Õiguslikud alused

Eesti ajutine kontrolljoon ehk riigipiir ja tema määratlus on reguleeritud riigipiiri seadusega. Riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.

Piiririba on maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole. Eristatakse kahte tüüpi piiririba: geomeetriline (sirgjoon kahe punkti vahel) ja orograafiline ehk looduslik piirijoon. Looduslikul piirijoonel on piiriribaks maa-ala piirijõe, -oja või -tee sisemaa suunalisi lookeid ühendava sirge lähtejooneni ning sellega paralleelselt kulgev kuni 10 meetri laiune maariba sisemaa poole.

Piiriribal on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piirimärkide ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamisega või sisepiiri ületamisega. Piiriribal on lubatud viibimine ka Politsei ja Piirivalveameti poolt tellitud ehitus- või hooldustööde teostajal.

Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Ajutise kontrolljoone koordinaadid määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega. RiPS mõistes on kontrolljoon samaväärne riigipiiriga.

Riigipiiri valvamiseks võib politsei liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega riigipiiri ja piiriveekogudega piirnevatel või sinna viivatel ajutistel ja erateedel ning kallasradadel ilma omaniku või valdaja nõusolekuta. PPA poolt tellitud ehitus- või hooldustööde teostajal on kohustus kooskõlastada ajutiste ja erateede kasutamine selle omaniku või valdajaga.

Piirirežiimi tagamise asjaolud

Politseil on õigus piirata isikute liikumist ja viibimist piirilähedasel alal.

Kõik isikud peavad piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamisel tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile oma ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed, tegevuse toimumise aeg ja koht ning tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud.

Välispiiri valvamist takistavad või piirirahu häirivad tegevused piirivööndis on lõhkamistöö, kaevandustöö, mehitamata õhusõiduki käitamine, õppus, ajujaht, võistlus, muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.

Välispiiri valvamist takistavad või piirirahu häirivad tegevused piiriveekogul on lõhkamistöö, mehitamata õhusõiduki käitamine, allveetegevus, jäätee rajamine, õppus, võistlus, muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.

Piirirežiimi ala ja riigipiiri läheduses viibimine on tähistatud vastavate tähistustega. Vastavalt siseministri 06.05.2015 määrusele nr 28 „Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavate märkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning nende paigaldamise kord.“

Piiririba läheduses on paigaldatud järgmised hoiatusmärgid:

Eesti riigipiirile paigutatud hoiatussildid Seis Eesti riigipiir ja Tähelepanu piirirežiimi ala, kehtivad piirangud

Olulised viited

Veekogule mineku registreerimine

https://piiriveekogu.ee

Meelespea mehitamata õhusõiduki sh drooni lennutajale

https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid

Droonide lennutamine

https://kopterid.ee/muu/lennuameti-droonide-lennutamise-eeskiri

Lennulubade taotlemine

https://www.lennuluba.ee/

Riigipiiri seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/116062017027

Piirirežiimi eeskirja kinnitamine

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072016035

Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavate märkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning nende paigaldamise kord

https://www.riigiteataja.ee/akt/108052015011