Sümboolika
Vapp
Kokkuleppeliselt on Politsei- ja Piirivalveameti üldvapiks politsei vapp.
Politsei vapp
Politsei vapp on kilbikujuline. Sinisel taustal on kujutatud tagajalgadele püstitõusnud hõbedast lõvi, kes esikäppadega hoiab väikest riigivappi. Lõvi valimisel vapiloomaks on lähtutud tõigast, et just sellele loomale on iseloomulike omadustena omistatud õilsust ja julgust. Lõvi on ka riigivapi vapiloom. Looma püstiseisev asend sümboliseerib valmisolekut tegutsemiseks. Lõvi on kujutatud hõbedasena, sest seegi värv sümboliseerib õilsust ja mehisust. Väikese riigivapi hoidmine esikäppade vahel tähendab valmisolekut avaliku korra ja riigi huvide kaitseks. Taustavärv on sinine, mis on ühtlasi ka üks lipuvärvidest, sümboliseerides rahu ja stabiilsust. Vapi kujundamisel on lähtutud ajaloolistest traditsioonidest ja võetud aluseks Eesti politsei ametimärgi kujundus 1930ndatest aastatest, mida on heraldiliselt korrastatud.
Piirivalve eraldusmärk
Eesti piirivalve erimärgi kujundas kunstnik Günther Reindorff piirivalve 10. aastapäevaks 1932. aastal. Piirivalve erimärgi kandvaks ideeks on piiriposti ette paigutatud mõõka hoidva kotka kujund. Rahvuseeposest tuntud Põhjakotka avatud tiibadega figuur sümboliseerib valvsust, vaprust ja võitlusvalmidust. Eraldusmärk Piirikotkas sümboliseerib endise ja tänapäevase piirivalve tegevuse ja traditsioonide järjepidevust. Diagonaalselt paigutatud rahvusvärvi stiliseeritud piiripostil koos posti ülaosas paikneva Eesti väikese kuldvärvilise riigivapiga väljendavad rahvusvabariigi ajaloolisi ideaale. Kaheteralist mõõka hoidev tõstetud tiibadega kotkas väljendab Eesti riigi kaitsmise ideed, relvastatud piirivalvurite valvsust ning kindlameelsust, kuid ka hoiatust mistahes vaenulikkuse suhtes. Mõõgaga kotkas on hõbedavärviline. Hõbedast põhjakotkast ja rahvusvärvides piiriposti ümbritseb hõbedast värvi tammelehtedest pärg kui ühtekuuluvuse ja mehisuse sümbol. Eraldusmärgi alumises osas tammepärga ühendaval hõbedasel lindil on Eesti piirivalve asutamise kuupäev 1.november 1922.