Valimised 2025

Politsei menetleb järgmisi karistusseadustikus (KarS) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (KOVVS) sätestatud süütegusid (s.o väärteod ja kuriteod). Süütegude tunnuste ilmnemisel tuleb teha politseile süüteoteade telefonil 112 või esitada see kirjalikult (vt juhised süüteo teate esitamiseks leiate politsei veebilehel).

Valimis- või hääletamisdokumendi rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise eest karistatakse füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, juriidilist isikut rahalise karistusega. Tegu on karistatav kui see on toime pandud tahtlikult.

Üldjuhul saab selle teo toime panna vaid erilise usalduse saanud ametiisik – valimiskomisjoni liige. Sellise teo eesmärk on valimistulemuste moonutamine – näiteks valija tahet ei ole võimalik kindlaks teha hääletamissedeli rikkumisega, hävitamisega või kõrvaldamisega häälte lugemisel.

Valimis- või hääletamisdokumendi all tuleb mõista valimis- või hääletussedelit, millega valija on väljendanud oma tahet ning mille alusel tehakse kindlaks valimis- või hääletustulemused, samuti valimis- ja hääletamistulemusi fikseerivaid dokumente (jaoskonna- ja maakonnakomisjonide koostatavad hääletustulemuste kindlakstegemise protokollid, Vabariigi Valimiskomisjoni koostatav valimistulemuste protokoll, valimistulemuste väljakuulutamise otsus).

Ebaseadusliku agitatsiooni korral on füüsilise isiku karistus kuni 100 trahviühikut so kuni 800 eurot, juriidilise isiku karistus rahatrahv kuni 1300 eurot. Tegu võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ettevaatamatusest.

Ebaseadusliku agitatsiooniga kahjustataksevalimisvabadust seeläbi, et valijat püütakse mõjutada vahetult enne hääletamist, mis – suunates hääletamist kõige rohkem – võib moonutada isiku tegelikku tahet. Ebaseaduslik agitatsioon KarS § 168 mõttes on aktiivne agitatsioon valimise päeval.

Seaduslik valimisagitatsioon on oma poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine, mis on lubatav osa demokraatlikest valimistest. Vaba tahte väljendamine valimisel eeldab valijate informeeritust kandideerijate poliitiliste vaadete sisust või vastuvõetavate otsuste tagajärgedest ning mõjust. Seadusliku valimisagitatsiooni puhul ei tingi näiteks meene saamine konkreetse kandidaadi või erakonna poolt hääletamist ja määratlemata on reeglina ka hüve saajate ring.

Näiteks on karistatav tegu, kui isikut agiteeritakse hääletamisruumis. Kuna valimispäeval ei ole enam üldist valimisagitatsiooni keeldu, siis muus kohas agiteerimine ei ole keelatud.

Seaduslikult lubatud valimisagitatsiooni takistamise eest võib karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 2400 eurot või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3600 eurot. Tegu võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ettevaatamatusest.

Vaba tahte väljendamine valimisel eeldab valijate võimalikult mitmekülgset informeeritust valimiskandidaatide isikute ja seisukohtade või hääletusele pandud küsimuse sisu ja otsuse tagajärgede kohta.

Agitatsioonivabadus on käsitatav valimisvabaduse ühe elemendina ning agitatsiooni takistamine kahjustab valimisvabadust sel teel, et piiratakse ühe kandidaadi, erakonna või huvigrupi seisukohtade levitamist, mille tagajärjel võib muu kandidaat, erakond või huvigrupp saada valimisel temale soodsama tulemuse ebaausal viisil.

Aktiivse agitatsiooni ajana käsitatakse ajavahemikku alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast kuni valimispäevani.

Näiteks on selle paragrahvi alusel karistatav tegu, mil ühe erakonna kandidaadid häirivad ja takistavad teise erakonna valimisagitatsiooni tegemist rahvamaja ees.

Füüsilist isiku poolt valimisel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või arestiga. Kui selle teo on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 2400 eurot. Karistatav on ka nimetatud teo katse. Tegu võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ettevaatamatusest.

