Ajalugu

Eesti politsei asutati 12. novembril 1918. Kriminaalpolitsei asutati 5. jaanuaril 1920 ja kaitsepolitsei (aastast 1925 poliitiline politsei) 12. aprillil 1920. Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitiline politsei. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 1924. aastal ühendati politsei juhtimine. Politsei Peavalitsuse eesotsas oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor). Politsei Peavalitsuse hilisemad nimetused olid Politseivalitsus ja Politseitalitus.

Aastail 1918–1925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna (politseivalitsus). 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid. Mitmete ümberkorralduste tulemusena oli 1940. aasta suveks kujunenud üheksa prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Viru-Järva, Narva, Raudteede prefektuur. Jaanuarist 1926 kuni augustini 1940 olid välipolitseis kasutusel järgmised ametinimetused: prefekt, abiprefekt, komissar, abikomissar, konstaabel, allkonstaabel, vanemkordnik, kordnik, kriminaal- ja poliitilises politseis vastavalt komissar, abikomissar, vanemassistent, assistent, vanemagent, agent. 1938. aastal oli politseinikke 1800, neist kolm naispolitseinikku. Kaks naist töötasid kriminaalpolitseis ja kolmas poliitilises politseis.

Politseiharidust andis aastatel 1925-1940 Politseikool, mis asus Tallinnas Lai tn 48. Koolis oli lõpetajaid 1300. Kriminaalpolitsei poolt avastatud kuritegude protsent ei langenud 1923. aastast alates enam alla 60 protsendi. Esimesel iseseisvusajal langes teenistusülesandeid täites 29 politseinikku. 17. juunil 1940 okupeeris NSVL Eesti. Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu kogu kõrgem juhtkond hukkus vangilaagrites, konstaableist ja kordnikest jõudis osa kodumaale tagasi.

Eesti politsei taasloomise protsess algas nõukogude okupatsiooni ajal. 1. märtsil 1991 asus senise miilitsa asemel tööle politsei. Eesti riiklik iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Eesti taasloodud politsei jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhtis Politseiamet. 1993. aastal loodi Kaitsepolitseiamet. Novembris 1990 loodi 19 politseiprefektuuri, 1991 kaotati Kohtla-Järve Politseiprefektuur ja Sillamäe Politseiprefektuur, asemele loodi Ida-Viru Politseiprefektuur ning 1994 ühendati Raudteepolitsei Prefektuur regionaalsete prefektuuridega.

2004. aastal loodi neli prefektuuri: Põhja, Lääne, Ida ja Lõuna prefektuur. Politsei tööd juhib politseipeadirektor, kaitsepolitseid kaitsepolitsei peadirektor. Politseiharidust annab Sisekaitseakadeemia politseikolledžis.