Talverehvijutt

Ilmaprognoos on sel sügisel olnud segane, kuid tõenäoliselt on miinuskraadidega öid taas oodata juba järgmisel nädalal ehk rehvivahetusega viivitajal on tegutsemiseks viimane aeg. Oma talverehvid tasub kriitilise pilguga üle vaadata samas kõigil, sest rehvidest sõltub sõiduohutus eriti palju just libedal.

Sel sügisel on meil enneolematu võimalus õppida põhjanaabrite vigadest, sest seal viskas talvist ilma sekka juba mõni nädal tagasi, kuid meil annab esimest õiget libedust veel natuke oodata. Samas kõige rohkem libedusega seotud õnnetusi juhtubki esimese lume ja esimese musta jääga, sest tee talvisus kipub paljudele juhtidele üllatusena tulema igal aastal.

Viimane aeg on talviste sõiduoludega vastavaks kohandada ka sõiduvõtted, sest liigne kiirus, uljus ja võimete ülehindamine viivad kraavi kui tahes heade rehvidega auto.

Nii juhtus ka oktoobri keskpaigas Soomes Lahti ja Tampere lähistel ning Põhja-Savos, kus sõideti kraavi ja üksteisele otsa lausa hulgi. Ainuüksi Lahti kandis sattus mitmesse üsna ühekorraga juhtunud ahelavariisse üle 50 auto, sest paksu uttu mattunud kiirtee oli üllatuslikult kattunud kiilasjääga. Suviste sõiduvõtete, suvest sisseharjunud kiiruse ja enamjaolt ka alles suverehvidega liigelnud soomlased kogesid üle pika aja tõelist liikluskatastroofi, kus siiski õnneks keegi surma ei saanud.

Kõige ohtlikum ongi mustale jääle sattumine suverehvidega, sest nende kummisegu muutub jäigaks juba mõne plusskraadi juures, halvendades rehvi haardevõimet tunduvalt isegi märjal asfaldil, kiilasjääst rääkimata. Suverehvidega ja maanteekiirusel jäisele teelõigule sattudes ei suuda midagi päästa ka kõige kogenum rallisõitja, sest kui haare on null, võtab auto juhtimise üle füüsika.

Sõiduvõtted ikka ka

Rehvidega võrreldes vähemalt sama tähtis on meelde tuletada talvised sõiduvõtted: suurem piki¬vahe, rahulikumad liigutused rooliga, lubatu + 10 km/h asemel võiks kiirus olla lubatu – 10 km/h ehk lülitage sisse üleüldiselt alalhoidlikum sõidustiil, sest peale jäise teekatte varitsevad liiklejaid ka pimedus, halb nähtavus, libedad puulehed, helkurita jalakäijad jpm.

Õnneks ei torma kõik eestlased korraga rehve vahetama juba aastaid, sest lamellrehvid muutuvad järjest menukamaks ning nende paigaldamine ei sõltu nii palju ilmast ja kuupäevast kui naastatud jalavarjudel. Kui mullu jäi lamellrehvide osakaal müüdud rehvidest napilt alla poole, siis sel aastal on see juba üle 50%, kinnitab Vianori tegevjuht Matti Pruul.

„Kuna lamellrehvid võib autole alla panna juba varem, saatsime lamellrehve kasutavatele klientidele aegsasti meeldetuletuse rehvi¬vahetuse aja broneerimiseks. Kliendid tänasid meeldetuletuse eest ning sajad autod toodigi rehvivahetusse,” ütleb ta.
„Politseipatrullidel on juba paar nädalat olnud käes juhis patrullimise käigus pilk peale visata liikluses osalevate autode rehvidele ja vajadusel rehvivahetust meelde tuletada,” kinnitab Tartu patrulltalituse juht Argo Arukase. „Praegu vaatame veel üldiselt, juhime tähelepanu ning vajadusel soovitame koos asjatundjaga rehvid üle vaadata, aga mida libedamaks läheb, seda põhjalikumalt hakkame liiklejate rehve vaatama, vajadusel ka reidina,” lubab politseinik.

Kui rehvid on liiga kulunud või ohustavad teisi liiklejaid muul moel, reageerib politsei sellele kõige karmimal juhul sõidukeelu rakendamisega, eriti kui ilmaoludki on juba keerulised. Trahvi võib ka saada liiklusseaduse § 242 alusel, aga politsei esmane eesmärk on ikkagi potentsiaalselt ohtlikud sõidukid teistest liiklejatest eemal hoida. Sõidukeelu saanud autoga tohib edasi sõita alles siis, kui alla on saadud nõuetekohased rehvid. Sinnani võib autot liigutada vaid puksiirautole või haagisele laadituna.

