Talvised rõõmud - liiklemine jääteel

Sel aastal on ainus ametlik jäätee Hiiumaa ja Saaremaa vahele rajatud Triigi-Tärkma tee, kõik muud jääteed on isetekkelised, mitteametlikud!

Üldreegel on see, et kui politsei, päästeamet, kohalik omavalitsus, maaomanik või keegi teine jääle mineku keeldu kehtestanud pole ning ei eksisteeri muid veekogu jääle pääsemist välistavaid asjaolusid, võivad inimesed omal riisikol jääle minna.

Erandiks üldreeglist on piiriveekogud (nt Peipsi järv), kus kehtivad täiendavad piirangud ja eraldi nõuded. Tutvu enne jääle minekut kindlasti jääoludega!

Välistav asjaolu on muuhulgas see, kui veekogule saamine on füüsiliselt takistatud (liivavallid, tõkkepuud) või eraldi märkidega keelatud. Näiteks on Männikul populaarsele järvele pääs sel aastal liivavallidega takistatud. Liivavallid seetõttu, et autodega rallitajaid sinna ei soovita ja keelavad märgid lõhuti lihtsalt ära.

Kuid meeles tuleb pidada, et veekogude jääle minek on alati seotud riskiga ja politsei range soovitus on mitteametlikule jääteele sõidukiga mitte minna, sest mitteametlik jäätee võib olla ohtlik.

Valmista ette, mõtle ja tea

Igal juhul peab inimene end jääle minekuks ette valmistama ja arvestama kõigi võimalike tagajärgedega, kui riski võtab ja jala või mõne sõidukiga jääle läheb - jääl võib igal ajal sattuda olukorda, kus tema või ta sõiduki päästmine on keeruline, aeganõudev ning materiaalselt kulukas. Lisaks tuleb hüvitada võimalik keskkonnakahju.

Kindlasti pea meeles, et jää on salakaval ning jää paksus on vaid üks aspekt jääl viibimise turvalisuses. Eriti merejää puhul.

Pealt poolt ja eriti ranniku lähedal võib see tunduda tugev ja turvaline, aga jää all liiguvad hoovused ning meres on allikakohti, kus jää paksus võib olla õhem. Jää pealt seda alati näha pole. Esineb veetaseme kõikumist ja merejääl võib olla lahvandusi, jää peale tunginud vett jpm riske. Kõige suurem olude muutja on tuul: tuul võib jäämassiivi liigutada ja vaid minutitega lõigata ära edasi- või tagasipääsu.

Kuigi veekogu jääle minemist ei saa politsei soovitada, ei pane me ka kätt ette, kui :

  • Jää on piisavalt tugev
  • Puuduvad keelud ja piirangud
  • inimesed oskavad viisakalt ja teistest lugupidavalt käituda
  • Arvestavad naabrusõigustega, ei sea ohtu ennast ega teisi
  • On vastutustundlikud ka looduse suhtes

Teisisõnu - kui jääolud seda võimaldavad ja jääl käimine või sõitmine on turvaline (sh jää paksus), suhtub politsei sellesse pigem hästi – peaasi, et läbi jää ei vajuta ja üksteist ei vigastata!

Tähtis on see, et sõidukitega jääle pääsemine peab toimuma mööda olemasolevat teed või näiteks paadislipi kaudu.

Ametlik jäätee

Kui olud seda võimaldavad, võib Transpordiamet rajada ja avada jäätee. See on ajutine tee külmunud veekogul, kus Transpordiamet on jääl liikumisega seotud riske maandanud. Jääteel sõites järgi järgmiseid põhimõtteid:

