Liigu sisuni

Liikumine piiriveekogul

Enne piiriveekogule minekut:

  • Veendu, et tead, kust riigipiiri (ajutise kontrolljoone) kulgeb
  • Tee endale selgeks piiriveekogul kehtivad eeskirjad
  • Teavita veele minekust enda lähedasi
  • Võta kaasa sidevahend ja dokumendid
  • Registreeri piiriveekogule minek veebilehel www.piiriveekogu.ee
  • Ära viibi veekogul alkoholijoobes
  • Jälgi ilmateadet
  • Piirivalvel on õigus kehtestada piiriveekogudel mineku keeld.
  • Veendu, et ujuvvahendi varustus vastab nõuetele ning selle navigatsiooniseade on korras
  • Piiriveekogult lahkudes lukusta ujuvvahend
  • Veematkade, võistluste, õppuste ja muude ürituste korraldamine piiriveekogudel

 

Veendu, et oled teadlik riigipiiri (ajutise kontrolljoone) kulgemisest

Ujuvvahendid võivad Peipsi järvel läheneda kuni 200 meetri kaugusele riigipiirist.

Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel võivad ujuvvahendid läheneda kuni 50 meetri kaugusele riigipiirist.

Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel võivad ujuvvahendid läheneda kuni 20 meetri kaugusele riigipiirist.

Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel, Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel kuni 20 meetri kaugusel riigipiirist.

Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel on kalapüük ja jääl viibimine lubatud kuni 50 meetri kaugusel riigipiirist.

Narva lahel ja Peipsi järvel on kalapüük ja jääl viibimine lubatud kuni 200 meetri kaugusel riigipiirist.

Kalapüügihasardis ei panda ümbritsevat keskkonda tähele ning transpordivahenditega mööda nt jääd liikudes sõidetakse piiritähiste vahelt läbi. Sellega rikutakse piirirežiimi ja ületatakse ebaseaduslikult riigipiiri. Talvisel ajal nt jääle kalastama minnes jälgige vastavat piirirežiimiala märgistust. Piiriveekogudel on mõtteline joon, mis on tähistatud poide või muude tähistega. Püsiva jääkatte tekkimisel tähistatakse talveperioodil kalapüügiks ja jääl viibimiseks piirirežiimi ehk keelatud ala Peipsi järvel kuni 200m ja Lämmijärvel ning Pihkva järvel kuni 50m enne välispiiri ehk ajutist kontrolljoont.

 

Tee endale selgeks piiriveekogul kehtivad eeskirjad

Ujumine Narva jões ja Narva veehoidlas on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades, päevasel ajal ning kaldast tohib eemalduda kuni vastava märgistuseni. Öisel ajal (pool tundi pärast päikese loojumist ja kuni pool tundi enne päikese tõusu) on Narva jõel ja Narva veehoidlal viibimine keelatud. Keelatud on viibida Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani. Narva jões ja Narva veehoidlas asuvatele saartele minek ja seal viibimine on lubatud ainult kooskõlastatult Ida Prefektuuriga.

 

Võta kaasa sidevahend ja dokumendid

  • isikut tõendav dokument
  • ujuvvahendi ja selle juhtimisõigust tõendavad dokumendid
  • kalastama minnes püügiõigust kinnitavad dokumendid
  • transpordivahendi registreerimist ja juhtimisõigust tõendavad dokumendid.

 

Registreeri piiriveekogule minek veebilehel www.piiriveekogu.ee

Selleks loo kasutajaprofiil veebilehel www.piiriveekogu.ee. Veekogule mineku saab registreerida sealsamas veebilehel või saates SMS numbrile +372 59 120 600. SMS teel registreerimiseks saada veekogule minnes SMS tekstiga "Algus" või "A" ning veekogult tagasi tulles tekstiga "Lopp" või "L"

 

Piirivalvel on õigus kehtestada piiriveekogudel mineku keeld

Infot jääolude kohta saab lähimast kordonist. Jäälemineku keelu eesmärk on säästa elusid. Statistika näitab, et pärast seda, kui piirivalvele anti õigus järvelemineku keeld kehtestada, on oluliselt vähenenud õnnetuste arv piiriveekogudel.

 

Veematkade, võistluste, õppuste ja muude ürituste korraldamine piiriveekogudel

Kõik inimesed, asutused ja organisatsioonid peavad nende poolt piiriveekogudel ning sise- ja territoriaalmerel korraldatavad õppused, võistlused, allveetegevuse, lõhkamistööd, jääteede rajamised ning muu piirirahu häiriva tegevuse (välja arvatud teaduslikud mereuuringud majandusvööndis) kooskõlastama Politsei- ja Piirivalveametiga, esitades kirjaliku taotluse hiljemalt kümme tööpäeva enne taotletava tegevuse toimumist.