõistis R.S.-le karistuseks 4 kuud vangistust 3-aastase katseajaga. Lisaks kohaldati isiku suhtes konfiskeerimise asendamist 2897 euro väärtuses.