Hääletaja jaoks on hääletamise salajasus nii õigus kui ka kohustus. Teised inimesed ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega tutvuda hääletaja valikuga – millise kandidaadi poolt hääletas või jättis hääletamissedeli täitmata.

Hääletamissaladus ei ole tagatud kui hääletuskabiini sisenetakse ja viibitakse hääletamissedeli täitmise ajal mitmekesi (v.a. kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma). Hääletamissaladuse rikkumine võib olla toime pandud ka õigustamata tutvumisel teise inimese valikuga elektroonilisel hääletamisel.

Tegu on võimalik toime panna isiku jälgimisega hääletamiskabiinis või hääletussedeli vaatlemisega pärast seda, kui isik on selle täitnud, aga ka isiku tegevuse visuaalse või tehnilise jälgimisega elektroonilisel hääletamisel.

Valimispettusena on käsitletav mitmekordne hääletamine, välja arvatud enda elektrooniliselt antud hääle muutmine või valimisel osalemise eest ilma hääleõiguseta või teise isiku nimel. Valimispettuse eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 2400 eurot või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 eurot. Karistatav on ka valimispettuse katse. Tegu võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ettevaatamatusest.

Alates 2021. aastast on võimalik e-häält muuta kuni hääletamise lõpuni valimispäeva õhtul. Valimispettus on valimisel osalemine ilma hääleõiguseta või teise isiku nimel, kasutades ära teise isiku identiteeti (näiteks esitades valimiskomisjonile teise isiku ID kaarti eesmärgiga valida tema eest).

Väärteoga mõjutatakse valimis- või hääletamistulemusi seeläbi, et tulemuste kindlaksmääramisel arvestatakse häält, mida tegelikult ei oleks tohtinud anda ega ka arvestada, muutes sellega õigusvastaselt valimis- või hääletamistulemusi. Süüteoga rikutakse valimise või rahvahääletuse otsesuse ja ühetaolisuse põhimõtet.

Inimese takistamise eest valida või olla valitud valimisel või hääletada rahvahääletusel, samuti vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest eesmärgiga mõjutada teda mitte teostama oma valimis- või hääletamisõigust või teostama seda teatud valiku kasuks, samuti samal eesmärgil inimese mõjutamise eest, kasutades ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust süüteo toimepanijast, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega, juriidilist isikut rahalise karistusega.

Karistatav tegu sisaldab kolme alternatiivi:

1. valimisvabaduse teostamise takistamist,
2. valimisvabaduse vaba teostamise moonutamist hääle ostmisega ning
3. valimisvabaduse vaba teostamise moonutamist mõjutamisega ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust kasutades.

Seaduslikku valimiskampaaniat ei loeta valimisvabaduse vaba teostamist moonutavaks mõjutamiseks. Valimisvabadus hõlmab nii aktiivset kui passiivset valimisvabadust kui ka rahvahääletusel vaba hääletamise vabadust. Seega ka juhul, kui mõjutatakse potentsiaalset kandidaati mitte oma kandidatuuri üles seadma või seda tegema kindlal viisil, on koosseisu tunnused täidetud.

Keelatud on hääletamissedeli väljaviimine hääletamisruumist (KOVVS § 45 lg 8). Keelu rikkumine on karistatav rahatrahviga kuni 20 trahviühikut, so kuni 160 eurot.

Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Ka rikutud sedeli väljatoomine hääletamisruumist on väärtegu.

Tavapärasest enam korraldatakse valimiste eelsel ajal ja valimiste päeval avalikke koosolekuid, aga ka avalikke üritusi. See on ka mõistetav, kuna see on aeg meelsuse väljendamiseks erakondade, valimisliitude, kandidaatide poolt või vastu, aga ka potentsiaalsetele valijatele meelelahutuse ja lõbustuste pakkumine jne. Seega tuleb iga kord eraldi hinnata, millise kogunemisega on tegemist ja millised nõuded sellele kehtivad.

