Liiklus 2.0

Mullu oli Eesti liikluses viimase viie aasta ohvriterohkeim ja see pani politsei otsima uusi lahendusi liiklusjärelevalve tõhustamiseks. Kuna liikluses vigastatute ja hukkunute arv oli väga mustas trendis, istusime maha ja mõtlesime põhjalikult, mida saaksime liiklusolukorra parandamiseks praeguse inimeste arvu ja töötundidega teistmoodi ära teha, sest traditsioonilise liiklusjärelevalve ja ressursiga saavutatud mõjul on piir käes.

Esikohal ennetuslik sekkumine

Andsime projektile nimeks Liiklus 2.0. Sisult on see uus lähenemine, mille käigus seame esikohale ennetusliku sekkumise enim ohte põhjustavale liikluskäitumisele. See tähendab täpsemalt sihistatud järelevalvet kiiruseületamiste, joobes juhtimise ja muu riskikäitumise suhtes, aga ka rohkem tähelepanu liiklejatega suhtlemisele, uuenduslikke meetodeid ning avalikku selgitustööd. Uudseid algatusi testitakse juba 2025.a kevadest ja edukal testimisel juurutatakse need kõigis prefektuurides igapäevatöösse.

Kindlasti ei tähenda uus lähenemine n -ö vana kooli järelevalvest loobumist, kuid otsisime ja otsime edasi selle juurde ka põhimõtteliselt uusi lähenemisi. Ka varem on rikkumiste eest trahvide vormistamine olnud vaid osa politsei tegevustest ning politsei eesmärk ei ole esmajoones kedagi karistada, aga lähtume enam sellest, et enamik liiklejad on arukad ja saavad aru ka meeldetuletustest ja arutlemisest. Meil on töös ka hulk ettepanekuid seaduse tasemel, kuid esimene ülesanne oli leida need uued sekkumised, mida me pole kas proovinud või oleme ehk liiga vähe testinud, et inimeste liikluskäitumist ohutumas suunas mõjutada."

Politsei unistus - rahulik liiklusvoog

Politsei unistus liiklusjärelevalve valdkonnas on rahulik liiklusvoog, kus pole nii palju närvilisust ning kiirustamist, päriselt kiiruspiirangute järgi sõita on normaalsus ja liiklejad tunnevad end turvaliselt. Teoorias teame hästi, kuidas vigastatute ja hukkunute arvu liikluses vähendada: kõige enam mõjutab õnnetuse tõenäosust ja raskust sõidukiirus. Kui saaks liiklusvoo keskmist kiirust kasvõi 1 km/h madalamaks, väheneks liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus juba mõne protsendi võrra.

Liiklus 2.0 kümme algatust

Ja selle saavutamiseks oleme me Liiklus 2.0 raames käima lükanud 10 algatust:

1. Täpsem järelevalve – mõtleme selgelt ning analüüsipõhiselt läbi ülesanded, mida liikluses jälgida ja kus seda teha. Kasutame ALIS andmeid, aga ka transpordiameti infot ning liiklustalgutel inimestelt saadud teavet.
2. Rikkuja rääkima! Kasutame riskirühma juhtidega suhtlemisel struktureeritud vestlust ja korduskontakti, et rakendada juhtide käitumise kujundamisel motiveeriva intervjueerimise, taastava õiguse ja käitumisteaduse põhimõtteid.
3. Kiiruskaamerad mõlemas suunas mõõtma – paneme politsei mobiilsed kaamerad tööle mõlemas suunas. Niimoodi kahekordistame kiiruskaamera mõjuala ning saame esmakordselt mõjutada ka mootorrattureid.
4. Suhtleme ettevõtetega, kelle sõidukitega on pandud toime kõige rohkem automaatse järelevalvega fikseeritud kiiruseületamisi. Kutsume ettevõtetete juhtkondi üles juhtidega liiklusteemadel suhtlema ja oleme valmis omalt poolt ettevõtteid toetama nii teadmiste kui oskustega.
5. Võtame hoiaku, et reageerime ohtlikule käitumisele ka juhul, kui see ei ole menetluses tõendatav. Näiteks sotsiaalmeedias levivate videote või 112 laekunud teadete puhul rakendame samuti struktureeritud vestluse formaati.
6. Rakendame kiiruskontrolli (algne idee UK Speedwatch) praktikat Eesti tingimustes ehk kaasame kogukonda ja abipolitseinikke kiiruseületamisi ära hoidma ning õigusrikkujatega vestlema.
7. Taaselustame rahunemispeatuse ja kasutame seda liiklustempo alandamiseks, aga ka liiklusjärelevalve suhtes huvi tekitamiseks.
8. Mõtleme läbi, kuidas julgustada PPA inimesi liiklusrikkumist märgates sekkuma või infot edasi andma.
9. Anname ise liiklejatena eeskuju ning kutsume ka partnereid üles sama tegema.
10. Otsime viise, et positiivset liikluskäitumist või -algatust tunnustada ja esile tõsta.

Meie järgmine samm on testida, kas ja kuidas meie poolt valitud tegevused või sekkumised inimeste liikluskäitumist mõjutavad. Jälgime nii statistikat kui koondame tagasiside rakendajatelt, et saada sisend politseiametnike koolitamiseks ja tööalaste juhendmaterjalide (suuniste) koostamiseks.