Valimised 2025

Valimiste nädal algab esmaspäeval 13. oktoobril, koosneb kuuest eelhääletamise päevast ning lõpeb pühapäeval, valimispäeval 19. oktoobril 2025. aastal.

Elektrooniline hääletamine algab esmaspäeval 13. oktoobril kell 9.00 hommikul ja lõpeb laupäeva 18. oktoobri õhtul kell 20.00.

Valija ei ole seotud kindla valimisjaoskonnaga ja võib oma valimisringkonnas minna endale sobivasse jaoskonda.

Eelhääletamise perioodil on võimalik oma hääl anda kas elektrooniliselt või hääletada pabersedeliga esmaspäevast neljapäevani ühes valla ja/või linna määratud jaoskonnas, s.h väljaspool elukohajärgset valimisringkonda ning reedest laupäevani elukohajärgse valimisringkonna jaoskonnas.

Pühapäeval, 19. oktoobril saab hääletada üksnes elukohajärgse valimisringkonna jaoskonnas pabersedeliga, kusjuures pabersedeliga hääletades saab oma varem antud e-hääle tühistada ehk muuta.

• Poliitilise välireklaami keeld valimisseadustes (sh kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus) on tunnistatud kehtetuks. Seega on poliitiline välireklaam lubatud nii enne valimisi, kui ka kogu valimisnädalal. Avalikus ruumis on lubatud poliitilise agitatsiooniga plakatid, postrid, reklaamid hoonetel, rajatistel, akendel, sõidukitel, riietel vms.

Siiski ei tohi poliitilist välireklaami nagu muudki välireklaami paigaldada mistahes kohta. Jagamisel tuleb kindlasti lähtuda inimese nõusolekust seda reklaami vastu võtta. Agitatsiooni tegijad peavad arvestama ka sellega, et reklaami paigaldamisel teisele isikule kuuluvale sõidukile/aiale/seinale/maa-alale - peab olema omaniku või valdaja eelnev nõusolek.

Reklaamiseadus on andnud valla- või linnavolikogule õiguse kehtestada määrusega välireklaami paigaldamise eeskirja (RekS § 13 lg 1), millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Samuti on valla- ja linnavalitsused kehtestanud oma haldusterritooriumil heakorraeeskirjad, mis keelavad avalikes kohtades maa-ala ja ehitiste risustamise.

Riiklikku järelevalvet teostab oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus nii välireklaami kui ka heakorraeeskirjade täitmise üle. Politsei järelevalvet ei teosta.

Kui soovitakse panna poliitilist reklaami elu- või korrusmaja aiale, uksele, koridori või lifti, tuleb selleks eelnevalt saada majaühistu esimehelt või majaomanikult sellekohane luba. Loa mitteomamisel võib igaüks selle reklaami eemaldada. Politsei sellistesse juhtumistesse ei sekku.

Agitatsiooni võib teha nii eelhääletamise ajal kui ka valimispäeval. Keelatud ei ole teha valimispropagandat televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias ega sõnumite saatmisega.

Valimisagitatsiooni keeldu ei ole ei ühissõidukis ega sõidukis, millega korraldatakse valijate viimine valimisjaoskonda, v.a mõjutamise eesmärgil. Avalikus kohas inimeste agiteerimisel tuleb vältida nende häirimist sellisel viisil, mis takistab või häirib neil avaliku koha sihipärast kasutamist (keeld tuleneb korrakaitseseaduse §-st 55).

Poliitilist agitatsiooni ei ole keelatud teha ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. See tähendab, et ka valimispäeval võib jagada valimisagitatsiooniga postreid, meeneid vms samas hoones valimisjaoskonnaga.

Keelatud on valimisagitatsiooni teha hääletusruumi vahetus läheduses selliselt, et selle mõju ulatuks hääletamisruumi. Eriti tuleb sellega arvestada valimisjaoskondades, kus hääletamisruumil puudub ruumile omane lagi, sein, uks või aknakate akna ees. Hääletamisruumis peab olema tagatud valimisrahu.

Hääletamisruumis on keelatud mistahes valimisagitatsioon - valijate mõjutamine aktiivselt sõnaliselt või passiivselt muul viisil. Näiteks hääletusruumi sisenemisel riietuses, millel on reklaam „Vali kandidaat nr … „, on tõlgendatav passiivse agitatsioonina ning inimesele tuleb teha ettepanek reklaam kinni katta.

Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele inimestele.

Kuna hääletamisruum on avalik koht, siis kehtivad seal avalikus kohas käitumise üldnõuded ning keelatud on käituda teist inimest häirival või ohtu seadval viisil (korrakaitseseaduse § 55). Hääletamisruumi eesmärk on valimisi läbi viia ning mistahes tegevus, millega häiritakse valijat või valimist korraldavat isikut, on keelatud.

• 10.oktoobrist jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (ELT L, 2024/900, 20.3.2024) (edaspidi "poliitreklaami läbipaistvuse määrus või määrus").

Määruse esimene eesmärk on aidata kaasa poliitreklaami nõuetekohasele toimimisele siseturul ja kehtestada ühtlustatud normid, mis tagavad poliitreklaamiteenuste läbipaistvuse. Neid norme hakatakse kohaldama poliitreklaamiteenuse osutajate suhtes, kui reklaami avaldatakse liidu territooriumil, sõltumata reklaamiteenuse osutaja asukohast.

Määruse teine eesmärk on kaitsta andmetöötluse käigus füüsiliste isikute andmeid ja selleks kehtestatakse normid, mis käsitlevad poliitreklaami suunamist.

Poliitreklaami märgistamise ja läbipaistvuse teave tehakse kättesaadavaks märgise vormis, mis on kohandatud kasutatava andmekandjaga. Need märgised peavad olema silmapaistvad, võimaldama inimestel poliitreklaami kui sellise kergesti kindlaks teha ning jääma püsima, kui poliitreklaami edasi levitatakse (artikkel 11). Kõik poliitreklaamid, mis on avaldatud enne määruse jõustumist, ei pea nõutavat märgist kandma.

Kuna seaduste muudatuse, järelevalve pädevuse ja selle jõustumise aeg on esialgu teadmata, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Andmekaitse Inspektsioon saavad momendi seisuga olla vaid nõuandja rollis.

Täiendav info on leitav: https://www.justdigi.ee/era-ja-avalik-oigus/poliitreklaami-maarus

• Politsei arestimajas toimub hääletamine 13.–16. oktoobril. Politsei esitab taotluse hääletamise korraldamiseks jaoskonnakomisjonile. Hääletamisest ei võta osa inimene, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab kinnipidamiskohas vangistust või aresti. Politsei ei taga hääletamisõigust neile inimestele, kes on arestimajas kinnipeetavad peale eelhääletamise aega, vaatamata sellele, et neid ei vabastata valimispäeval s.o 19. oktoobril 2025. Samuti ei ole politseil võimalik tagada hääletamisvõimalust neile, kes peetakse seaduses sätestatud alusel kinni valimispäeval, vaatamata sellele, et nad ei ole hääletanud.