Avalik koosolek on iga avalikus kohas toimuv inimeste koos olemine, mille eesmärgiks on oma meelsuse kollektiivne kujundamine ja väljendamine. Tegemist peab olema oma seisukohtade esitamiseks kavandatud tegevusega kollektiivses vormis. Eelkõige on koosoleku mõistesse ja sellega põhiseadusliku koosolekuõiguse kaitsealasse hõlmatud poliitilise eneseväljenduse õigus kui demokraatliku otsustusprotsessi alus.

Siinkohal on oluline selgitada, et KorS §-st 67 tulenevalt on koosoleku korraldaja kohustus esitada koosoleku kohta teade politseile kui selle pidamine:

• nõuab liikluse ümberkorraldamist;
• on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja
• koosoleku pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon;
• soov on kasutada heli- või valgustusseadmeid või
• koosolek võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist.

Liikluse ümberkorraldamisena tuleb mõista ka sellist avalikku koosolekut, mis peetakse kõnniteel ning sellega seoses kas takistatakse täiesti jalakäijate liiklus (nt linnavalituse ees) või häiritakse seda niivõrd, et jalakäijad on sunnitud oma teekonda muutma.
Ruupori kasutamisel koosolekul on samuti vajalik esitada politseile koosoleku teade. Politsei teavitamise eesmärk heli- või valgustusseadme kasutamisest on vajalik, et politsei saaks anda teada võimalikust häirivast tegevusest koosoleku pidamise koha ees või vahetus läheduses asuva hoone või rajatise valdajale.

Politseil on kohustus võtta vastu ja registreerida ka need koosoleku teated, kui koosoleku korraldamisega ei häirita liiklust, ei kasutata telke ega muid konstruktsioone, heli või valgustusseadmeid. Koosoleku teate esitamine annab koosoleku korraldajale eelise teiste korraldajate ees, kui nad soovivad samal ajal samas kohas pidada oma koosolekut.

Senine praktika on aga näidanud, et osad korraldajad esitavad koosoleku teate samasse kohta samaks ajaks igaks päevaks enne valimisi, kuid koosolekut igal päeval ei korralda või osaleb koosolekul vaid paar inimest.

Korrakaitseseaduses sätestatud koosolekute korraldamise regulatsioon annab politseile õiguse kohustada koosoleku korraldajat muutma koosoleku aega või kohta, kui eelnevalt on vastu võetud teade koosoleku kohta samal ajal samas kohas.

Tegemist on politseile antud kaalutlusõigusega ning kui selle käigus on põhjust eeldada, et teine koosolek ei sega juba registreeritud koosolekut, võib registreerida ka teise koosoleku teate.

Avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest on rahatrahv kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 1600 eurot, juriidilisel isikul rahatrahv kuni 3200 eurot. Tegu võib olla toime pandud ettevaatamatusest.

Rikkumise koosseisu moodustab avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramine, mis on sätestatud KorS § 61 – 68.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 2000 eurot. Avaliku korra rikkumine seoses valimistega võib seisneda teisi inimesi häirivas tegevuses avalikus kohas. Avalik koht on mistahes maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, ühissõiduk, mis on määratlemata isikute kasutuses või neile kasutusse antud. Seega võib avalik koht olla hääletamisruum, parkla, park, kauplus vms. KorS § 55 sätestab näitliku loetelu avalikus kohas keelatud tegevustest. Politsei on eelmiste valimiste ajal saanud kodanike pöördumisi selle kohta, et neid häirib kaupluses, parklas vms kohas agitatsiooni tegijate tüütav pöördumine. Politsei hindab igal juhtumil häirivust ning kas on vajalik sekkumine ning isikute vastutusevõtmine või mitte.

Valimiste eelsel ajal pannakse toime ka ründeid valimisreklaamide vastu – reklaami sodimist, rikkumist, lõhkumist. Sõltuvalt teo asjaoludest võib tegemist olla ka asja rikkumise ja hävitamisega (KarS § 203) või varavastase süüteoga väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (KarS § 218).