Avaliku koosoleku registreerimine
Nõuded avaliku koosoleku korraldamisele
Keelatud avalik koosolek
Keelatud on avalik koosolek, mis
- on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele
- õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust
- õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine
Keelatud on avalik koosolek, mis viiakse läbi
- eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal
- piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit
- üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis või muus kohas, kus see on seadusega keelatud
Korraldaja kohustused
- tagada koosoleku rahumeelne pidamine ja koosolekust osavõtjate ohutus
- tagada, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohustaks koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda
- olla koosoleku teates nimetatud sidevahendi abil kättesaadav koosolekuteate esitamisest kuni ühe päeva möödumiseni koosoleku lõppemisest
- täita politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul
- tagada koosoleku pidamise kohast konstruktsioonide eemaldamise mõistliku aja jooksul pärast koosoleku lõppemist
- tagada pärast avaliku koosoleku lõppemist selle pidamise kohas koosoleku tõttu tekkinud jäätmete koristamine
- kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiste korraldamiseks ettenähtud rajatist, on koosoleku korraldaja kohustatud määrama piisava arvu korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid. Kui koosoleku korraldaja on sõlminud turvaettevõtjaga lepingu korra tagamiseks koosolekul, loetakse koosolekul korda tagava turvaettevõtja turvatöötaja koosoleku korrapidajaks.
Koosoleku korraldaja võib kohustada koosolekul jämedalt korda rikkuvat isikut koosolekult lahkuma.
Korraldaja on kohustatud viivitamatult lõpetama koosoleku, kui koosolekuga tekitatakse oluline või kõrgendatud vahetu oht või ilmnevad asjaolud, et koosolek:
- on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele
- õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust
- õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine
Koosoleku korrapidaja kohustused
- abistada koosoleku korraldajat
- tagada koosoleku rahumeelne pidamine ja koosolekust osavõtjate ohutus
- tagada, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohustaks koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda
- täita politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul
- viibida koosoleku ajal koosoleku pidamise kohas
- kanda koosoleku ajal korrapidajana äratundmist võimaldavat märgistust