Kelmustega tekitatud kahju on sel aastal vähenenud ligi nelja miljoni euro võrra
Selle aasta esimese üheksa kuuga on kelmuse ohvriks langenud 1583 inimest, kellelt peteti välja kokku 20,8 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kelmustega tekitatud kahjud vähenenud ligi nelja miljoni euro võrra.
Jätkuvalt on kõige suurema kahjuga mitmeastmelised petukõned, milles telefonikelmid esinevad erinevate asutuste töötajatena ja loovad kannatanule ettekujutuse, et ta osaleb oma raha päästmiseks salajases politseioperatsioonis. Selliseid petukõnesid tehakse nii eesti kui vene keeles. Suurt rahalist kahju põhjustavad ka investeerimispettused, mille puhul pakutakse kannatanule väga tulusat ja madala riskiga raha teenimise võimalust.
Veebruaris käivitas PPA riigiasutuste, pankade, telekomiettevõtete ja teiste partneritega ühise võrgustiku, et leida ühiselt tõhusaid lahendusi kelmuste tõkestamiseks. Viimase aasta jooksul tehtud teavitustöö, järjest tihedam koostöö partneritega ja muudatused kelmuste tõkestamisel on aidanud tõsta inimeste teadlikkust petuskeemidest ning vähendada nii kelmustega tekitatud kahjusid kui ka kurjategijate võimalusi Eestis tegutseda.
Eriti märkimisväärne oli olukord augustis, mil Eestis ei pandud terve kuu vältel toime ühtegi telefonikelmust. Petukõnedega tekitatud kahju oli augustis viimase kahe aasta madalaim ning märgatavat langust oli näha ka registreeritud kelmuskuritegude arvus. Ekspertide hinnangul mõjutas seda teiste tegevuste hulgas ulatuslik operatsioon Ukrainas, mille käigus suleti üle 90 petturite kõnekeskuse, mis häiris oluliselt kurjategijate taristut. Samas näitasid september ja oktoober, et petturid kohandavad kiiresti oma tegevusviise ning otsivad uusi võimalusi inimestele lähenemiseks.
Siseminister Igor Taro sõnul on Eesti kelmusteteemat väga tõsiselt võtnud ja paranemismärgid on juba veidi aega näha olnud. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kurjategijad Eesti inimestelt välja petnud ligi neli miljonit eurot vähem. See näitab, et riigi jõupingutused hakkavad vilja kandma, kuid võit pole veel käes – ka tänavu on kelmid suutnud inimestelt välja petta üle 20 miljoni euro,“ ütles Taro. „Meie eesmärk ei ole lihtsalt kelmuste kasvu pidurdada, vaid kelmide äri lõhkuda. Selleks tugevdame politsei võimekust, parandame koostööd pankade ja rahvusvaheliste partneritega ning tegutseme üheskoos selle nimel, et võtta kelmid võimalikult kiiresti vastutusele. Kurjategijad tegutsevad kiiresti ja üle riigipiiride – sama kiiresti ja ühiselt peab tegutsema ka riik.“
PPA peadirektor Egert Belitševi sõnul nõuab kelmuste peatamine head koostööd. „Eelmisel aastal tõime selle eesmärgi nimel kokku riigiasutused, pangad, tele-kommunikatsiooni ettevõtted ja praegu näeme kelmuskahjudes ka esimest positiivset mõju. Peame ühiselt pingutama igas ahela lülis alates inimeste teadlikkusest kuni libalehtede mahavõtmise ja tõhusa uurimiseni välja. Politseis oleme muutnud menetluspraktikat, et kiirete uurimistega kurjategijate tegevus halvata. Samuti pöörame rohkem tähelepanu kelmuste trendide ja kogutud info analüüsile, et muutusi paremini ette näha ja uusi skeeme ära hoida nii, et Eesti inimestele jääb alles nende vara ja turvatunne,“ ütles Belitšev.
Riigi peaprokurör Astrid Asi sõnul näitab kelmuste vähenemine, et laiapõhjaline koostööprojekt era- ja avaliku sektori vahel on õige suund ja toimib. „Kelmuste puhul on tegemist organiseeritud ja piiriülese kuritegevusega, mistõttu eeldab nende ennetamine ja tõkestamine head koostööd nii Eestis kui ka välisriikide õiguskaitseasutustega. Kurjategijate tabamise kõrval on oluline saada jälile ka väljapetetud rahale. Selle asukoha tuvastamine on keeruline, sest raha liigutatakse kiiresti läbi mitme konto ja riigi. Seepärast on oluline tõhustada koostööd nii pankade kui ka teiste riikidega. Oluline samm on ka hiljutine seadusemuudatus, mis võimaldab pankadel pettuse kahtluse korral jõulisemalt sekkuda,“ ütles peaprokurör.
Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma rõhutas, et kõige parem kaitse pettuste vastu on nende ennetamine, ning selle nimel teevad pangad igapäevaselt intensiivselt tööd. „Selle aasta esimese üheksa kuuga hoidsid pangad pettuse ohvriks langemise ära enam kui 3100 kliendi puhul ning aitasid ligi 1000 inimest juba enne makse tegemist. Vastuvõetud seadusemuudatused võimaldavad pettusi kiiremini tõkestada ja teha politseiga tõhusamat koostööd. Positiivset mõju on näidanud ka petturite taristu häirimine, sealhulgas kõnekeskuste sulgemine,“ ütles Sandra. „Petturid kohandavad aga kiiresti oma tegevust, mistõttu peavad pidevalt arenema nii kaitsemeetmed kui sektorite ülene koostöö. Palume inimestel olla jätkuvalt valvsad: võõra juhendamisel ei tohi sisestada PIN-koode ega laadida oma seadmesse tarkvara, isegi kui helistaja väidab, et aitab kaitsta teie raha või kaasab teid salajasse operatsiooni.
Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja mitmete asutuste koostöös on nüüd valminud ka ühine käitumisjuhis, mis aitab ära tunda pettuse ohumärke ning annab selged juhised, mida teha, kui sina või keegi su lähedastest on langenud pettuse ohvriks. Rohkem infot pettuste kohta leiab aadressilt www.itvaatlik.ee.
Britta Johanna Annom
PPA pressiesindaja
Tel: 5433 0072