Koolinoortest sulesepad esitasid luulekonkursile 73 salmi

Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Abipolitseinike Kogu poolt märtsi alguses väljakuulutatud luulekonkursile laekus napi kuu jooksul ühtekokku 73 vahvat luuletust. Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Rainer Rahasepp ütles, et konkursile laekus vahvaid luuleridu pea igast Eestimaa nurgast ja ühtekokku potsatas meie postkasti 73 isemoodi salmi. „Kõige usinamalt veeretasid riime esimesse vanusekategooriasse kuuluvad algklasside õpilased, kelle sulest sirgus ühtekokku 47 värssi. Neile järgnesid 5.-9. klasside noored 24 tööga ning kahe luuletusega panustasid ka gümnaasiuminoored,“ lisas Rahasepp.

Politseikapten Rahasepa sõnul oli luulekonkursist osavõtt aktiivne ning kõik laekunud luuletused on väga kihvtid. „Mõnest koolist saabus kümneid luuletusi ja oli selgelt tunda, kuidas klassiõpetaja oli haaranud initsiatiivi ning kogu oma luulelembese klassi värsse veeretama suunanud. Kuivõrd luulekonkurss noorte poeetide mõttelennule suuri piiranguid ei seadnud, siis on ka laekunud tööd väga erinevad ja isemoodi. On lühemaid ja pikemaid salme, tõsiseid ja naljakaid riime, südamlikke ja ühiskonnakriitilisemaid värsse aga läbivalt kiirgab neist kõigist meie endi noorte tunnetus ja nägemus turvalisest kodumaast, hoolivusest ja teineteise märkamisest,“ vahendas Rahasepp oma tänulikkust kirjutajate ees.

„Oma hinge ja aja luuletuste sisse pannud koolinoorte salmide seast säravaimate väljaselgitamine oli üksjagu keeruline, ent lõpuks jõudis luulekonkursi kuueliikmeline žürii ministeeriumisse abipolitseinike aastapäevale kutsutavate noorte suleseppade osas üksmeelele ning peagi potsatavad nende kümne vahva koolinoore postkasti uhked kutsed. Oma särava mõttelennu üle võivad uhkust tunda aga ka kõik teised, kes meile luuletusi saatsid, sest abipolitseinike nädala raames jagame neid sotsiaalmeedia vahendusel ka kõigi teistega,“ lubas Rahasepp.

Aitäh noortele luuletajatele ja neid juhendanud õpetajatele!

1-4 klass

Politsei

Politsei on vahva mees,
tema amet kõige ees.
Kõik sulid kinni nabib ta,
ilma teiste abita.

Kui hädaohtu satun ma,
siis politseile helistan.
Teab ju seda iga laps,
et number on tal 112.

Kui kuulda politsei sireen,
astu ära eest sa teelt!
Kaugele sireen tal kajab,
keegi tema abi vajab.

Seljas vorm ja püstol vööl,
kiiduväärt on nende töö.
Tunnen nende üle uhkust,
harva saavad nemad puhkust.

Saabumas neil pidupäev,
õnne ainult soovin veel.

Lisett
Räpina ÜG

1-4 klass

Politseinik kiire mees,
ei ta kohku päti ees.
Kihutab ta kiiresti,
päti tabab kärmesti.

Trelli taga väiksed pätid,
sellid tegid suured käkid.
Vangla seintel nende plekid,
kes ei tahtnud süüa pekki.

Vang see vanglas tõstis kangi,
aknast sisse nägi kongi.
Kongis olles vahtis pangi,
mille küljes polnud sangi.

Politsei ei sellest hooli,
tema käis ju selleks koolis.
Et saaks täita riigi kohust,
kaitsta meid ja täita kohust.

Abi anda on ta kohus,
kui sa hädas oled lohus,
või et eksid pikas rohus,
kuriteod nüüd kõik on ohus.

Politseile abikäsi -
andmast kunagi ei väsi.
Piirivalvur julge mees,
seisab piiril kindlalt ees.

Piirivalves palju tööd,
ei nad puhka päeval ööl.
Kui on vaja teha tööd,
risti ette nad ei löö

Piirivalvur on ju valves,
politseile on meil palve:
Kurjategijaid nüüd püüa,
et saaks rahus lusti lüüa.

Gerlin ja Romet

Kanepi Gümnaasium

1-4 klass

Mis maa see on kus kaitset poleks?
Mis kodu see, kus armastusest puudu oleks?
Politsei meid kõikjal turvab,
kodukaitsjaid juurde tulvab.
Õues lehvib Eesti lipp,
see on turvamise tipp.
Tulgu taevast lumi, vihm või rahe,
politseil on turvamise tahe.
Uhke märgiga mütsi paneb pähe,
vööle püstoli ja taas ta läheb,
vilkurite saatel kurjust ohjeldama.

Tere härra politsei ,
mind vaid üle tee sa aita.
Et ma jõuaks kooli-, kodupaika.
Sõber sebra on küll ka,
teda näen vaid lumeta.
Nüüd mu peas on luuleread,
Eestimaa meil jääma peab.

Egmar
Jüri Gümnaasium

1-4 klass

Abipolitseinik teab head,
teda kuulama sa pead.
Politseinikel aitavad nad pätte püüda,
teda suureks abiliseks võid hüüda.

Kui mina kord suureks saan,
siis korralikuks kasvan ma.
Et abipolitseinikel oleks rõõmus meel,
ma ühtki avariid ei tee.