  1. Jääteel liikumise kiirus on väga täpselt paika pandud põhjusega - Jääl liikudes tekitab sõiduk jää all laineid ja on oht, et tekkiv resonants purustab jää. Kui jää paksus on alla 50 cm, ei tohi jääl sõita 25-40 km/h ega kiiremini kui 70 km/h. Kui jää paksus on üle 50 cm, võib sõita kõigil kiirustel kuni 70 km/h
  2. Kindlasti tutvu enne jääteele sõitmist jäätee pealesõidu kõrval oleva infotahvliga ja võta seal kirjas olevat tõsiselt!
  3. Jääl on sõidukite vahelise pikivahe nõue väga oluline: pikivahe peab olema 250m, et autode liikumisest tekkinud lained jääd ei lõhuks. Peatu vaid ohu korral ja ära liigu väljaspool tähistatud rada.
  4. Arvesta, et jää- ja ilmaolud võivad kiiresti muutuda. Tuul liigutab jääd ja veetaseme muutumisel, ei pruugi jää enam veepinnale toetuda. Jääteel liikle ainult valge ajal ja kui see on avatud.
  5. Turvavöö hoia lahti ning hoolitse selle eest, et auto uksed oleksid lihtsasti avatavad või hoia lausa aken lahti, et vette sattudes oleks võimalik kiiresti autost väljuda.
  6. Soovitame sõita ainult ametlikel jääteedel, sest isetekkelised jääteed pole turvalised

Mitteametlikud jääteed

Mitteametlikud jääteed, mis praegu näiteks Vormsisse, Noarootsi, mandrilt Hiiumaale, Abrukale, Vilsandile, Kihnu ja mujalegi viivad, ei ole ohutud. Nendel sõitmine ei ole otseselt keelatud, kuniks pole öeldud vastupidist, aga igal juhul toimub see sõit omal riisikol.

Kohalikud inimesed reeglina oskavad jääoludega arvestada ja teavad, kust võib sõita, aga keegi ei ole neil teedel kontrollinud jää paksust ja olukorda.

Küll aga on probleemiks need, kes mitteametlikel jääteedel (nt Noarootsi ja Vormsi vahel) jääteel liiklemise üldistest põhimõtetest kinni ei pea, möödasõite teevad, kihutavad.

Ametlikel jääteedel liiklemise reeglid on seatud sel põhjusel, et liiklus jääd ei lõhuks ja nendega tuleks arvestada ikkagi ka mitteametlikul jääteel, sest eiramine lõhub jääd ja tee muutub veelgi ohtlikumaks.

Enne jääle minekut tee põhjalikult eeltööd

Arvesta keskkonnanõuetega

Arvestada tuleb ka keskkonnanõuetega. Keskkonnaamet on öelnud, et Eestis kehtib kõikjal üks ja sama looduskaitseseadusest tulenev reegel – rannal või kaldal ei tohi väljaspool teid mootorsõidukiga sõita. See reegel on seatud väga õrna rannalooduse kaitseks. Talv sellele reeglile põhimõtteliselt erandit ei tee.

Seega number üks looduskaitse põhimõtetest tulenev reegel on see, et jääle sõitmine, sealhulgas sõidu harjutamiseks jääraja rajamine ja kasutamine on lubatud vaid kohtadesse, kus veekoguni on olemas ligipääs mööda olemasolevat teed. Lisaks ei tohi hoiualadel, kuhu kuulub väga suur osa merealast Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ning Pärnumaal, jääraja loomine ja kasutamine kahjustada ala kaitseväärtusi. See hõlmab ka asjaolu, et jääle ei minda mistahes vedelikke lekkiva autoga, ei loobita prügi, ei jäeta vedelema autoosi jms. Nende küsimustega tegeleb keskkonnaamet.

Autodega sõidu harjutamine

Oleme rahul, kui inimesed liikluse asemel jääl või jääradadel autode libistamisega ja sõiduoskuste harjutamisega tegelevad või vaba aega veedavad.

Veekogudel sõites liiklusseadus ei kehti, kuid silmas tuleb pidada looduskaitseseadusest tulenevaid reegleid ning igal pool kehtivad alati ka avaliku korra reeglid.

Politsei liiklusjärelevalve kohustus jääl algab siis, kui on avatud ametlikud jääteed. Ilma jäätee olemasoluta, ei tee me veekogude jääl järelevalvet muuhulgas põhjusel, et politsei ei riski politseinike elu ja varaga.

Küll aga kehtib liiklusseadus kohe, kui jää pealt avalikele teedele jõutakse ja avalikel teedel liikuvad sõidukid peavad igal ajal olema tänavalegaalsed.