Kallil autol kehv rehv

Enamik juhtidest on küsitletute väitel siiski vastutustundlikud ja liiklevad korralike rehvidega, aga üllatusi tuleb ikka ette nii tänaval kui ka rehvitöökojas. Pruuli kinnitusel on autojuhtide teadlikkus rehvide olulisusest pigem hea ja muutub iga aastaga mõne protsendi võrra paremaks. Ka polevat rehvimüügist näha, et rehvide pealt eraldi koonerdama oleks hakatud.

„Suveks julgetakse osta soodsamat rehvi varasemast rohkem. Koosmõjus mõistlikul viisil liiklemisega võib see olla igati ratsionaalne valik ning mõni taskukohasem rehv on suvisel ajal isegi kogenud rehvimehi omaduste poolest üllatanud. Talvel aga on eestlased korralikud ja julgeid otsuseid odavate rehvide kasuks tehakse vähem,” väidab Pruul.

United Motors Tallinna (UMT) järelteeninduse juht Meelis Raudleht lisab, et margiesinduses jäävad silma pigem valesti kulunud rehvidega sõidukid. See tähendab, et sõiduki veermiku probleemide tõttu kuluvad rehvid ebaühtlaselt. Kuid see polevat ainus mure.
„Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud lamellrehvide ja väljanokitud naastudega rehvide kasutamine aasta ringi. See on iseenesest lubatud, aga kui lamell¬rehvidega on sõidetud suvel, on nende pidamine talvistes oludes tuntavalt kehvem isegi siis, kui mustrisügavusest veel piisaks,” hoiatab Raudleht.

Kui üldistada rehvi¬eelistusi, lähtuvat enamik UMT kliente talverehve valides põhimõttest „ärme seda kõige odavamat pane, aga hind on siiski väga oluline”.

„Üksikutel klientidel on kindel rehvisoov ning enamasti on see seotud kaubamärgi tuntusega. Ülejäänutele pakume talveks hinna ja kvaliteedi suhtelt keskmise ning preemiumklassi tootjate valikut, sest talverehvide arvelt koonerdamine oleks lihtsalt rumal,” arvab Raudleht.

Üks trend kriibib aga subjektiivselt silma nii margiesindustes kui ka rehvitöökodades – mingil põhjusel kipub olema nii, et mida kallim auto, seda kehvemas korras on selle rehvid. Tõsi, kurioossed juhtumid jäävadki meelde kauemaks, aga kui seda märgatakse palju, on murekoht olemas ka päriselt.

Rehvitöökojalgi vastutus

Murelikku juttu räägib ka Transpordiameti (TA) ülevaade tehnoülevaatuspunktide statistikast. Kuigi võiks arvata, et keskmine inimene vaatab enne korralisele ülevaatusele minemist auto üle ise või laseb seda teha asjatundjal (ehk ülevaataja ette võiksid teoorias jõuda pigem korras autod), jõudis 2024. aastal ülevaatusele ikkagi tuhandeid sõidukeid, millel tuvastati rehviprobleeme. Ligi 2700 autot viidi ülevaatusele liiga kulunud ning veel ligi 2000 ühel või teisel moel kahjustatud rehvidega. Enam kui 900 auto rehvid ei vastanud muudele nõuetele.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sirle Loigo rõhutab siinkohal rehvivahetustöökoja rolli. „Me tuletame igal sügisel meelde talverehvide kasutamise olulisust ja kontrollime hooaja jooksul rehvide vastavust nõuetele, kuid on üks tahk, mida politsei järelevalve raames teha ei saa – rehvid ei pea olema mitte üksnes nõuetele vastavad, vaid turvalised ka päriselt!” rõhutab Loigo.
Kui politsei tabab juba talve alguses ohtlikult kulunud talverehvidega liikleja, on põhiküsimus hoopis see, milline rehvitöökoda ja miks oli nõus kõlbmatud rehvid autole üldse alla panema. „Rehvitöökodadel lasub väga suur moraalne vastutus ja tuleks keelduda potentsiaalselt ohtlike rehvide paigaldamisest sõidukile. Kui vaja, tulebki kliendile otsustavalt öelda, et on aeg soetada uued rehvid. Seejärel tuleb aidata kliendil valida tema oskustele, autole ja kasutusse sobivaimad rehvid,” selgitab Loigo.

