Riigiinfo telefon 1247 on kolme aastaga vastanud enam kui 770 000 kõnele
Täna, 16. märts märgib Häirekeskus riigiinfo telefoni kolmandat tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on kokku vastatud ligikaudu 770 000 kõnele.
Riigiinfo telefon käivitati 2020. aasta märtsis neli päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist. „Kui esialgu vastasime peamiselt koroonaviirusega seotud kõnedele, siis tänaseks saab riigiinfo telefonilt küsida nõu ja anda infot väga paljudes erinevates teemades. Riigiinfo telefoni ampluaa laieneb vastavalt ühiskonnas toimuvale, mis johtub inimeste vajadustest. Näiteks hakkasime möödunud aasta veebruaris vastama julgeolekuga seotud küsimustele Ukrainas alanud sõja järel ning juunis võtsime tööle kaheksa ukrainlast, kes helistavad 1247-lt oma kaasmaalastelt sõjapõgenikele, et jagada neile Eesti riigi infot nende emakeeles. Läinud aasta üks olulisemaid arenguid on senise PPA infotelefoni 612 3000 üle võtmine, mille kõned moodustavad tänaseks poole kõikidest 1247-le saabuvatest kõnedest. Enim küsitakse isikut tõendavate dokumentide ja nende taotlemise kohta,“ selgitas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Eelmisel aastal vastas riigiinfo telefon kokku enam kui 264 000 kõnele. „2021. aastaga võrreldes on arusaadavatel põhjustel langenud koroonaga seotud küsimuste hulk, aga tõusnud pääste, keskkonna ja maanteeinfo teemaliste kõnede arv. Seda mõjutavad ennekõike ilmastikuolud, aga ka inimeste kasvanud teadlikkus sellest, millal ja kuhu teavitada abivajavast loomast või ohtlikest oludest maanteel,“ sõnas peadirektor.
Aina olulisemaks on muutumas Häirekeskuse ja riigiinfo telefoni roll kriisiinfo jagamisel. „Läinud aastal algasid mitmed olulised ettevalmistused kriisideks valmisoleku tõstmiseks, näiteks asukohapõhise SMS ohuteavituse (EE-ALARM) välja saatmine ja ohusireenide käivitamine. Uute vastutusrikaste ülesannete lisandumine Häirekeskusele on kahtlemata märk meile antud usaldusest. Kriisides kasvab info, aga ka väärinfo hulk ning näeme, et inimesed vajavad just sellistel hetkedel võimalust suhelda otse riigiga, et saada ametlikult kinnitatud infot ja käitumisjuhiseid. See pakub kindlust, selgust ja turvatunnet. Iga suurema kriisi korral peame olema valmis hüppeliselt kasvavaks kõnekoormuseks, mistõttu on meie selle aasta üks suuri eesmärke ka Häirekeskuse enam kui 300-liikmelise vabatahtlike võrgustiku edasiarendamine ja koolitamine, sest kriisis on lisajõud meile kriitilise tähtsusega,“ lisas Alvela.
Häirekeskuse peadirektori sõnul on oluline ühtlustada riigi info- ja abinumbrite süsteemi. "Riigiinfo telefoni algusajal lugesime kokku, et riigi erinevatel asutustel on üle 20 erineva lühinumbri. See nimekiri võiks olla oluliselt lühem ja riigiga suhtlus kodanikule selgem – 1 number, 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Riigiinfo telefoni pikemaajalisem eesmärk on jagada riiklikku infot inimesele ühest kohast ja tema eelistatud kanali kaudu, mis oleks kasutajasõbralikum."
Gerttu Blank
ekspert
Häirekeskuse kommunikatsiooniosakond