Tõsisemalt suhtume me nendesse, kes väga paljude võimaluste olemasolust hoolimata ikkagi ennast ja oma autosid tavaliikluses proovile panevad ja teisi liiklejaid (ning nende vara) ohtu seavad.

  • Jääl sõidukiga rallides hoia loodust
  • vali rajale pääsuks olemasolev mereni viiv tee
  • kasuta vaid tehniliselt korras sõidukeid ning väldi keskkonnareostuse teket
  • kui reostus tekib, kõrvalda see esimesel võimalusel
  • väldi oma sõiduki jääl parkimist
  • kõik, mis endaga kaasa tood, vii palun ka tagasi. Jah, ka need jupid, mis jääl rallides auto küljest lahti tulid. Sama ka suitsukonidega.
  • Hoia ennast ja teisi ning jälgi kindlasti Politsei ja Päästeameti soovitusi või keelde jääl viibimise kohta

Mida teeb politsei?

Kindlasti me tuleme koos päästjatega appi, kui inimesed hätta jäävad.

Aga lisaks teeme igapäevaselt seda, et hoiame ennetuslikus mõttes veekogudel toimuval silma peal. Oleme kaardistanud kohad, kus inimesed jääl käivad ja seal käime ka aegajalt patrullimas.

Sekkume tegemistesse siis, kui kohalikud elanikud meile väljakutse teevad ja häirimisest teada annavad. Kusjuures vahest ei olegi häirimine seotud otseselt autodega vaid sellega, et jää peal kogunetakse kampadesse, kuulatakse valjult muusikat ja loobitakse prügi laiali.

Samuti tegeleme me tõsiselt nende juhtidega, kes jäärajale suundudes või sealt tulles omi sõidukeid avalikel teedel testivad.

Mõnes kohas Eestis oleme me õhtuti palunud inimestel rajalt ja jäält lahkuda, sest lähiümbruses on majapidamisi, kelle rahu kõrgetel pööretel töötavad mootorid häirivad. Üle lageda välja kandub külma tuulevaikse ilmaga mootori möire üllatavalt hästi isegi kilomeetrite kaugusele. Öörahu algab küll enamikes kohtades kl 23, aga see ei tähenda, et varem võiks piiramatult lähiümbruse elanikke häirivat müra tekitada.

Üks oluline aspekt on see, et hilisematel õhtutundidel võib veekogudele tihtipeale udu tekkida – see on tähendusrikas seetõttu, et kui kusagil veekogul kaldast kaugemal peaks pimedas autoga/saaniga/mootorrattaga või hoopiski tervisega midagi juhtuma, siis pole abi lihtne saada.

Näiteks on teada juhus Saaremaalt, kus jääraja kaugemas otsas oli üksik auto lumevalli sõitnud ega pääsenud omal jõul liikuma ja seda polnud ka kaldalt näha. Ühtlasi auto enam ei käivitunud ning juhi mobiiltelefoni aku oli tühi. -10 kraadises pakases muutub taoline olukord ohtlikuks juba minutitega. Ka on avaral lumisel alal lihtne orientiiri kaotada, eriti ilmaolude muutudes - me oleme sel talvel mitmel korral tegelenud jääl pimedas suunataju kaotanud inimeste abistamisega.

Me täname neid jääradade valdajad, kes ise hoolitsevad selle eest, et loodud rajal valitseks kord ja oleks turvaline. Mõned on eriti vastutustundlikud ja hoolitsevad ise selle eest, et romudega rajale ei minda – me tahame, et selliseid inimesi oleks rohkem!

Oleme väga tänulikud kõigile nendele, kes on võtnud vaevaks ja loonud jääraja – olgu see siis põllul või veekogul. Näiteks Saaremaal Väikese Väina tammi ääres on merel jäärada, mille loomiseks on isegi ametlikult luba küsitud. See näitab, et on võimalik ka korrektselt asju teha.

Kui asju aetakse korrektselt, ollakse inimlikud, lugupidavad ja viisakad ongi kõik päriselt okei ja pole ei politseil ega Keskkonnaametil põhjust inimeste tegemistesse sekkuda.