Carina
Tallinna Ühisgümnaasiumi

5-6 klass

Röövel ja politseinik

Kullapotid tee peal maas,
vaata, seal on kaabakas!
Kullapoodi tema röövis,
poemüüjal käed on nööris.
Politseinik kohe tuleb,
röövliaastapäeva ukse suleb!
Röövel käitub nagu hull,
politseinikul on tuju null.
Röövel varsti kätte saadi,
nüüd ta naudib vangla praadi.
Vangikongis istub nüüd,
tunnistamas oma süüd.

BEMMIVENNAD

Politseinik mõõdab kiirust,
bemmivennad kimavad Hiiust.
Üheksakümnega õuealal,
vabanduseks,
tulevad kalalt!
Aga autos kala ei ole,
valetamine see on kole!
Trahvi saavad selle eest,
nutma hakkavad kolm kõva meest.
Pisar tuli nende silma,
sest nad jäid oma bemmist ilma.
Ärge enam niimoodi tehke,
muidu kulutate autorehve.
Jäta meelde, et kui teed drifti,
kasuta sõiduvahendiks LIFTI.

Artjom
Laulasmaa Kool Lehola koolimaja

Kanepimees
Naabrist saanud kriminaal
tal keldris kanepitavaar,
jointi keerab iga päev,
müüb neid maha küla peal

Algul läks tal päris hästi,
see tõi raha sisse kähku.
Ostjaid oli palju päris,
üsna hästi läks ta äri.

Hiljem hirmus halvasti,
sest tema aeda valvati.
Istus vangis aasta-kaks.
Ehk sai sellest targemaks.

Carolin
Kilingi-Nõmme Gümnaasium

5-6 klass
Suuremeelne unistus

Olen mina väike veel,
aga vapper on mu meel.
Plika ma- mis sellest siis?
Appi tuleks, kui on kriis!

Tähtis pole mulle raha,
vaid et hinges oleks vaba.
Et turvaline oleks sõit,
sihtpaik… ah, ükskõik!

Ilm las olla külm või kuum,
tahe aidata mul suur!
Aitaks konnad üle tee,
abiks siiski ju ka see.

Unistan ma sellest ain´t,
et abipolitseiniks saaks must vaid!

Carolina
Jüri Gümnaasium

5-6 klass

ABIMEES

Meie politsei on see,
kes on Eestis abimees.
Tal on kaasas vilemees,
abipolitsei on see.

Koos nad korda hoiavad,
korra üle valvavad.

Soovin abipolitseile jõudu,
korda, rahu- mitte õudu.

Angeelika
Kabala Lasteaia- Põhikool

Gümnaasium

Vabast tahtest, vabast ajast- algab Eesti igast majast

Me elu kujundame ise,
headus on kui pallivise.
Ikka julgelt edasi,
kõik tehtu tuleb tagasi.

Et aidata, me selleks põhjust ei vaja,
ka palka haigelt taga ei aja.
Hoolivusest on süda täis,
õnn see tehtu järel käib.

Südamest me teeme tööd,
päevad, hommikud ja ööd.
Vabast tahtest olemas,
kohusetundest appi tulemas.

Andra
Põlva Riigigümnaasium

Gümnaasium

Vabast tahtest, vabast ajast - algab Eesti igast majast

Igal perel on olemas üks koht, mida kaitsta vaja, olgu see siis väike korter või hoopis suurem maja, nii antakse lastele edasi, mida tähtis on hoida, hoolime, et nende jaoks eredamalt päike koidab.
Oluline kaitsta on ligimest võimalike ohtude eest, ei öelda ju asjata, et veri on paksem veest.
Tekib nii kodulinna kuuluvuse tunne,- enda sees, väikse kogukonnana seisame uhkelt teiste linnade ees.

Kõik inimesed peaksid enda ümber olijaid märkama ja hoolima, et kiusamise lõpetamine, nõrkade kaitse,- ei piirduks vaid kooliga, ainult nii võib tärgata pasatskites mõte, et teguviis vale ja võiks hoopistükkis paremaks muuta oma kiusliku pale.
Turvatunde jaoks on nõrgematel vaja tugevamate kaitset, sedasi saame koos veel pikalt tunda julgeoleku maitset.
Naabritele samuti on oluline rasketel aegadel olla toeks, vahel väikene abi südamesse armsalt teisele poeb.
Ka vanemate inimeste eest on tähtis astuda välja, sest see kustutab ülbete jaoks oma ego upitamise nälja.
Kui oskaksid nad näha elu nõrgemate inimeste silmade läbi, siis hakkaks neil endilgi kindlalt halb ja ehk lausahäbi.

Noored lõhuvad bussijaamas, aga see ei ole ju lahe, kutsun nad korrale, sest siis ehk ei taba neid elus pahanduste rahe, selgitan, et teistele head teha on lollustest tunduvalt parem, sellel, kas teed head või halba, on olemas ka enesetunde vahe.
Kui kodus on turvaline kindlustunne hinges, on see nii ka meie oma riigis,

sest kodust kaasa saame julguse hoida ja kaitsta - nii on me mõtteviis.
Suur tähtsus on turvatundel, see peaks kõigil meil olema mõte siin, Eestimaal, seega saame julgemaks ühtehoidva ja targa rahvana, ja seda üksteise kaitsmise tunnet on võimatu mõõta rahaga.

Laura

Põlva Gümnaasium

Ragne Keisk
pressiesindaja
Politsei- ja Piirivalveamet
7308850 / 59125457