Politseiniku rõhutuses on iva, sest siiani pole olemas üht ja ainsat kõikidesse talveoludesse kõige paremini sobivat talverehvi. Rehvid peab ikkagi valima auto, selle peamise kasutuse ja sõidukeskkonna järgi. Naastrehvil on eelis siledal jääl ja kinnisõidetud lumel ehk kõrvalisel maanteel, aga mingit võitu ei anna need märjal ja kuival asfaldil ega ka näiteks Tallinna tänavail. Lamellrehvid, kusjuures isegi nn Kesk-Euroopa lamellid, on sellistes oludes kohati paremadki.

Kas lamell- või naastrehv? See ei olegi tegelikult põhiküsimus, vaid tähtis on, et kasutuses oleks hooajale vastavad, võimalikult värsked ja kvaliteetsed rehvid. Talverehvi mustri jääksügavus peab olema üle 3 mm, aga soovitatavalt vähemalt 5 mm. Näiteks on uuel rehvil märjal teel kiiruselt 80 km/h pidurdades pidurdusmaa tervelt 25% lühem kui 3 mm-ni kulunul.

See, et seadus lubab 3 mm mustriga rehvidega veel sõita, ei tähenda, et seda peakski tegema või et see oleks ka turvaline. Spetsialistid soovitavad talverehvid välja vahetada siis, kui turvisemustri sügavus on alla 5 mm või kui rehvil vanust üle viie aasta. Tõsi, see viimane sõltub paljudest asja¬oludest, sest kogenud rehvivahetajad on näinud nii kolme aasta vanust mõranenud rehvi kui ka 10-aastast uueväärset. Rusikareegel on siiski, et rehvisegu kaotab ajas elastsust, mis omakorda on haarduvuse alustala.
Universaalselt igal ajal ja igasugustes tingimustes kehtib reegel, et vanade kulunud rehvidega sõitmine suurendab oluliselt liiklusõnnetuste ohtu. Seevastu korralike ehk võimalikult värskete ja kvaliteetsete rehvide kasutamine on ohutu liiklemise eeldus igal aastaajal.

Lamell parem kui naast

Kvaliteettootja rehvide eelistamise kasulikkusest räägib näiteks soomlaste mulluse talverehvitesti tulemus, kus halvim uus naastrehv jäi jääl pidurdamise katses alla isegi kõigile lamellrehvidele. Kui parimate naastrehvidega auto sai kiilasjääl pidama 29,7 meetriga, siis halvimatega libises sõiduk koguni 49,2 m kaugusele ehk pidama saamiseks oli tarvis 4–5 autopikkust enam.

Samas saadi kõnealuse testi kõige nirumategi lamellrehvidega pidama pool meetrit varem. See näitab taas kord selgelt, et naastud iseenesest pole mingid imevahendid, isegi mitte klaasjääl, vaid tähtis on siiski rehv tervikuna.

TA raskete liiklusõnnetuste uuri¬miskomisjoni ülesanne on välja selgitada, miks hukkunu(te)ga liiklusõnnetus juhtus ning millised tegurid mõjutasid selle toimumist ja tagajärgi. Rehvid märgiti aruannetes üheks riskiteguriks (vanad, kulunud, vale hooaja omad jne) mullu üheksas ning 2023. aastal koguni 15 traagilises avariis.

Kergemate õnnetuste puhul pole rehve sarnase põhjalikkusega vaadatud, aga võib arvata, et päris paljud plekimõlkimised ning kraavisõidud oleksid korralike rehvidega jäänud olemata, sest liiklusõnnetuse juhtumises ja selle tagajärje raskuses mängivad tihti rolli kõigest sentimeetrid.

Teisalt peab kindlasti toonitama, et ka kõige parem rehv ei muuda juhi tehtud valesid sõiduvõtte- ja -kiirusevalikuid olematuks ehk kõige olulisem faktor on ikkagi sõiduki juht. Ettevaatlikkust, ettenägelikkust ja alalhoidlikkust appi võttes võib talvel isegi suverehvidega liigelda ohutumalt kui kasutades maailma parimaid talverehve, aga samas rooli taga ilma mõistuseta marutades.

Lugu ilmus 5.11 Autolehes ja https://auto.geenius.ee/eksklusiiv/suur-lugu-kas-politsei-kontrollib-ka-rehve-ning-mis-saab-siis-kui-need-on-liiga-kulunud/